· Hüdrolüüs soola lagunemine vesikesk-konnas happeks ja aluseks Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib huumushorisont. Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. · Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. · Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. Mullatekketegurid KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) AEG
Mikroorg sattudes ebasoodsatesse tingimustesse,võitavad kaitseseisundi ja võivad nii oodata isegi tuhandeid aastaid. MULDADE DIAGNOSTIKA-tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused seire.Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased-ülioluline teade.Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähtsus. Erinev piirkonniti org ja min ainete vahelised reakts. Ökoloogilised tunnused- kliima, lähtekivim, asend, reljeef, konkreetne taimkate.Taimede kohastumine- indikaatortaimed,võimalik reziime eristada,põllul aias raskem, metsas kavukohatüübid- selle alusel võib öelda millised mullad. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel
Tasakaalustatud veereziimiga sademed=aurumine Mandriline - lähisekvatoriaalne 3. Aurumise ülekaaluga aurumine>sademed 4. Kõrgtroopiline kõrbed 5. tv lk 33 Kliima Mulla veereziim Mulla Peamised Iseloomulikud Sobivus iseloomustus paksus horisondid protsessid kultuuride viljeluseks Tundra - Tundragleimullad Suvel jahe, Liigniisked, Õhuke AT; BG; C Turvastumine, Ei sobi talvel külm, igikelts takistab gleistumine,
RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE
ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES
OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM,
PAKSEM MULD)
EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI
ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE)
NÕLVA ASEND ILMAKAARTE SUHTES
(LÕUNANÕLVAL SOOJENEVAD MULLAD
VAREM, ON KUIVEMAD)
AEG
MULLATEKKEPROTSESS ON VÄGA AEGLANE
SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLA TEKE
KIIREM
VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA
HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD
NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL,
VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA
SEOTUD OLNUD ALADEL
VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES,
MANDRITE SISEOSADES
KLIIMA MÕJU
SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORD
MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA
MULLAPROTSESSE
TAIMKATTETÜÜP JA KÕDUAINE HULK
MULLAELUSTIK (KÕDUNDAJAD,
LAGUNDAJAD)
MULLAPROTSESSID
SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED
paksusega Mida näitab mullahorisondi värvus? - must huumushorisont- näitab orgaanilise aine sisaldus, huumuserikkust - hall huumushorisont- kuivust, huumusvaesust - horisondi sinakas-hall toon muld on suurema osa aastast liigniiske, esineb gleistumine - hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise
Kui kaua ja millised on mulla tekke protsessid. Mullatüübid: Kliima Sobivus iseloomustus ja Mulla Mulla Peamised Iseloomulikud kultuuride mõju veereziim paksus horisondid mullaprotsessid viljelemiseks mullatekkele. Madal temperatuur, Väga Gleistumine, Ei ole Tundravöönd Liigniiskus Gleihorisont (G) vähe sademeid, õhuke turvastumine viljakad
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) parasvöötme mandriline. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Okasmetsade temperatuuri suurest kõikumisest tulenev kivimite murenemine mõjutab tugevasti pinnamoodi. Aastane sademetehulk ulatub 400-st 1000 millimeetrini. Rohked sademed soodustavad tiheda vetevõrgu tekkimist. Okasmetsa iseloomustavad tunnused o kõige suurem loodusvöönd;
Filmi alal on ta iseõppija. Aastal 2000 asutas ta filmitootmisfirma Suhkur Film. Alates 2005. aastast töötab ta rezissöörina Kuukulgur Filmis, kus on teinud arvukalt reklaamklippe. 2000. aastate keskpaigas lõi ta produktsioonifirma Homeless Bob Production, mille alt on ilmunud Õunpuu "Sügisball" ja "Püha Tõnu kiusamine", Rainer Sarneti "Idioot" jm linateosed. Auhinnad filmile ,,Sügisball": 2007. aastal 64. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali (Itaalia) programmi Horisondid peaauhind 2007. aastal Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 2007. aastal Bratislava rahvusvahelise filmifestivali (Slovakkia) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 11. Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammis ja Eesti täispikkade filmide võistlusprogrammis parima Eesti filmi auhind (Eesti filmide võistlusprogramm) zürii eriauhind (võistlusprogram)
preeriad, toiteelemente ei uhuta välja.muldade kamardumine, viljakuse tõus. Mulla tähtsus: osa toidust, sümboolne väärtus(toob õnne), elupaigaks, filter, oluline tootmisvahend, seotud teiste sfääridega. Mulla koostis: elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed), eluta osa(vedel osa: mulla vesi ja tahke osa: organiline aine(kõdu, huumus), mineraalid (kruus, liiv, kivid, lähtekivimid, gaasiline osa: mulla õhk). Mulla horisondid: must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. B-Horisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. E-horisont väljauhte, vesi uhub ained ära. G-horisont gleistumine, pidev liigniiskus. Muld jaotub erineva
Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. (sõnastik) Sooldumine- Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setet ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine- kõrbete laienemine looduslike tegurite(sademete kahanemine) või inimjõu(nt ülekarjatamine, metsaraie) tõttu.
Gravitatsioonivesi nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaar-jõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole. toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergem lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 33. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk apillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt ulla või pinnase lõimisest, mehaanilise oostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuur setes muldades. 34. Mulla veemahutavuse liigid.
Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis
Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veereziim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus.6. Kõrbemuldade horisondid pole selgelt väljakujunenud kuna kõrbemullad on tekkinud kuiva kliimaga loodusvöötmes, kus esineb vähe sademeid. Tavaliselt imbub niiskus läbi muldade ja jagab mulla horisontiteks, kuid kuna kõrbealadel sademeid pole, siis ei saa ka muld jaguneda. Lisaks seal pole taimestikku. 5. Kontinentaalses kliimad, kus aastane sademete hulk on tasakalus aurumisega tekivad tüseda huumushorisondiga viljakaimad mustmullad. Muld on rohke orgaanilise aine ja
Pluuto 2008/2009 õ.a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse kor...
Osade allikate kohaselt elasid vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest. Jõudes linnakodanikeni, alustan sellest, et keskaja linnakodanik eksisteeris tänu sellele, et ta kujutas endast talupoja vastandit. Keskajal toimub suur linnastumine, mis saavutab haripunkti 13. sajandil. Linn muudab keskaja inimest. Kahaneb pere, kuid tema horisondid avarduvad, linn pakub õppimis ja eneseharimisvõimalusi. Kuid linlane oli teatud paiga vang, mis võis tunduda talle maailma parima või jubedaimana sõltuvalt sellest, milline oli tema amet ja mõtteviis. Linlane oli eilne talupoeg. Ta pidi linna sisse elama, oma kultuuri lihvima. Elati enamasti teistega tihedalt koos. Majast väljas oli veidi enam ruumi, kuid see oli piiratud linnamüüriga. Eelkõige oli linn majanduskeskus, tema süda oli turg. Linnas valitseb raha.
koosmõjul. Mullateket iseloomustab 1) orgaanilise aine kuhjumine pindmisesse horisonti, 2) gleistumine ja 3) mitmesuunaline ainete migratsioon. Küllastunud gleimullad on kujunenud lubjarikka põhjavee mõju all algselt lubjavaestel sorteeritud veesetetel.Keemine neis puudub, kuid põhjavee mõjul on ka mulla pindmised horisondid küllastunud kaltsiumiga. Sellepärast on kogu profiili ulatuses mulla reaktsioon neutraalne või selle lähedane. (Kitse, E., Piho, A. jt. 1962). Küllastunud gleimullad on oma taimekasvatuslike omaduste poolest sarnased leostunud gleimuldadega, kuid nende mullagenees on erinev. Mullaprofiil on diferentseerumata ja koosneb vaid toorhuumuslikule horisondile järgnevast glei- või tugevasti gleistunud lähtekivimi horisondist
Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus - Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb
taimkate (roostikud) kr; automorfsed horisondid T > 30 cm kihiline 3
Tänu oma peenele konsistentsile hoiab huumus ka vett kinni. Mullaorganismid-taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla horisondis aktiivne biokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavaid ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid ained. Reljeef-mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist mullas, lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Aeg-ajajooksul muutub mullakiht paksemaks , vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Viljakoristus-millega kantakse põldudelt suurhulk toitaineid. Erosioon-mille tagajärjel kantakse ära mulla ülemised kihid,vihmavesi. Deflatsion-mille tagjärjel kannab suurvett aladelt ära viljakad mullakihte tuul. Füüsikaline murenemine.on kivimite mehan peenendumine ilma keemilismineraalloogilise koostise muutuseta, mida põjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätmed
14. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaaluline. 15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale? Kuna troopika mullad on savimineraalide ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöördumatult kivistunud mullahorisonte. 18. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad v äheviljakad ja happelised? Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki
MULDKATE Eestile iseloomulikud mullad 1. Paepealne muld kujunenud lubjakivide avamusaladele, mullakiht on umbes 30 cm, muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartlikud, kõige paremad ränkmullad on seal, kus mullahorisondid on tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3. Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liiva...
· Reljeef - mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile · Taimed - taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus · Mullaorganismid - segavad (kobestavad) mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid. · Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb. b) Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine.
vetikad- rikastavad mulda 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Välised tunnused- Tüsedus- kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimini Horisontide ülemineku iseloom- aeglane, järk Horisontide värvus- arvestada niiskust, mida niiskem, seda tumedam Mulla tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes Mulla struktuursus- pahkjas,tömpjas 21. Mullaprofiili horisondid. Õp lk 22( muldade väliuurimine) 22. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. Kolloidid- osakesed, mille läbimõõt 1- 100 nm Jaotus: Mineraalsed kolloidid- kivimite ja mineraalide murenemise käigus Orgaanilised kolloidid- loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 23. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. Mehaaniline neeldumine- muld sõelana
koreserikas rähkmuld) Näited v - ajutiselt veealused mullad (Gov ajutiselt sl - praktiliselt koresevaba saviliivmuld, korest veealune leostunud gleimuld alla 2 % mulla mahust - segatud pindmised horisondid LI r3sl - tugevasti rähkne saviliiv, korese sisaldus 20- 22-25 - segatud huumushorisondid 30 % mulla mahust r - praktiliselt peenesevaba rähkmuld, korest Lõimis üle 70 % mulla mahust
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne
mineraalaineid välja uhtuda. Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust. Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees
mitmekesisem muldkate. Aeg (mulla vanus)- aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Aktiivsed (mõju muldkattele ja omadustele on märksa kiirem): -Kliima- Oluliselt mõjutab ilmastik- sademed ja temperatuur. See aga tekitab murenemist. Organismid- Taimed on ühed olulisemad ,sest nad toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteaineid ja vett. Inimtegevus- Inimesed muudavad taimekasvatuseks maad sobivamaks seda niisutades, kuivatades, harides ja väetades. Mulla horisondid (mulla erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihid) A-huumushorisint- Orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tumedat värvi. B-saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont)- peenemate mineraali osakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruuni või punaka värvusega. C-lähtekivim-mineraalne lähteaine millele muld on tekkinud. D-aluskivim- lähtekivi alune vanemast ajastust kivim. E-väljauhtehorisont- koosneb vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi se nera il i n e lise aine eru li- mulla aa n toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed...
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. ELUSTIK ehk taimkatte tüüp; loomad; mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele. RELJEEF mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. AJA jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. LÄHTEKIVIM ehk vee läbilaskvus; mineraalne koostis; happesus või aluselisus; sügavus, värvus ja struktuur. Tundra- ja gleimullad – tundravööndis on pikk külm talv, lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula. Sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas on liigniiske, sest igikelts takistab läbiuhtumist. Mullad on õhukesed. Liigniiskes keskkonnas toimub soostumine. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse
(erosioon, niisutamine soolase veega) Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul.
illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. · Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. · Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. · Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. · Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. · Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. · Lähtekivim [C] · Aluspôhi [D]
tõsise erosiooni. Kas Sa oskad vastata? 1. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? 2. Mida tähendab muldade gleistumine? 3. Selgita leetumisprotsessi olemust. 4. Miks on mustmullad väga viljakad? 5. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? 6. Selgita, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. 7. Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? 8. Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? 9. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade lullad väheviljakad? 10. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? 11. Millistes muldades on kõige aktiivsem mullaelustiku tegevus?
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mulla profiilides.
4.Mullatekketegurid: passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Passiivsed tegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aktiivsed tegurid Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus
Mulla rikkam kui tundras, sest puud: Mänd, kuusk, lehis, seetõttu suuresti temperatuus +10 kuni +20, külmimal mineraal osa lagunemist elutingimused on nulg, tsuuga, ebatsuuga. säilinud. -10 kuni -30. Aastane sademehulk lahustuvaiks ühendeiks. mitmekesisemad. Lindudest Vaheldumisi kasvab ka Tänapäeval 400st 1000mm. Rohked sademed Ülemised mulla horisondid on levinud tihane, vint, kitsalehelisi lehtpuid, nagu võetakse neid küll soodustavad tiheda vetevõrgu vaesuvad taimedele vajalikest laanepüü; loomadest karu, kask ja haab. Okaspuude all üha enam tekkimist. ainetest. Sademeid langeb hunt, rebane, jänes, ilves, kasvab üldiselt vähe põõsaid majanduslikult rohkem, kui ära aurab
maaparandustööd ning rohkesti fosforit sisaldavate pesupulbrite laialdane kasutuselevõtt. Paljude jõgede vees suurunes biogeenide kontsentratsioon mitu korda ning biogeenid muutusid reoaineteks. See aga põhjustas jõgedes kiirenenud eutrofeerumist, suurtaimestiku vohamist ja sellega kaasnevate hapnikureziimide ebastabiilsust. Põhja- ja Kesk-Eesti karstunud paasaluspõhja ning õhukese pinnakattega aladel reostusid põhjavee ülemised horisondid tugevasti nitraatidega, kust reostus kandus allikatoitelistesse jõgedesse. Taasiseseisvumisele järgenenud majanduselu ümberkorraldamise, Vene sõjaväebaaside likvideerimise ning mitme linna, aleviku ja alevi reovete puhastusseadmete moderniseerimise tulemusena on enamiku Eesti jõgede biogeenidesisaldus hakanud vähenema. Murdemomendiks oli 1990. aastate algus, mil põllumajandustootmine oluliselt vähenes ja detsentraliseerus, mineraalväetiste
Pluuto Pluuto on 1930. aastal avastatud viie kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailma jumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena (24. märtsil 1930. a.) 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha selle nime seepärast, et asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leit...
peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) parasvöötme mandriline. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Okasmetsade temperatuuri suurest kõikumisest tulenev kivimite murenemine mõjutab tugevasti pinnamoodi. Aastane sademetehulk ulatub 400-st 1000 millimeetrini. Rohked sademed soodustavad tiheda vetevõrgu tekkimist. Okasmetsa iseloomustavad tunnused o kõige suurem loodusvöönd;
Mulla veereziim Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Mis kantakse liikuvate vete toimel mullast ära, mis tõttu mulla viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
akt, minu teadvuse tegevus ja noeem fenomen ehk igasugune teadvuse sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib. · Intentsionaalsus avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest peas, mis tekib. · Horisondid e. sünteesid: objekti sisemine horisont ehk identifikatsiooni süntees kogemuse võime näha, tuua paljud erinevad tajud kokku ühe eseme või asja juurde. · Objektide väline horisont ehk asjade väli. · Ruumiline süntees mulle tundub, et näen kolmemõõtmelisi objekte, tegelikult ma ju neid nii ei näe.
jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse:
Profiil: T(AT)- G- CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid. T(AT)- turbahorisont soo- ja turvastunud muldadel (toorhuumuslik horisont gleimuldades) BG - sisseuhtehorisont üldiselt (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) G(CG) - (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades(mulla lähtekivim) Leetjas gleimuld - GI Kihisemine 1m mullaprofiilis puudub. Pindmised horisondid nõrgalt happelised, pH tõuseb sügavuse suunas. Profiil: AT(A)-Eg(EBg)-BG(G)- G(CG).Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. AT - toorhuumuslik horisont gleimuldades Eg - näivleetunud horisont kahkjatel muldadel BG - sisseuhtehorisont üldiselt ( Gleihorisondiga) G - gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades G- Gleimullad (Go, Go1)
struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine-tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine-taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 21. Mullaprofiili horisondid. O metsakõdu. On mitmesuguses lagunemisstaadiumis olevatest varisenud taime osadest koosnev alla 10 cm tüsedusega pindmine, hästi õhustatud orgaanilise aine kiht. O1- varise kiht; O2 poollagunenud metsakõdu kiht; O3 hästi lagunenud metsakõdu kiht A huumushorisont. Tumeda värvusega; tekkinud parasniisketes, kuivades või ajutiselt liigniisketes tingimustes mulda ladestunud org. aine mõjul. Koosneb nii mineraal- kui ka org. ainest
Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum - mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine - rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki- nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse
Taimed. lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda ... leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont.
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. · Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga.
Kool Pluuto Referaat füüsikas Juhendaja: Koostaja: Klass: Tallinn aasta Sisukord Tiitelleht............................................................................................................................................1 Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Teema Pluuto.................................... .......................................................................................... 4-8 Pildid..............................................................................................................................
Jaapanisse ja ka USAsse. Allmaa ja karjääriviisilise kaevandamise poolt ja vastuargumendid. Söe kaevandamine kaevandustes Söe kaevandamine karjäärides EELISED: saab kasutada väga sügavaid kihte, EELISED: odav, tööjõu kulud on väikesed pinnas, muld jääb alles, metsad säilivad, elukeskkonna allesjäämine PUUDUSED: kallis, vajab palju tööjõudu, PUUDUSED: rikub keskkonda (viljaka mulla), tervist kahjustav, põhjavee horisondid jäävad põhjavee horisont pumbatakse tühjaks, kuivale, kaevanduskäigud vajavad toestust suured kulutused rekultiveerimiseks (puit ja metall kuluvad). VEE-ENERGIA Vee-energia tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. (veeringe). Taastuvatest energiaallikates enim kasutatud, peamiselt elektritootmiseks. Siiski annavad hüdroelektrijaamad vaid viiendiku kogu maailma elektrienergiast. Kogu voolava vee kasutusele võtmisel tõuseks vee-energia osatähtsus elektri tootmisel 30%le
ee asutaja ja eestvedaja Martin Vällik tõi välja, et Tuhala jõe maa-alune osa on umbes 1,5 km pikk. 11 km pikk maa-alune Kurevere jõgi, nagu kirjandus väidab, oleks teaduslik sensatsioon ja liialdus kogu maailma mastaabis. Vällik pööras tähelepanu 2008. aastal Soome geoloogide poolt Tuhalas läbi viidud georadarmõõtmiste tulemustele. Nende uuringutega ei avastanud Tuhalast uusi maa-aluseid voolusänge, küll aga tuvastati piirkonnast tõenäolised geoloogilised horisondid, milles võib leiduda maa-aluseid jõgesid, kuid jõgede olemasolu kui fakti uuring ei kinnita. Tuhala jõe maa-alune osa, millel asub nõiakaev, on piirkonnas ainus maa-alune jõgi, mille olemasolu on teaduslikult tõestatud. (BNS 2010) Nõiakaevu paneb keema Tuhala jõgi, mis voolab pooleteise kilomeetri ulatuses maa all. Vajaliku vooluhulga tagab Mahtra soostik ja Leva raba, mis muudab vee nõiakaevus veidi pruunikaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
