Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"horisondid" - 168 õppematerjali

horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud.
thumbnail
8
doc

Mullad - eksamiks kordamine

Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne siogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja saastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne....

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Muld (Esitlus)

Tahke aine a) mineraalne (liiva, saviosakesed) b) orgaaniline (kõdunevad taimejäänused, huumus) 2. Vesi 3. Õhk Mulla ehitus Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 25. Mulla lõimis ­ mulla mehaaniline koostis. Näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld koosneb. Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ..... Metsakõdu horisont (O) esineb kõige pealmise...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Mullatekketegurid: passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Passiivsed tegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aktiivsed tegurid Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geograafia. maa siseehitus, litosfäär, vulkaanid, maavärin

Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid ­ tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid ­ maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid ­ kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär ehk mullastik

Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa ­ huumus. (Kõige viljakamad mullad on rohtlates, kus on u. 1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus ­ niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis. Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muldkate

Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

Murenemiskoorik on õhuke tundratel Poolkõrbetes ja kõrbes ja steppis, sest sealsed kivimid on mineraali vaesed ja selles nendes kohtades sajab suhteliselt vähe. Paksud on vihmametsa pinnad, sest sealsed pinnakihid on väga mineraalide rohked ja seal on väga palju sademeid. 45.Muld jaotub erine värvuse,tüseduse ja tiheduse kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Erinevad Mullalhorisondid tekivad tänu kliimale,bioloogilistele põhjustele . Huumushorisont ­ toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont ­ peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim ­ lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim ­ lähtekivimi alune vanem kivim....

Geograafia
227 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geograafia õppematerjal eksamiks

Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus - Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

paksusega Mida näitab mullahorisondi värvus? - must huumushorisont- näitab orgaanilise aine sisaldus, huumuserikkust - hall huumushorisont- kuivust, huumusvaesust - horisondi sinakas-hall toon ­ muld on suurema osa aastast liigniiske, esineb gleistumine - hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid ?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise...

Geograafia
327 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust. Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid . Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks · külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju 12....

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Mullateaduse kospekt

Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum ­ mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine ­ rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul....

Mullateadus
172 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia - muld

Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mullateaduse alused

On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu ­ O Huumushorisont ­ A Turvase pindmine horisont ­ T Toorhuumuslik horisont ­ AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid ­ E Lessiveerunud horisont ­ EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid ­ B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) ­ Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) ­ Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) ­ Bt Lähtekivim ­ C Aluspõhi ­ D Gleihorisont ­ G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 ­ 0,03 x...

Mullateaduse alused
52 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pluuto

a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse kor...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mulla kujunemise lugu

Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. Mikroorganismide ja selgrootute loomade elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Samuti on väga tähtsateks teguriteks aeg ja inimesed - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. O-horisont ehk kõduhorisont.Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. A-horisont on ülaltpoolt teine horisont: ta paikneb O-horisondi all. A-horisondis on mineraalne...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Mullateaduse eksam

b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33...

Mullateadus
470 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pedosfäär(mulla tekkimine,murenemine jne)

*Reljeef­ raskusjõu mõju tõttu vee, toitainete erinev sisaldus nõlva erinevates osades (jalamil niiskem, viljakam, paksem muld); ebatasastel aladel erosiooni esinemine (viljaka pinna ärakanne);nõlva asend ilmakaarte suhtes (lõunanõlval soojenevad mullad arem, on kuivemad).*Aeg­ mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades.*Kliima­ sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad). *Biosfäär­ taimkate-orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus; taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast; elustik ­ lagundajad, kõdundajad, kobestajad...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maalima mullad

Loodusvöönd Kliima iseloomustus ja mõju mulla Mulla veereziim Mulla Peamised horisondid Iseloomulikud Sobivus kultuuride tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga...

Geograafia
79 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Pedosfäär

Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veereziim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus.6. Kõrbemuldade horisondid pole selgelt väljakujunenud kuna kõrbemullad on tekkinud kuiva kliimaga loodusvöötmes, kus esineb vähe sademeid. Tavaliselt imbub niiskus läbi muldade ja jagab mulla horisontiteks, kuid kuna kõrbealadel sademeid pole, siis ei saa ka muld jaguneda. Lisaks seal pole taimestikku. 5. Kontinentaalses kliimad, kus aastane sademete hulk on tasakalus aurumisega tekivad tüseda huumushorisondiga viljakaimad mustmullad. Muld on rohke orgaanilise aine ja...

Geograafia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun