Parim mõistmine saavutatakse ise tõsiasju uurides. Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine lähtub Kantist. Õppida tuleb põhjendades ning argumenteerides, selleks peab õppija õpitu pädevuses iseseisvalt veenduma seda testides ning hinnanguid andes. Õppimine kui tõlgendamine esindab hermeneutilist arusaama. Uus teadmine suhestatakse olemasoleva tähendushorisondiga. Õppimine on horisontide sulandumine, mille tiomel horisondid ise pidevalt avarduvad. Ehkki õppimise objekt võib kõigile olla üks, on see, mis tõlgendades toimub, isiklik ja unikaalne. Õppimine kui tegevus. Toimingud saavad tegelikkusest pidevat tagasisidet ning sellest õppides inimene üha üritab, katsetab, harjutab, tegutseb. Tuntu ja läbiproovitu proijetseerumisel tundmatule sünnib õppimine. Õppimine kui reflektsioon. Reflektiivsel õppimisel senistest väärkäsitlusest ning sõltuvusest vabanemise teel jätkuv iseseisvumine.
) 15. Millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida seoses okasmetsade ulatusliku raiega? 1) Tekib pinnase ärakanne tuule ja vee mõjul (erosioon) 2) Paljud taime- ja loomaliigid jäävad ilma elukohata 3) Kahjustada saab veeringe 16. Võrdle okasmetsade ja vihmametsade muldi Okasmetsa mullad: väheviljakad leetmullad, happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendiks, ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest (okkad ei kõdune, mistõttu on vähe taimejäänuseid) Vihmametsa mullad: väheviljakad ferralliitmullad, punase värvuse annavad raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus, vähe huumust, varu on talletunud fütomassis, soojas ja niiskes kliimas lagundatakse taimejäänused väga kiiresti ja laguained võetakse kiiresti kasutusse, mistõttu on mullad väheviljakad. 17. Metsade ökoloogiline ja majanduslik tähtsus.
soojuskiirgust. 4) Euroopa kaart PILET 6 1) Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline ? Ookeaniline maakoor uueneb aga mandriline mitte. Ookeaniline maakoor võib laamade kokkupõrkamisel vahevöösse vajuda ja seal sulada. Mandriline on lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem 2) Mis on ja kuidas tekivad mullahorisondid ? Võrdle okasmetsa ja parasvöötme mullaprofiile. Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Okasmetsas on liivakas ja vett hästi läbilaskev muld. Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademate hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda ja huumushorisondiga viljakad mustmullad. 3) Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik ? Kus piirkondades on levinud osooniaugud ?
Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine - tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel 5 mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine - taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 26. Mullaprofiili horisondid. O metsakõduhorisont mitmesuguses lagunemisstaadiumis olevatest varisenud taimeosadest koosnev alla 10 cm tüsedune orgaanilise aine kiht. T turbahorisont alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestatud taimejäänustest koosnev kiht. Jaotatakse T1, T2, T3 (vastavalt halvasti, keskmiselt ja hästi lagunenud turvas) ja (raba-, siirde- või madalsooturvas) allhorisontideks. A huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt
Leetjate muldade huumushorisondi huumusvaru suurus oleneb paljuski lähtekivimist ja lõimisest. Kui kollakashalli liivsavimoreenil kujunenud leetja saviliivmulla huumushorisondi huumusvaru on põldudel umbes 90 Mg ha-1 siis leetja liivsavi-põllumulla huumusvaru on ligikaudu 100 Mg ha-1. Punakaspruunil tunduvalt madalamal 75-80 Mg ha-1. Huumusesisaldus nimetatud muldade huumushorisondis on vastavalt 2,7, 2,9, ja 2,1% Huumushorisondile järgnevas eluviaalses horisondid (E) on huumusesisaldus 0,4-0,7%. Bt-horisondi on huumusesisaldus samal tasemel väljauhtehorisondi omega või isegi ületab seda [2 lk 32]. 3.3 Leetjate muldade bioloogiline aktiivsus Leetjate muldade mullaelustiku tegevusest ja juurestikust hõlvatud kith on suhteliselt tüse tänu mulla strukutuursusest tingitud heale õhustatusele ning rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsele vegetatsiooniperioodi stabiilsete niiskusoludele. Samal ajal on leetjate
lagundajad MULLA VANUS Mulla viljakus langeb, kui Muldade Aja jooksul muutub toitaineid väheneb väljakujunemine võtab küpsemax, kui on olemas aastatuhandeid aega teatud horisondid INIMTEGEVUS Inimfaktori pos. mõju- Inimene aitab kaasa Inimene ei tohiks iga tasakaalukas väetamine, mulla ehituse aasta järjest kasvatama kuivendamine, niisutamine. hoidmisele, kui ta vaid laskma maal ka Neg. mõju- erosiooni harib põldu puhata ja toitainneid
Kokku rajati 79 vaatlusväljakut, neisse olid kaasatud tuntuimaid Eesti põldumuldade liigid. Taaskäivitati 2002 aastal erinevate organisatsioonide koostöös, teostatakse seiret 30 alal. Tsansektipõhine e. trassipõhine seire tehnika palju täpsem seire liik kui eelmine. Kui eelmise seire puhul võetakse proov ülemisest, 15 cm-st kihist, kuid selle puhul kaevatakse sügavkaeved mulla kaeved ~1 m sügavuseni, mille tulemusel paljanduvad kõik mulla geneetilised horisondid. 1 ha suuruse ala pealt võetakse 40 proovi. Saab vaadata, kuidas mulla omadused muutuvad ruumis või kihti (ülevalt alla). Samuti on võimalik vaadelda muldade muutumist ajas. 2 Mõningad tulemused- karbonaadivaesel lähtekivimil toimub muldade hapestumine, mille tulemusel ei suuda taimed on saagipotensiaali ära rakendada. Mikroelementide sisaldus meie muldades on väga madal, kaaliumi 50% puudus, fosforit 20-30%
On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x
· Noees/noeem kogemise akt, teadvuse tegevus/ teadvuses tekkinud kujutelm mingist objektist(nt laud, mida vaatan) · Intentsionaalsus suunatus. Minu teadvus ja noeemid on suunatud kui ma näen lauda, siis ma tajun oma meeltes mitte selle laua teisejärgulist koopiat, vaid seda lauda ennast(erineb kõigist teistest epistemoloogilistest strateegiatest selle poolest). Asjad näitavad end mulle sellisena, nagu nad on. Neil pole omadust mind petta. · Horisondid e sünteesid -objekti sisemine horisont e identifikatsiooni süntees kogemuse võime tuua väga paljud erinevad tajud kokku mingi eseme või objekti juurde.Lauda vaadates on seal mitu erinevat tasapinda, palju erinevaid värve, kuid taju paneb selle kokku üheks tervikuks - objekti väline horisont e asjade väli tähistaevast vaadates ei saa ma seal järsku näha iseennast. Iga objekti juurde kuulub mingi teatud loogiline väli.
nõlva jalamile jne. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne siogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja saastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
Gravitatsioonivesi a) nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole. b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33
struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine-tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine-taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 25. Mullaprofiili horisondid O metsakõdu. Mulla pinnale ladestunud org. ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10 cm. A huumushorisont. Tumeda värvusega; tekkinud parasniisketes, kuivades või ajutiselt liigniisketes tingimustes mulda ladestunud org. aine mõjul. Koosneb nii mineraal- kui ka org. ainest. Ülekaalus on mineraalosa, millega on seotud org. aine. Huumusesisaldus tavaliselt alla 7...10%. T turbahorisont. Soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. Alaliselt
omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest maapinnalt kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivim.Solum-mulla ülemine rohkem murenenud osa,mis sisalab A,E ja B- horisonte.Solum sisaldab endas teatud hulk horisonte,mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärel.Mulla geneetiline horisont-kiht,mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhorisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omad erinevuse poolest.MULLA HORISONDID ON MULLATEKKE ÜKSIKPROTSESSIDE PEEGELDUSED. Mullatekke elementaarprotsessid: Kamardumine-kamari teke,kus rohttaimede jäänuste ja mikroobse org aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti.Esineb kõigil parasniisketel muldadel peale männimetsade. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk
Mulla siffer: Go Profiil: O-A-BwG-CG Lõimisevalem: l-ls1-ls2-ls2 Keemine: 55-60 cm pinnast 5.2 Tüüpilised mullad 5.2.1 Gleistunud pruunmullad Gleistunud pruun muldade peamiseks tunnuseks on selgesti eristava pruunika värvusega saviakumulatiivne (argillic, cambic) horisondi olemasolu koos profiili alumises osas avalduvate gleistumise tunnustega (Cg- või BCg-horisontide esinemine. Ajutise liigniiskuse tõttu on sageli nende profiilis ka Bmg ( cambi-gleyic) või Btg (argilli-gleyic) horisondid. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvates põhjaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul (Kõlli, Lemetti, 1999). 1 Gleistunud leetjatel muldadel on huumus- ja tekstuurse sisseuhtehorisondi vahele kujunenud heledavärvuseline eluviaalne (eluvic, E) horisont. Keemine algab enamasti Bt- või BC- horisondis vahemikus 60-90 cm.
kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. LP Põllumuldade huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja üldlämmastikusisaldus keskmiselt 0,13%. Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid on tavaliselt nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, sest neid on mitu korda lubjatud, looduslikus olekus mullal happelised. Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale. Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut kasutatakse põldudel. Vajadusel ostetakse sõnnikut juurde. Töö eesmärk on selgeks teha antud maa agronoomilised näitajad, koostada selle põhjal
a) nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole. b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33
mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed
Kui on vihmane kliima, siis laskuvad lahustumisvõimelised elemendid sügavamale maapinnasesse. b. Lähtekivim - Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis määrab ära mulla füüsikalised omadused nagu värvuse, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja mineraalainerikkuse. c. Reljeef - Mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. d. Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. e. Organismid -Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. f. Inimtegevus - Mulda satuvad väetised, erosioon, tuulekanne, sooldumine, saastumine raskete metallidega. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Huumus tekib orgaaniliste ainete lagunemisel mullas. 6. Mullaprofiil teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. 1) Kõiguhorisont (O) 2) Huumushorisont (A)
Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld) MULLAHORISONT mulla läbilõikes eristatavad erinevad kihid. Erinev värvus ja paksus. Horisondid erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise poolest MULLAPROFIIL - kujuneb välja erinevate mullaprotsesside tulemusena 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; MULLATEKKETEGURID: Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale
Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus, Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust. 7 Mullaorganismid: Taimede ja mullaelustiku koostoimel toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad sinna aineid ainevahetuse käigus. Aeg: Mullakiht muutub ajajooksul paksemaks., vesi kannab aineid ümber ja tekivad mulla horisondid. Mida noorem muld , seda rohkem sõltuvad ta omadused lähtekivimist. Lähtekivim: mulla mineraalne alus, sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, vee ja õhu mahutavus, mineraalainete sisaldus ja kättesaadavus Reljeef: mulla niiskus, koostis, temperatuur; nõlvadel ja oru põhjas omadused on erinevad. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad
maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel Mis on moondekivim? Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim Mis on rabenemine? kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine Mis on prosumine ? kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Mis on mullahorisondid? Too näiteid. mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid: metsakõdu, huumus, väljauhte, sisseuhte Mis on kamardumine? mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, Mis on leetumine? mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Mis on soo
Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld) MULLAHORISONT mulla läbilõikes eristatavad erinevad kihid. Erinev värvus ja paksus. Horisondid erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise poolest MULLAPROFIIL - kujuneb välja erinevate mullaprotsesside tulemusena MULLATEKKETEGURID: Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima
ile, on kaa heade omadustega, kuid ta rikastub saviosakestega EL-i kihi arvel. Bhf- huumus- rauailluviaalne sisseuhtehorisont, omane liigniisketele leetunud muldadele, liivmuldades tavaliselt, kuid võib väga kõvaks tiheneda. Rahvas nimetab seda ka vahel nõrgkihiks, need on pahad mullad (Peipsi ümbruses, vahe-Eestis). Nendel muldadel ei tasu põldu teha. Lähtekivim on materjal, millest muld hakkab kujunema, see tähistatakse C. Aluspõhi tähistatakse D. Horisondid võivad olla väga erineva väljakujunemisastmega, eriti leetunud ja lessiveerunud horisondid. Leetunud muld võib olla väga lihtne - A-B-C nõrgalt leetunud muld (LkI), kuid sama muld võib olla ka A-EB-B-BC-C. Kui EB on piisavalt tüse, siis on keskmiselt leetunud muld (LkII). Kui E on selgelt välja kujunenud, siis on tugevasti leetunud muld (LkIII). Mida intensiivsem leetumine, seda kehvem muld. Mullad võivad oll aka ajutiselt või kestvalt liigniisked. Seal leiab aset gleistumine
· molekul 1 nm Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · liivmullad · saviliivmullad · liivsavimullad · savimullad Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. 8.2. Mullahorisondid Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. O kõduhorisont, mis asub mullapinnal ja koosneb erinevas lagunemisastmes olevast
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mulla sootuks hävitada( metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullas toimuvad protsessid:
Aastas tarbitakse praegu kuni 2 triljonit m³. Sama intensiivsuse juures jätkub tõestatud varusid 72 aastaks. Kivisüsi Tarbimine (MToe) Kivisöe tagavarasid jätkub praeguse tarbimise juures vähemalt 250 aastaks. Kui võimalik, siis toodetakse sütt lahtistest karjääridest, mille sügavused võivad küündida 300 meetrini. Sügavamal paiknevate söelademete puhul rakendatakse allmaakaevandamist. Kaevandamine seab ohtu ümbruskonna põhjavee taseme ja võib reostada joogivee horisondid. Kivisütt kasutatakse peamiselt soojuselektrijaamade ja katlamajade kütusena. Põlevkivi Põlevkivivarud maailmas on kuni 410 miljardit tonni. Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk) kui õli tootmisel (poolkoks, pigi). Kaevandatud aladel muutub põhjaveereziim ja tihti ka vee kvaliteet. Kõige suuremad varud on USA-s ja Brasiilias. Peale Eesti
mikroorganismidega asustatud järgmine mulla kiht paksusega 510 cm. Minnes sügavamale, mikroobide sisaldus mullas väheneb ja sügavusel 2530 cm on see juba 1020 korda väiksem kui kihis sügavusel 12 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid ja kus on tagatud hea aeratsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne keerukate orgaaniliste ühendite lagundamine. Mida sügavamad on mulla horisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente kui ka aktinomütseetide, vetikate, ainuraksete jt. organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad näiteks mitmesugused aeroobsed ja anaeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on sporogeensed nagu Bacillus subtilis, B. cereus var mycoides, B
tasandikel. Sõltub veel põhjavee tase ja seega mulla veesisaldus. Seal, kus põhjavesi on sügaval, on muld enamast parasniiske või põuakartlik, madalamatel aladel, kus põhjavesi on maapinnale lähemal, on muld liigniiske. Päikesepaistele avatud lõunapoolsetel nõlvadel soojeneb ja kuivab muld kiiremini, põhjapoolsetel püsib aga jaheda ja niiskena. d. Aeg-Loeb see, kas mullas on välja kujunenud ja esindatud mullaliigile omased horisondid. Noored arenevad mullad asuvad mere taganemisel vee alt vabanenud rannikutel, mäestikes ja vulkaanilistel aladel. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. e. Organismid-Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Taimekooslus määrab juurde tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime. Taimede ja mullaelustiku
Hõlpsasti eristaavad morfoloogilised ja mõned üldised keemilised ja Gleistumine toimub üle maailma igasugustes tingimustes, vajalik vaid veega küllastatus granulomeetrilised tunnused: · Geneetilised horisondid Eluvioakumulatiivsed protsessid Geneetiliste horisontide diagnostilisus väljendub: · A huumushorisont, tema tüsedus, Hu%, Hu ainete iseloom ja kvaliteet, kuidas Näivleetumine e. pseudoleetumine org. tegurid mõjuvad mineraalossa
kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5. Taimestik, loomastik autotroofid annavad mullale orgaanilise aine, loomad segavad mulda, soodustavad õhuga rikastumist, huumuse teket, eritavad mulda jääkaineid biokeemiline aineringe 8 6. Mulla vanus aja jooksul muld areneb (genees). Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 7. Inimtegevus positiivne mõju: keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju: erosiooni võimendumine, mulla puhverdusvõime (vastupanu välismõjutustele) ületamine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
Raba vesi pärineb peamiselt sademeist, mineraalaineid saab ta tolmust. Taimkatte järgi eristatakse rohusoid (nt tarnasoo), põõsasoid (nt porsasoo), puissoid (peamiselt puisraba, kus kasvab harvalt kiduraid mände) ja soometsi e metsastunud soid (nt lodu). Kõdusoo on kuivendatud soo. Jääksoo on ärakasutatud turbasoo. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars
allapoole. b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 26 Toetuva kapillaarvee tõus ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on
lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumuses on keskm. 58% süsinikku 38% lämmastikku. Huumus on ehituselt ja koostiselt lähteainest keerukam ning tema põhimass koosneb huumusainetest. Eestis on huumust mulla A horisondis 110%, harva kuni 25%, sügavamal on huumuse sisaldus väiksem. Erandiks on leet-gleimuldade ning mõningate leetunud ja leedemuldade huumus-illuviaalhorisont (Bh), kus huumust võib olla kuni 45% 5.Mulla horisondid. Mulla tekke protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil, milles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nimetatakse geneetilisteks horisontideks. Horisondid erinevad üksteisest ka lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajasmulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 0 kõduhorisont
mulla viljakus on madal. Fraktsioonist sõltub mulla keemiline potentsiaal ja taimede toitereziim. Mida peenemad on mullaosakesed, seda rikkam on nende keemiline koostis. Suure fraktsiooniga osakesed (kruus, liiv) ei hoia vett kinni, väikse fraktsiooniga osad hoiavad (ibe, peen ja keskmine tolm), aga tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhutatud. Taimede seisukohalt vajalik kõigi fraktsioonide optimaalne vahekord. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mulla geneetilised horisondid on mullas olevad kihid, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, mehaanilise ja keemilise koostise ning morfoloogia poolest. Kujunevad taimede elutegevuse ning huumusainete ning mulla mineraalosa vastastikkuse toime tegajärjel. Mullaprofiil on maapinna eri horisontide vertikaalläbilõige muutumatu lähtekivimiga, mis peegeldab mulla ehitust. Profiile iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused horisontide tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur jne
aurumise vahekord. Organismid mõjutavad nii: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad omakorda mullast toiteelemente ja vett. Loomad rajavad käike ja segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat vee- ja õhupooridega struktuuri. Reljeef: mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi; kõrgus, maapinna kalle ja põhjavee tase. Aeg ehk mulla vanus: kas mullas on välja kujunenud ja esindatud mullaliigile omased horisondid. Aja jooksul saavutab muld läbi muutuste küpsusseisundi ehk sellele mullaliigile omase taimkatte, mullahorisontide järgnevuse ja toitainete varu. Mida noorem muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus: inimesed püüavad maaparandusega mulla omadusi muuta, põllutööd, materjali kadu (saagi koristus, materjali lisamine (väetamine). Füüsilise murenemise ehk rabenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks,
mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo- ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte). 39. Muldade jaotuse tsonaalsus maakeral. Olulisemad mullatüübid. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate sooldumine .
Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivimini. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nendevahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mulla geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. Mullatekke elementaarprotsessid:Iseloomustamine käib neljapunktilise kava alusel: 1.mullatekkeprotsessi olemus 2.selle toimumiseks vajalikud tingimused 3.selle peegeldumine mullaprofiilis 4
orgaaniliseks aineks, mis moodustab künnikihis tavaliselt 2-3%. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis: algab siis kui aluskivimile asuvad kasvama taimed. Vastand protsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite, seente jt mikroorganismide toimel. Orgaanilise aine sünteesi lagunemise vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Kui lagunemine on kiire siis orgaanilist ainet mulda suurt ei kuhju. 5. Mulla horisondid. Mulla tekke protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil, milles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nimetatakse geneetilisteks horisontideks. Horisondid erinevad üksteisest ka lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajas- mulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini.
samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud. Murenemiskoorik on õhuke tundratel Poolkõrbetes ja kõrbes ja steppis, sest sealsed kivimid on mineraali vaesed ja selles nendes kohtades sajab suhteliselt vähe. Paksud on vihmametsa pinnad, sest sealsed pinnakihid on väga mineraalide rohked ja seal on väga palju sademeid. 45.Muld jaotub erine värvuse,tüseduse ja tiheduse kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Erinevad Mullalhorisondid tekivad tänu kliimale,bioloogilistele põhjustele . Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim.
oluliselt, siis jaotatakse viga vastupidise märgiga võrdselt kõikidele kõrguskasvudele. Kui jagamine nõutava täpsusega ei õnnestu, siis suuremale poole ümardatud parandus antakse neile kõrguskasvudele, mis saadi pikemate vaatekiirtega. Kõigepealt arvutatakse sidepunktide kõrgused ja seda tehakse kõrguskasvude meetodil. Vahepunktide kõrgused arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Instrumendi horisondi saab leida nii tagumise kui ka eesmise sidepunkti järgi. Instrumendi horisondid (eesmise ja tagumise punkti järgi) erinevad mõne millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. Plaani jaoks ümardatakse maapinna absoluutkõrgused sentimeetri täpsuseni. Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile
tekke mullas. Väga oluline koht mullatekkes on taimedel, sest taimed ja ka mõned mikroorganismid sünteesivad primaarset orgaanilist ainet. Taimed mõjutavad mulla teket nii kasvu ajal tarbides, transpiratsioonil kui ka pärast surma, ladestudes varena. Seega aitavad aktiivselt aine ja energia muundumisele ning ümberpaiknemisele kaasa kõrgemad taimed. Loomad muundavad orgaanilist ainet ja aitavad kaasa mulla mineraliseerumisele, selle tulemusena tekivad mulla horisondid. Mullatekke oluliseks mõjuriks on kliima, mis kujundab mulda sademete, atmosfäärigaaside, veeauru ja päikesekiirguse kaudu. Esineb otsest mõju, 11 mis avaldub kliimaelementide vahetu tegevusena ja kaudset, mille puhul toimub muutus taimsete ja loomsete organismide kaudu. Taimestiku koosseis, varise hulk, selle lagunemise
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoont...
1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3. 2,5-3,5% - keskmine HUUMUSESISALDUSE HINDAMINE 4. 3,5-5% - kõrge 5. Üle 5% - väga kõrge Mulla ehitus Taimede elutegevuse ning huumuseainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunevad mullas kihid, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilise koostise ning morfoloogia poolest mulla geneetilised horisondid. Mulla ehitust peegeldab mulla profiil, mis on eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. Profiili iseloomustavad makromorfolooglised tunnused: Horisontide tüsedus Värvus Lõimis Ülemineku iseloom Struktuur Niiskus Juurestatus Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised Lisandid Suletised Muldade makromorfoloogilisi tunnuseid uuritakse spetsiaalselt valmistatud mikroskoopilistel
metsatulekahju tagajärjel, samuti lahtiste luidete kinnikasvamisel. Tavalisemateks eluvormideks on puhmad, levinud ka samblikud ja samblad. Tüüpiliseks on eriti kserofüütsed kõrrelised (liivtarn, haguheinad, jäneskastik, liiv-vareskaer). 1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel. Põhjavesi sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised horisondid läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt.- laugetes nõgudes, rabade äärealadel. Põhjavee tase suhteliselt kõrge (võib tekkida rabastumine). 1.5. Palurohumaade tüübirühm- kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest. Levinud kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Kooslused on võrdlemisi liigivaesed. 1.5.1. kuiva palurohumaa kkt
1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veereziim 30
See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. · Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. · Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 2. Maailma rahvastik
huumushorisont. Kiht, millest toitaineid valja uhutakse ja mis on enamasti heledam kui selle peal ja all olevad kihid – väljauhtehorisont. Tume kiht, kuhu jäävad pidama väljauhtehorisondist välja uhutud ained – sisseuhtekiht. Kivim, mis moodustab mulla mineraalosa – mulla lähtekivim. Massiivne kivim, mille peal asuvad eelnevad kihid ja mis ise mullatekkes ei osale – mulla aluskivim. Mullale iseloomulikud horisondid moodustavad mulla profiili. Mulla tüüpe ja klassifikatsioone on maailmas väga palju. 97. Mullastikku määravad tegurid? Üks mullastikku määravatest peamistest teguritest on kliima, eriti sademete hulk. Kui sademeid on palju, uhutakse mulla pindmistest kihtidest välja palju toitaineid, mis jäävad alumistesse kihtidesse, kui aurumine on suur kuid põhjavesi kättesaadav (läbi kapillaartõusu), ladestuvad põhjavees lahustunud soolad mulda. Mõnedes kliimavöötmetes esinevad mõlemad
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16
USA 2. Islam - Põhja-Aafrika, Edela-ja Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania 3. Budaism Sise-Aasia, Kagu-Aasia, Jaapan 4. Judaism Iisreal 5. Hinduism - India 1) Konfutsianism Ida-Aasia Kliima Mulla Mulla Peamised Iseloomulikud Sobivus veereziim paksus horisondid mullaprotsessi kultuuride d viljelemiseks Tundra- Lähis- Läbiuhteli Õhukesed AT,B,G,C Gleistumine, Ei sobi, vähe vöönd arktiline, ne, , turvastumine, viljakad, vegetat- pikk külm liigniisked O2- vähe, voolamine siooni periood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
