] või 1095 °C[1]. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall.[1] Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem.[1] Keemilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne.[1] Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe[2] mati värvusvarjundiga [1] oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga[2]. Happed, alused ja mõned muud ühendid lahustavad selle oksiidikihi ning panevad metalli reageerima vee või õhuga. Kõrgetel temperatuuridel magneesiumipulber, -laast või -riba (millel on ruumalaga võrreldes suur pindala) süttib ning põleb pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks (MgO). Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik.
Toiduainete keemia Toiduainete koostis 2 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana Sünteesiained: valgud, mineraalained (Ca, P,Mg); tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsivust. Lisa...
[1] Tänapäeval on väga popp „rose gold“ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse sellisel viisil, et kui lisada kulla sisse ka veidi vaske ning see annabki sellise roosaka kuldse värvi. Vask on ka üks vähestest metallides, millel puudub hõbevalge läige. 1.2. Keemilised omadused Keemiliselt on kuld vähe aktiivne metall ehk passiivne. Õhus jääb kuld muutumatuks, isegi kui teda kuumutada tugevalt ning ei mõju ka happed üksikult, kuid mitu ainet koos suudavad seda teha. HCl ja HNO3 seguga saab viia kulda lahusesse, mida kutsutakse kuningveeks. Kuningvesu on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu ruumalavahekorras 1:3. See on suuteline lahustama väärismetalle. Selles lahustub kuld ainsana ja tänu sellele on kulda nimetatud kuningaks. Tänapäeval saab kulda lahusesse viia ka seleenhappega (H2SeO4). Suurepäraselt
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud). Ohtlikud kemikaalid Kemikaalid võivad töötajaid tõsiselt kahjustada. Üldisteks näideteks on värvid, lahustid, puhastusvahendid, happed, pestitsiidid ja gaasid. Vigastuste ennetamiseks peab töötajal olema täpne teave riskidest ja hädavajalikest vastuabinõudest. Kemikaalide toime mõjutab töötaja suutlikust ja täpsust. Kemikaalide vale kasutus võib kahjustada ka töökohast väljapoole jäävat keskkonda. Alates kemikaalide saabumisest töökohta kuni nende kasutamiseni on vaja rakendada hädavajalikke ettevaatusabinõudeid. Paljudel kemikaalidel on pikaajaline toime, mis ei ole kohe nähtav. Nende
Roosisorte on registreeritud umbes 25000. Roosi viljade sisaldus Jrk nr Sisaldus 1. Karotiin 2. B1-, B2-,P-, K- ja eriti rohkesti C-vitamiini 3. Mineraalained 4. Flavonoidid 5. Eeterlikud õlid 6. Parkained 7. Fütontsiidid 8. Orgaanilised happed 9. Suhkur Istutamine Parim istutusaeg on kevadel mai lõpust jaanipäevani ja sügisel septembris. Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema tugevate tuulte eest varjatud, õhurikas, päiksepaisteline, hästi vett läbilaskev, sügavalt haritud(50cm) ja viljaka mullaga. Mulla parandamiseks võiks istutusauku lisada Substral® Ökoloogilist lillemulda. Kui
(Denaturatsioon – valkude kõrgema struktuuir muutumine, millega kaasneb võimetus täita biofuntksiooni NT: palavi, ei denaturiseerita inimese valke vaid batkertirakke) Kvarsternaarstruktuur – Molekulis on 2 või rohkem tertsiaarstuktuuriga polüpeptiidahelat (sumbühikut). Seotud nii kovalnetserte kui mittekovalentsete sidemetega 26) Denaturatsioon: Toimub, kui suure molekulmassiga valk dissotsieerub subühikuteks. Nõrkade siemete lõhkumine. Nt alkohol, happed ja alused, raskemetallid. 27) Renaturatsioon: Täielikult denatureerunud valku ei saa renatureerida. 28) Protomeer: Avaldunud bioaktiivsusega suure molekulmassiga funktsionaalosa. (nt Na-pump) 29) Valkude klassifikatsioon: Füüsikaline/keemiline – vesilahustuvad, vees mittelahustuvad. Päritolu – loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viirused. Paiknemine – membraanvalgus, tsütoplasma, mitokondrid jne.
Lahendused: kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse; prügimäe alla kavandatava ala katmine vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed. Happevihmad: lämmastiu- ja väävliühendid moodustavad happed, mis langevad sademetena. Põhjused: kütuste põletamine; põlevkivi põletamine; tööstuse saaste; transpordist pärinev saaste Tagajärjed: Kahjustab metsi (eriti okasmetsad), mulda, taimejuuri (tekib toitainete puudus), veekogude elustikku; orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused:vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; puhastusseadmed Veekriis ja veekogude reostumine:
Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%)
Kordamisküsimused - kontrolltöö nr. 3 1. Ainevahetuse olemus. Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab ve...
Keemilise analsi valikkursuse eesmrgid. Keemilise analsi valikkursuses antakse lhike levaade hest keemia harust - analtilisest keemiast. Kursuse eesmrgiks on eelkige praktiliste oskuste omandamine. Seetttu on teoreetilistele ksimustele pratud vhe thelepanu.Philise osa ainekavast hlmavad praktilised td kvalitatiivsest analsist. Kursuse lbinud pilased peaksid oskama iseseisvalt kasutada analsil vajalikke laborivahendeid (arvestades ohutusnudeid) , koostada juhendite alusel analsi plaani ja seda lbi viia, mrgata reaktsioonide kigus toimuvaid muutusi, neid phjendada ja teha katsete tulemustest jreldusi. Kursuse rakendamisest. Keemilise analsi valikkursuse ppimiseks vajalikud eelteadmised kesoleva kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka ne...
Koristusained Koostas Endla Kuura Mõisted Detergent üldnimetus sünteetilisi pindaktiivseid aineid sisaldavate puhastusainete kohta Toimaine hape, alus, lahusti jne, mis annab puhastusainele konkreetse toime Kontsentraat toimaineid umbes 85%, vett 15% (sellest valmistatakse kasutuslahus) Kasutuslahus veega lahjendatud puhastusaine, mis on pinnale kandmiseks valmis Vesi Lahjendab puhastusainet vajaliku tasemeni Niisutab puhastatavat pinda Leotab mustust Transpordib mustust Loputab pindadelt puhastusaine ja mustuse jäägid Teeb mehhaanilist tööd (survepesu) Lahustab mustust (värske veri, sool, suhkur, lahjendatud mahlad) Vee kasutamine koristuses Osa pinnakattematerjale on vee suhtes tundlikud Rohke vee kasutamine muudab töötamise raskeks Kaasaegne puhastusprotsess kasutab vett säästlikult Vähese veega koristades tekib vähem vigu Vee omadused pindpinevus Pindpinevus on külma puhta vee omadus tõmbuda tilk...
Denaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel (kolmas järk teine järk esimene järk). Denaturatsioonil hävivad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidsidemed ei katke. Seetõttu peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. · Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku · Happed kontsentreeritud lämmastikhape · Kiirgused ioniseeriv, UV-kiirgus · Mehaanilised tegurid munavalge vahustamine · Raskmetallid - elavhõbe Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. Seega saavad kõrgemat järku struktuurid taastuda. Nt. võib toimuda ensüümi aktiivsuse taastumine. Valkude ülesanded
selle protsessi vältel mass ei muutu. Kui kuumutada õhu käes metalle, siis nende mass kasvab. Ta ei avastanud ise ühtegi keemilist elementi. Ta sai infot ka Pristleylt. Palus kontrollida tema deflogistoniseeritud õhku. Nende katsete käigus mõtles ta, et flogistoni pole olemas, vaid et see on reaktsioon. Avaldas ka artikli. Põlemisel on tegemist mitte flogistoni eraldumisega, vaid reageerimisega hapnikuga. Avastas, et see sama gaas soodustab happeliste omaduste avaldamusega happed on ained, mis sisaldavad hapniku. Pani tähele, et osa happeid võib reageerida nn. alustega. (Hape = binaarne ühend.) Väävelhape esines sellisel kujul: SO3. (Alus = binaarne ühend.) Hapete ja aluste reageerimisel tekivad ühendid, mis sisaldavad kolme elementi soolad. Tõi välja ka aluste omadusi. Andis hapnikule nime (oxygenium happe tekitaja). Hapnikteooria võeti tasapisi omaks (eriti nooremate teadlaste poolt). Sellest lähtudes sai teha juba uusi hüpoteese
lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus. Mida väiksem on K1, seda väiksem on sademe lahustuvus (sama tüüpi elektrolüütide korral). Lahustuvuskorrutised (seega ka lahustuvused) võivad eri ainetel olla väga erinevad (mitmekümne suurusjärgu ulatuses). Lavoisier seostas happelisust hapnikusisaldusega Liebig - hapete vesinikteooria (vesinik asendatav metalliga) Arrhenius - elektrol. dissots. teooria, mille järgi happed ja alused dissotsieeruvad lahuses vastavateks ioonideks. Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Järelikult: esinevad nii molekulaarsed kui ioonilised happed ja alused ; happelisus ja aluselisus sõltub konjugeeritud paarist, võimaldab arvutada hapete tugevust. Vesinikeksponent (pH): Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena; S
Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist ° membraanis paikevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja ° karüoplasma tuumasisene plasma
Triikimiseks soovitatakse temperatuuri 110...150 °C, kuid seda ei tohi ületada, sest nailon hakkab siis sulama. Nailonesemete puhastamiseks sobivad õige mitmed lahustid, kuid sellega peab olema ette- vaatlik, sest näiteks atsetoon lahustab nailonit. 11 12. SAHHARIIDID (LK 7172) 2. Värvust, lahustuvust ja maitset võid ise uurida. Oksüdeerijad Redutseerijad Happed Leelised hüdrolüüsub mono- sahhariidideks; Sahharoos võivad lagundada ei toimi ei toimi konts happed võivad dehüdraatida
Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige pareimini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhised pinnaseid on üsna kerged, alulised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada. 3. Kaitsmine korrosiooni eest Metallesemeid kaitstakse korrosiooni eest järgmiselt: 1. Mõne teise metalli lisamisega saadakse korrosioonikindlad sulamid. Nii muudab näiteks
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained 4 1. Tensiidid e detergendid e pindaktiivsed ained e pesuaine molekulid tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja selle vee pindpinevust ja seega parandavad vee niisutusvõimet lagundavad mustust (kannavad mustuse pesulahusesse)
kui alkoholides ja seetõttu on ka karboksüülrühma happelised omadused palju tugevamad, kui hüdroksüülrühmal alkoholides. Tegemist on selgelt happeliste ühenditega, mis vesilahuses dissotsieeruvad vesinik- ja happeanioonideks CH3COOH ó CH3COO- + H+ Karb happed on suhteliselt nõrgad happed ja nende dissotsiatsiooniastmed väikesed, kuid ka 30% äädikhappe joomine võib tekitada eluohtliku söögitoru söövituse. Kui lisada molekuli veel negatiivselt polariseeritud asndajaid, siis happe tugevus suureneb. Nii on kloroäädikhape tugevam äädikhappest. Dikloroäädikhape tugevam kloroäädikhappest etc. CCl 3-COOH > CHCl2-COOH > CH2Cl-COOH >> CH3-COOH. Piki süsinikahelat efekt nõrgeneb, nii on 2-kloropropaanhape tugevam, kui 3-kloropropaanhape
kui alkoholides ja seetõttu on ka karboksüülrühma happelised omadused palju tugevamad, kui hüdroksüülrühmal alkoholides. Tegemist on selgelt happeliste ühenditega, mis vesilahuses dissotsieeruvad vesinik- ja happeanioonideks CH3COOH CH3COO- + H+ Karb happed on suhteliselt nõrgad happed ja nende dissotsiatsiooniastmed väikesed, kuid ka 30% äädikhappe joomine võib tekitada eluohtliku söögitoru söövituse. Kui lisada molekuli veel negatiivselt polariseeritud asndajaid, siis happe tugevus suureneb. Nii on kloroäädikhape tugevam äädikhappest. Dikloroäädikhape tugevam kloroäädikhappest etc. CCl3-COOH > CHCl2-COOH > CH2Cl-COOH >> CH3-COOH. Piki süsinikahelat efekt nõrgeneb, nii on 2-kloropropaanhape tugevam, kui 3-kloropropaanhape
Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi (segu) mistahes osas keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant). Tugevad
ioonideks ja juhib elektrit. 77. dissotsiatsioon 78. dissotsiatsioonimäär 79. tugev elektrolüüt elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikut ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happsed ja alused(leelised) 80. nõrk elektrolüüt polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks(esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena);nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. 81. ioon aatom või aatomite rühmitus, millelon pos. v neg. laeng. 82. katioon pos. laenguga ioon 83. anioon neg. laenguga ioon 84. elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess 85. vee kadedus kaltsiumi- ning magneesiumiioonide sisaldus vees 86. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 87. happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid 88. aluseline oksiid alusele(hüdroksiidile) vastav oksiid 89
Märjalt antud kuju säilitab villakiud ka peale kuivamist (näiteks villaste esemete pressimisel). Märjalt suures kuumuses töötlemine kahjustab villa, tugevus ja venivus vähenevad ning tõuseb karedus. Kui töötlemise temperatuur ei ületa 110 kraadi, siis villa omadused taastuvad jahtumisel. Villase riide triikimisel tuleb seega olla ettevaatlik. Vill värvub ainult happelises keskkonnas (moodustuvad püsivad soolataolised ühendid). Kontsentreeritud happed, eriti kuumalt aga lagundavad villa. Pikaajalise päikesevalguse mõjul muutub vill rabedamaks ja karedamaks, valge vill muutub kollakaks. Villa tehnoloogilised omadused Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on
ruumilise vormi, mida nimetatakse gloobuliks, kuid mõned valgud võivad jääda ka väljavenitatult niitjateks e. fibrillaarseteks. Kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk, millel on kvarternaarstruktuur. Soojusenergiamõjulvalkudesnõrgemadkeemilisedsidemedkatkevad, mille tagajärjel valk kaotab oma kõrgema järgu struktuurid, sellist nähtust nim. valgu denaturatsiooniks. Valku võivad denaturiseerida kõrge temperatuur, mehhaanilised tegurid, happed, raskemetallühendid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jne. Primaarstruktuurjääbalati püsima. Aminohappejääkidevahelisedpeptiidsidemeddenaturisatsioonikäigusei katke. Denaturiseeriva mõju lakates võib valk oma sekundaar või tertsiaarstruktuuri taastada, seda nimetatakse renaturatsiooniks. VALKUDE ÜLESANDED: 1) ensümaatilinefunktsioon ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust ja mida
meros, "osa"). Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 ) Polümeerid on suur kogus naturaalseid ja sünteetilisi materjale erinevate kasutusalade ja omadustega. Looduslikud polümeerid nagu näiteks merevaik on olnud kasutusel juba sajandeid. Bio-polümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiin happed mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides. Eksisteerib ka palju muid looduslikke polümeere nagu näiteks tselluloos, mis on põhiline puidu ja paberi koostises. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks. Polüetüleen näiteks on saadud tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline,
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koos...
0034 124 20:0 Arahhidiinhape 76.5 16:1( 9) Palmitoolhape 0.5 18:1( 9) Oleiinhape 13.4 18:2( 9,12) Linoolhape 5 18:3( 9,12,15) Linooleenhape 11 Rasvhapete näited C18 happed: Steariinhape Oleiinhape Linoolhape Linoleenhape Arahhidoonhappe derivaadid lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid PROSTAGLANDIINID Silelihaste kontraktsioon Kehatemp. regulatsioon LEUKOTRIEENID Ärkvelolekuune tsükkel Kopsus bronhide kokkutõmbumine Põletikulised protsessid, palavik Astmaatiline atakk cAMP süntees Anafülaktiline shokk, allergia
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka ...
loputuskasti veega täidetud plastikpudeli või koti. Ka nõusid või pesu käsitsi pestes tuleks seda teha kausis, mitte voolava vee all. Vesi, mis voolab kraanist ajal, kui oodatakse selle soojenemist, tuleks koguda ämbrisse ja kasutada hiljem näiteks taimede kastmiseks. Puhastus- ja pesuainetena tuleks eelistada neid, mis on keskkonnasõbralikumad. Tööstuslike puhastusvahendite koostisesse kuuluvad abrasiivained, happed, alused ja pleegitajad. Keskkonnasõbralike ainetena võiks nende asemel kasutada näiteks soola, äädikat, sidrunhapet, söögisoodat, booraksit jne. Ka see, kui tarbime vähem paberit (pabertoodete asemel riidest salv- ja käterätikud, mähkmed, kotid jms); kasutame rohkem mitmekordselt kasutatavate pakenditega tooteid (klaastaara plastmassist pudelite asemel jne) ning eelistame jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist isikliku auto kasutamisele, aitab kaasa
Mürke on erisuguseid: sööbivad happed ja leelised tungivad läbi naha ja limaskestade, kahjustades sügavamaid kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes; psühhoaktiivsed ained LSD, marihuaana põhjustavad tajumishäireid, inimene muutub nende orjaks. Mürgid võivad: * sattuda organismi väliskeskkonnast, * vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal), * koguneda kehafiltritesse (maks ja neer) ja kahjustada neid. Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust,...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus 2. kursus Referaat Keskkonna hapestumine Juhendaja: lekt. Kadri Kask Tartu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väävli ja lämmastiku depositsioon............................................................................................. 4 Happesademete mõju inimestele.................................................................................................5 Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda.............................................................................6 Happesademed mõjutavad ka järvi........................
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon.............................................................................................................5 Kaitse korrosiooni eest............................
lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademete rikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa
(parim 70%) Liiga kõrged konsentratsioonid ei sobi, sest valkude denatureerimiseks on vajalik vee olemasolu · Raskemetallid ja nende ühendid Hõbe, elavhõbe ja vask olid esimesed mida kasutati Metallid inhibeerivad ensüüme Tänapäeval lisatakse neid värvidele, et teha hallitusekindlamaks CuSO kasutatakse basseinides ja seenhaiguste tõrjeks taimedel · Orgaanilised happed Kasutatakse hallitusevastaselt (söögis, sampoonis, jookides, kreemides jne) · Aldehüüdid Ühed kõige efektiivsemad ühendid Formaldehüüdi kasutatakse anatoomiliste jms preparaatide säilitamiseks kasvuhoonetes ja keldrites hallituse tõrjeks jne · Gaasid Enamkasutatav on etüleenoksiid Kasutatakse nende asjade steriilimiseks mis kuuma ei talu Töödeldakse 60° C juures 1-10 h
geenide või gromosoomide arvus. Selliseid muutusi nimetatakse mutatsioonideks. · Mutatsioonid võivad organismis tekkida kas iseenesest või neid põhjustavad mitmesugused tegurid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. · Mutageene saab jaotada kolme rühma: bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. · Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused, toksiinid jne. · Keemiliste mutageenide hulka kuuluvad alused ja happed, ravimid jne. · Füüsikaliste mutageenide hulka kuuluvad radioaktiivne kiirgus, röntgen- ja ultraviolettkiirgus. Suurem osa mutatsioone on organismidele kahjulikud: · Kõige sagedamini tekib vähese kahjuliku mõjuga mutatsioone. · Kuna enamik mutatsioone on kahjulikud, püüavad organismid neid kas kõrvaldada või nende tagajärgi leevendada. Kombinatiivne muutlikkus geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine:
tagajärg · He koguvarud Maal (atmosfääris, litosfääris, hüdrosfääris) 5 . 1014m3 · (kuid "lahkub Maalt") · Leidub absorbeerunult radioakt. mineraalides (kleveiit, monatsiit jt) ja loodusl. põlevgaasides 2. Koobalti ühendid · CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine · saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940 C juures · (et vältida Co3O4 moodustumist) · on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt) · CoO + happed Co(II) soolad · CoO kasutatakse sinise värvipigmendina õlivärvides · portselani- ja klaasitööstuses · (sinine koobaltklaas) · · Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel (180 C) · madalamal t -l tekib CoO · reageerimisel hapetega Co(II) soolad · (mistõttu ta on tugev oksüdeerija) : · Co2O3 + 6HCl 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O · · Co(OH)2 saadakse Co2+ + 2OH- Co(OH)2 - roosa sade · oksüdeerub aegl õhus, kiiremini oksüdeerijate mõjul: · CoO(OH) koobaltoksiidhüdroksiid
paigutamine eriladestuspaika - prügila Ohtlike jäätmete kogused 2000. aastal tekkis Eestis 6 mln t ohtlikke jäätmeid (u 4,4 tonni elaniku kohta), neist 5,9 mln t põlevkivi kasutamisel. Keskmiselt on aastas OJ koguhulgaks 65 000 t. ning jaguneb järgmiselt õli sisaldavad jäätmed 75,9%; reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidu jäätmed) 10,4%; kemikaalid (sh lahustid, värvi-, liimi- ja lakijäägid, happed ja alused, pestitsiidid) 5,0%; akud ja patareid (peaaegu pool nendest imporditakse.) 4,5%; tööstusreoveesetted ja koldetuhk (sh galvaanikasetted) 3,7%; meditsiiniasutustes tekkinud jäätmed (sh süstlad, ravimid, kemikaalid) 0,1%; muud jäätmed (Hg-lambid ja -jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete käitlemine Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine nende kogumist, pakendamist,
Tabasalu Ühisgümnaasium Sahhariidid referaat Koostaja: Aiki Sats Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2013 Sisukord 1 Glükoos 1.1 Saamine 1.2 Tootmine 1.3 Kasutamine 1.4 Keemilised omadused 1.5 Fakte elus 2 Fruktoos 2.1 Saamine 2.2 Tootmine 2.3 Kasutamine 2.4 Keemilised omadused 3 Sahharoos 3.1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus viinamarj...
kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas. Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või
KARBOKSÜÜLHAPPED · Karboksüülhape Orgaaniline aine, mis sisaldab karboksüülrühma. · Üldkuju R-COOH Valemid ja nimetused Nimetus Valem Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH Saamine · Saadakse alkoholide oksüdeerumisel. · CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · CH3OH + O2 HCOOH + H2O Keemilised omadused · Karboksüülhapped on nõrgad happed. · Keemilised omadused on samad mis hapetel: 1. Hape + Metall Sool + Vesinik 2. Hape + Alus. oks Sool + vesi 3. Hape + Alus Sool + Vesi 4. Hape1 + Sool1 Sool2 + Hape2 · Näide: Al(OH)3 + 3CH3CH2COOH (CH3CH2COO)3Al + 3H2O Füüsikalised omadused ja kasutamine Metaanhape Etaanhape Söövitav Söövitav Hapu lõhn Tahkub 17oC
kuumuses (120°C) hoidmine muudab nad murduvaks ja vähendab tugevust. . Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna. Leeliste mõjul viskooskiu tursub ja nõrgeneb, kuid kestval mõjutamisel isegi lahustub. Anorgaaniliste hapete nõrgad lahused avaldavad viskooskiule lagundavat toimet. Nõrgad orgaanilised happed märgatavat mõju ei avalda. Päikesevalgus kahjustab viskooskiudu pikaajalise toime järel. Viskooskiu tugevus on umbes kaks korda väiksem kui looduslikul siidil. Viskoos on raske kiud, selle tihedus on puuvillaga samast klassist ehk 1,52 g/cm3. Kiudude venivus on 20-22%. Vetruv deformatsioon moodustab sellest 12-15%, jääv deformatsioon 65-75%, mis ongi viskoossiidi suure kortsuvuse põhjuseks.
sekundaarsete) haliidide korral. Eraldumisreaktsioonis on vaja tugevat alust, mis ei ole hea nukleofiil · E1 REAKTSIOON: vaja selliseid haliide, mis annavad stabiilseid karbkatioone (tertsiaarsed haliidid). Reaktsiooni kiirus soltub ainult haliidi (R-X) kontsentratsioonist · Zaitsevi reegel: eelisatult tekivad rohkem hargnenud alkeenid · tugev alus-eraldusreaktsioon; nork alus-asendusreaktsioon, aluste tugevused pahe! · Alkoholid on Bronstedi happed · esterdamine on alkoholide ja OH-hapete reaktsioon · etanool on metanooli vastumurk
Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni rak...
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette
loomarakust Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks Rakk päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid) Tsütoplasma 60-90% veest lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, orgaanilised happed Biopolümeerid sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped Ainevahetuse vaheproduktid Ülesandeks rakuorganellide ühtseks tervikuks sidumine Rakutuum avastati 1831. aastal Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood, toimub raku intensiivne eluperiood. Raku tuuma saab jälgida ja vaadelda ainult interfaasis.
noaga lõhed. Oopiumisaak koristatakse piimmahla kogumisest alates 12-15 nädala pärast. Esialgu on mahl piimvalge, kuid õhuga kokku puutudes muutub ta mustjaspruuniks. Mahlal on iseloomulik maitse ja lõhn. Oopium sisaldab mitut alkaloidi, kõige rohkem on morfiini. Oopiumi morfiinisisaldus on 5-20%. Muud oopiumis sisalduvad alkaloidid on narkotiin, kodeiin, papaveriin ja tebaiin. Ülejäänud mass koosneb veest ja mineraalidest ning orgaanilistest osistest, nagu happed, suhkur, vaha ja õli. Puhastatud ehk suitsetamisoopiumi saadakse järgmiselt: oopium jahvatatakse, lahustatakse vees, kuumutatakse ja filtreeritakse. Kuumutamist jätkates aurustub ülejäänud vesi. Rafineeritud oopium on must ja läikiva pinnaga ning sama lõhna ja maitsega, nagu on oopiumil. Tavaliselt oopiumi suitsetatakse, kuid seda manustatakse pulbrina või joogina ka suu kaudu ning süstitakse. Oopiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ja kodeiinisisalduse
N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2. Mikroelemendid a. Tähtsamad: a.i. Ca kaltsium a.ii. Fe raud a.iii. Mg magneesium a.iv. Na naatrium a.v. K kaalium Keemilised ühendid 1. Anorgaaniline ühend a. Vesi, mineraal soolad 2. Orgaanilised ühendid a. Valgud b. Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA Vesi H2o Rakkude põhivedelik Omadused: 1. Universaalne lahusti 2. Molekul on polaarne 3. Võime moodustada H-sidemeid 4. vee molekulid on omavahel vesiniksidemetega seotud (kõrge aurustumis soojus) 5. Hea soojusjuht, (soojeneb ühtlaselt) 6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: · Ainete lahustamine, lahust. Ainete tp. (rakus, organismis) NT glükoos · Loob keskkonna Reaktsioonide toimumiseks
Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. KEEMILINE REOSTUMINE e DEGRADATSIOON · Muldade hapestumine mulla pH langeb alla 5.6. · Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. · Happelised mullad on nt okasmetsades. · Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. · Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetisega. · Raskemetallid mullas satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd). · Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. · Kahjurite tõrje. INIMTEGEVUS · Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa
niss on seotud imiteeritud tegurite spekriga, kõigi reaalses, biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunevad tingimuste kompleksi. RessurssidLämmastik, fosfor, valgus taimede jaoksNektar e õiemahlPähklid on oravate jaoks resurssPäikesekiirgus - energia resurssLoomad ise on resurss kiskjate jaoksMeie keha on resurss parasiitidele, peale surma lagundajatele C3 taimed fotosünteesi esmased produktid on 3 süsiniku aatomiga orgaanilised happed. Meie kliimal on nendel taimedel suurem eelis C4 ja CAM (crassulacea acid metabolism) CAM taimed paksulehelise tüüpi taimed. Päeval valdav C3 ja öösel C4 C4 taimed esmased produktid peamiselt 4 süsinikulised orgaanilised happed. Tüüpilised C3 taimed: Nisu (Triticum vulgare)Rukis (Secale cereale)Raihein (Lollum perenne)Kerahein (Tactylis glomerata)Põlduba (Vicia feba)Aed e türgiuba (Phaseolus multiflorus)Valge ristik (Trifolium repens)Lutsern (Medicago
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
