"genoom" - 404 õppematerjali

Keskkooli konspekt bioloogias

Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne

Bakterid ja viirused

Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nim. raku nakatumiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi: a) viirusosake seondub raku pinnale b) viirusosake siseneb rakku ja vabastab genoomi kapsiidist c) viiruse genoom paljuneb Lüütiline tsükkel - paljunemine, millega kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemine, mille puhul viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. Transduktsioon- geenide ülekandumine teise organismi viiruste abil. 4. Mis toimub organismis vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis? Vastus: Vaktsineerimise tulemusena kujuneb vastupanuvõime vastavale viirusele. Kui

Viroloogia

jääkidega (pppGpGpGp…) siis on negatiivse ahela 3’ otsas järjestus CCCAoh.  Positiivse polaarsusega RNA de süntees erineb negatiivse polaarsusega RNA sünteesist, on lihtsam ja efektiivsem ning sõltub RNA 5’- ja 3’-otstes asuvatest struktuursetest elementidest. Ka siin lisab RdRp maatritsi 3’ otsa täiendava A-jäägi taastades normaalse 3’ otsa (CCAoh). Loeng 2 Merits Positiivse polaarsusega RNA viiruseda  + RNA viiruste genoom on sama polaarsusega kui mRNA.  + RNA viiruste paljad genoomid on infektsioonilised.  + RNa viiruste esimeseks biosünteesiks rakus on alati translatsioon.  + RNa viiruste replikaas on alati transleeritav otseselt genoomselt RNA-lt.  Kõik eukarüootide + RNA viirused replitseeruvad alati raku tsütoplasmas ja replikatsioon on alati seotud raku membraaniga. Eristatakse RNA viiruste seas nelja erinevat super-sugukonda: 1. Picorna sarnased viirused

Viirused

valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul,mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNAviirusega.Virusoidviirus,mis

Konspekt pärilikkus, muutlikkus, viirused

Met -- Arg -- Trp T-A-C--A-G-C-C-A-T-A-A-A 1  Liis Viirused Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom ­ geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks. a. Struktuurigeen ­ selle alusel moodustatakse struktuurivalke, et keskkonnas eksisteerida b. Replikatsioonigeen ­ genoomi paljunemiseks c. Regulatsioonigeen ­ sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema.

Viiruste geneetika

viirusspetsiifilisi valke Geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkate – kapsiid, millel loomaviiruste puhul on ka ümbris (envelope) Viiruse genoom on kas üksikahelaline või kaksikahelaline : dsDNA – bakteriofaagid T4 ja lambda, papilloomiviirus ssDNA – bakterifaag M13, parvoviirused (koinfektsioon adenoviirustega) dsRNA – reoviirused (hingamisteede haigused) ssRNA – gripiviirus, HIV  Mõnedel viirustel on genoomiks RNA Tubaka mosaiigiviirus TMV Gripiviiruse genoom koosneb

Pärilikkus ja muutlikus

1 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom ­ geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks. a. Struktuurigeen ­ selle alusel moodustatakse struktuurivalke, et keskkonnas eksisteerida b. Replikatsioonigeen ­ genoomi paljunemiseks c. Regulatsioonigeen ­ sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema.

Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma Referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Esimene täielikult sekveneeritud genoom kuulub bakteriofaagile -X174. Edukas viirusegenoomi DNA järjestuse kindlaks tegemine kannustas ette võtma mahukamaid projekte ja üks kulukamaid nende seas on ,,Inimese genoomi projekt" (HGP, inglise keeles the Human Genome Project). Tänaseks on välja töötatud järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS, inglise keeles next-generation high-throughput sequencing), mis nõuavad üha vähem ajalisi ja rahalisi ressursse. Selline soodus

Geneetika

) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine Genoomiks on DNA. Viirus siseneb nakatanud raku tuuma, kus toimub mRNA süntees. mRNA väljub sütoplasmasse, kus hakatakse sünteesima viirusvalke. Viirusegenoom paljuneb tuumas, seejärel pakitakse genoomid koos kapsiidvalkudega viiruspartikliteks ja see järel see väljub rakust. Genoomiks on RNA. Siis võib jäädagi nukleiinhape raku tsütoplasmasse. Plussahelaline viiruse genoom toimib mRNAna, kodeerideks viiruse paljunemiseks ja kapsiidide moodustamiseks vajalikke valke. Vaktsineerimine Vaktsiin- sisaldab viiruse neid osasid, mille kaudu immuunsüsteem tunneb ära haigustekitaja. Antigeen- immuunsüsteemile äratuntav osa. Antikeha-Y-kujuline valgumolekul, seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. Geneetika Levinumad viirushaigused Virulentsus- parasiidi võime peremeest kahjustada

Viirused

Viiruste ehitus Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid ( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat viiruse elutegevuseks vajalikku valku. Väiksemad viiruse genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (näit. Mõned bakteriviirused), suured aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus)

Ahvi ja inimese erinevused

Seega ei tasukski imestada inimese ja ahvi DNA järjestuse sarnasuse üle, kui vaadelda meie kehade uskumatut sarnasust looduse liigirikkuse üldisel foonil. Porgandid ja inimesed Bioloogilise konteksti arvestamine selgitab nii mõndagi ka sarnasuse skaala madalamas otsas, sest teiseks nähtuseks, mis võib esmapilgul tekitada arusaama, et erinevate organismide geneetiline materjal võib olla väga sarnane, on erinevate keemiliste ühendite (antud juhul siis nukleotiidide) arv, millest genoom koosneb. Näiteks kaks juhuslikult moodustatud DNA järjestust on niikuinii 25 protsenti identsed, sest et DNA järjestusel on ainult neli võimalikku lämmastikalust. Kõigil hulkrakulistel eluvormidel, mis eeldatavalt on arenenud ühest ühisest eellasest, peab lihtsalt seepärast DNA järjestus olema üle veerandi identne. Sellest hoolimata aga ei näita erinevate organismide DNA järjestuse sarnasus, et nad ka tegelikult ­

Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused

• kahetiivaliste (Diptera, 20 liiki); • kiletiivaliste Hymenoptera (20 liiki) ja • ehmestiivaliste Trichoptera (üks liik, puruvana) seltside esindajaid. Samuti võivad need viirused nakatada teisi lülijalgseid (krevetid, suur majanduslik probleem Aasias). Individuaalsed NPV omavad suhteliselt kitsast peremeesteringi (tavaliselt ühe putukate seltsi piires). NPV-de genoomi struktuur Baculoviiruste genoomi mõõtmed on vahemikus 90-180 kbp; genoom on tsirkulaarne. Sekveneeritud on üle 30 bakuloviiruse genoomi AcMNPV genoom on 133,894 bp pikkune ja sisaldab: 1. 337 OFR-i (pikkusega üle 150 bp), lugemisraamid paiknevad mõlemas ahelas; funktsionaalset klasterdumist ei ole. Geenid paiknevad teineteise lähedal (vahed enamasti 2-200 bp), need vahealad on AT-rikkad ja toimivad promooterite ja terminaatoritena. Introneid on väga vähe. Transkriptid (eriti hilised) on sageli struktuurselt

Peroksüsoomid ja mitokondrid

tRNAd ja mitmed ensüümid mitokondri geenide ekspressiooniks. Mitokondrid  Valgu liikumine läbi kahe membraani vajab multimeerseid valgukomplekse TIM ja TOM. Mitokondri valgud ja genoom  Tuumas asuv DNA kodeerib suure osa  Mitokondriaalne DNA on endosümbioosi tõttu sarnane prokarüootidega, struktuur on rõngasjas. Ühes mitokondri geene. Nendest kodeeritud valgud mitokondris võib esineda kuni 15 mtDNA koopiat. sünteesitakse tsütosoolsetel ribosoomidel ja transporditakse mitokondrisse

Viirused

VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885.  VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin ­ surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped E...

Bioloogia - esitlus - viirused

ümbris ­ peremeesraku membraanist Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist Kapsiid denatureerub 60 ­ 75° C juures Viirused... RNA-viirus Ehitus: Ümbris Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku Kapsiid membraaniga Genoom antiretseptorid Raku retseptorid Viirused... bakteriofaag Ehitus: DNA või RNA (3 ... X00 geeni) Päind ehk päis Kapsiid Kaelus Saband Kinnitusniidid ehk fibrillid Viirused... Geenide ülesanded: Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise

Viirused

VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885.  VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin ­ surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune...

Viirused

loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7.Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? DNA viirus, mis tekitab ville huultel ja teistel limaskestadel. 8.Miks peab sisaldama viiruse genoom kolme tüüpi geene? Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni-,regulaator-ja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 9.Viiruste kasutamine. Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise.

Pärilikkus

Genotüüpisendile omane geenide ja selle erivormide kogum Initsiaatorkoodon-mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millets algab translatsioon Initsiaator-tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodon- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel-viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom kohelslt ei avaldu, vaid kandub koos raku jagunemisega tütarrakkudesse. Lüütiline tsükkel-viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremees raku hukkumine Promootor-DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema Regulaatorgeen- geen, mille allusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist.Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse

Bioloogia kordamisküsimused

1.Mis mõjutab (millised tegurid) isendi tunnuste kujunemist? Genotüüp + keskkond (50/50) 2. Replikatsiooni tähtsus rakkudes. Et uued rakud oleks identsed DNA poolest vanaga 3. Mida on vaja replikatsiooni läbiviimiseks ­ mis on nende ,,juppide" funktsioon replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) ­ läbiviija Nukleotiidid ­ materjal RNA süntees ­ eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks ­ mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetäh...

Arhed

· Kuna Korarchaeota haru hargneb päris puu juure lähedalt, võiks olla tegu evolutsiooniliselt vana haruga ja seega võiks nende bakterite uurimine anda väga põnevat infot ürgsete bakterite metabolismi jm omaduste kohta. · Hõimkonda Korarchaeota veel uues Bergeys sees ei ole. Hõimkond Nanoarchaeota - nanoarhed · Hõimkond "Nanoarchaeota" kirjeldati 2002. a. "Nanoarchaeota" koosneb ühest perekonnast, kuhu kuulub praegu üks liik "Nanoarchaeum equitans." Genoom sekveneeriti 2003. a. Nanoarchaeum equitans on väga väike hüpertermofiilne ektosümbiont, kes kasvab Igniococcus'e pinnal. Igniococcus on autotroofne vesinikku oksüdeeriv ja väävlit redutseeriv arhe. Nanoarhe diameeter on 400 nm ja tema meelistemperatuur on 75-98 kraadi. Ta isoleeriti Islandilt hüdrotermaalsest lõõrist. Kuna kõik need taksonid on veel puudulikult kirjeldatud, kasutatakse nende nimetustes jutumärke.

Pärilikkus

6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10. Genotüüp ­ isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. 11. Initsiaatorkoodon ­ mRNA nukleotiidne järjestus, AUG, millest algab translatsioon. 12. ­''- tRNA ­ tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. 13. Kapsiid ­ viiruse genoomi ümbritseb valguline kate. 14

Geneetika konspekt (1 ja 2 loeng)

ei paista, näiteks vererühm, mao pH, hormonaalne tase 2. Genotüüp ­ organismi geenide kogum need geenid, mis määravad ära konkreetses ontogeneesi faasis fenotüübi alati liigispetsiifiline- määrab ära liigispetsiifilised tunnused, aga see tunnus võib üksikutel isenditel omavahel erineda Genoom- kogu pärilik materjal, mis on viljastatud munarakk. Genoom ei tööta ontogeneesi etappidel ühtemoodi. Erinevad genoomi osad on aktiveeritud erinevates kudedes, mis täidavad erinevaid funktsioone. Genotüpiseerimine ­ indiviidi geeni(de) erinevuste tuvastamine ühte liiki kuuluvate indiviidide geeni erinevuste määramine Mendel näitas kuidas on genotüüp fenotüübiga seotud. Uuris kuidas tunnused kantakse üle järgmisele põlvkonnale. Jälgis mitut põlvkonda. Eksperimendid: - objekti valik - eksperimentaalne ristamine

Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis

Seente tuumade jagunemisviiside ebastabiilsus ja mitmekesisus võib olla põhjuseks, miks nii mõnelgi juhul pärilikkuse ‘võrku’ on ‘puust’ üpriski raske eristada. Kas ka mitokondril on olnud roll homoloogiliste kromosoomide evolutsioonis, jääb mõistatuseks. Viimasel ajal on kogunenud üha enam andmeid horisontaalse geeniülekande (HGT – horizontal gene transfer) kohta seeneriigis. Nii leivapärmseene kui ka teiste seente mitokondriaalne genoom (mtGenoom) on tugevalt rekombinantne. Geneetilisi muutusi ja rekombinatsioone on kindlaks tehtud nii kunstlikul ristamisel (Fincham, 1979), kui ka looduslikes populatsioonides (Saville, 1998). On isegi leitud, et klonaalselt paljunevatel seentel on raku tuumagenoomi muutumisele kaasnenud mtGenoomi rekombinantne (retikulaarne) muutumine (Anderson, 2001). Teadaolevalt paljunevad mitokondrid inimesel jt. imetajatel klonaalselt ning nende järgi on võimalik

Eluslooduse süsteem

ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi. Viirus koosneb ümbrisest, kapsiidist ja genoomist. Viiruste raviks kasutatakse kaitsevaktsiine. Viiruse omadused määrab ära tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Nukleiinhapped säilitavad viiruste pärilikku informatsiooni ja annavad selle edasi järgnevatele viiruse osakestele. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Genoomis eristatakse 3 tüüpi geene: 1) Replikatsioonigeenid - nad kindlustavad viiruse genoomi paljundamise ehk replikatsiooni. 2) Regulaatorgeenid - mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist.

Viirused ja geenimutatsioon

RNA viiruses võib olla aga mitu RNA molekuli.Peremees rakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi kapsiid, millest tuleneb ka viiruse kuju, mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole ümbris. 2. Kuidas viirused paljunevad Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu) 3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Pidurdub raku geenide transkriptsioon, mis aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Viiruse paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees

Viirused ja bakterid

Elus looduse tunnused: Eluta looduse tunnused: - Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest - Puudub rakuline ehitus - Paljunevad peremees-organismi kaasabil - Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja - - Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine) - Evolutsioneeruvad 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5

Viirused ja bakterid

kohanevad keskkonnaga ja paljunemine on aeglane 2)Arvukus kasvab kiiresti ja peaaegu kõik bakterid poolduvad 3)Arvukus püsib stabiilne 4)Surmafaas, kus toit saab täiesti otsa ja arvukus hakkab vähenema 8. Viiruste kasutamine biotehnoloogias???  Geeniteraapia-haiguse ravi siirdamise või muutmise teel. Viirused geeniteraapias: Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, saab muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Selliseid viirustel põhinevaid geenide ülekandesüsteeme nim. viirusvektoriteks. Selliseid viiruseid kasutatakse muuhulgas haiguste geeniteraapias. Paljud haigused on põhjustatud elu jooksul omandatud geenidefektidest, mis on tekkinud mutatsioonide tulemusena. Kui haiguse põhjustab geenidefekt, siis selle defekti parandamine

Viirused ja bakterid

Viirused - Nimetatakse ​bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ​↓ ​Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) ​Regulaatorgeen ​(abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) ​Replikatioonigeen ​(tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi

Viirused ja bakterid

Viirused - Nimetatakse ​bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ​↓ ​Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) ​Regulaatorgeen ​(abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) ​Replikatioonigeen ​(tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi

Grupp III dsRNA viirused

VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks viiruse poolt kodeeritud proteaasi poolt. Birnaviirused jagunevad kolme perekonda: Avibirnavirus. Tüüpesindaja on kanade infectious bursal disease virus (IBDV, tuntud

Pärilikkus - 81 mõistet

Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Koodon ­ mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu molekulis. Kromosoommutatsioon ­ mutatsioonilise muutlikkuse vorm , mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Lüsogeenne tsükkel ­ viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. Lüütiline tsükkel ­ viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine. Mendeli I seadus ­ homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks. Mendeli II seadus ­ homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises

Molekulaargeneetika ja viirused

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne

DNA ja RNA

homosügootide vahepealsed tunnused K kaksikute meetod (­ uurimismeetod, milles ühemunakaksikuid uurides püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele kasvufaktor ­ organismis loomulikult esinev aine, mis stimuleerib rakkude jagunemist kodominantsus ­ pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud M miinusahelaline viiruse genoom ­ RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA-molekulid monogeensed tunnused­ ühe geeni määratud tunnused mutatsioon ­ päranduv geneetilise informatsiooni muutus muutlikkus ­ organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda N nukleiinhapped (nucleic acids) ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad ehk pärilikkusained nukleotiid­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest;

Viiruste geneetika

Genotüüp rh+ põhjustab suuri häguseid laike, r+h väikeseid ning läbipaistvaid. Lisaks kirjeldati ka suuri läbipaistvaid laike (genotüüp hr) ja ja väikeseid häguseid (genotüüp r+h+), mis saavad ilmneda ainult siis, kui genoomid on rekombineerunud. Rekombinante oli järglaskonnas 2%, mis näitab, et geenid h ja r paiknevad T2 geneetilisel kaardil teineteisest 2 ühiku kaugusel. Faagide genoomidevaheline rekombinatsioon võib aset leida suvalisel hetkel faagi elutsükli vältel, kui genoom pole pakitud kapsiidi. Faagi geenide peenstruktuur. 50-ndate aastate keskel hoogustus faagide geenistruktuuri uurimine. Seymor Benzer kaardistas faagi T4 rII lookuse mutatsioone kahes järjestikku paiknevas geenis rIIA ja rIIB. rII mutandid põhjustasid suurte terava servaga faagilaikude teket. Algse faagitüve puhul olid laigud jälle väiksemad ning säbruliste servadega. rII mutandid tekkisid algsest tüvest spontaanselt, sagedusega 1/100 000 kohta. Mutatsioonisagedust oli võimalik

Bioloogia mõisted.

keskkonna tegurite mõjul Füsioloogia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond ­ liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geneetiline kood ­ mRNA molekuli järjestikuse nukleotiidi vastavus aminohappejäägile valgu molekulis Genoom ­ liigiomases ühekordes kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp e. Genoom ­ühe organismi kromosoomistus olev geenide kogum Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. Aine oksü-l. Homoloogiline kromosooom ­ kromosoon, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Histoloogia ­ Koeteadus. Hormoon ­ Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone

Bioloogia mõisted/spikker

Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromo...

Farmokogenoomika

Momendil 10-15 aastat! --- Geeniduplikatsioonide tekkemehhanismid *Tandeemne geeniduplikatsioon ­ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu. *Duplikatiivne transpositsioon ­retrotransposonite poolt vahendatud. *Horisontaalne geeniülekanne ­geeniülekanne erinevate genomide vahel nt. (bakteritelt selgroogsetele). *Segmentaalne duplikatsioon ­duplikatsioon suurte blokkidena. *Polüpoidsuse teke ­terve genoomi ploidia kordistumine Selgroogsete genoom on arenenud läbi ploidsuse kasvu duplikastioonide teel. *Enamik tänapäevaseid liike omavad degenereerunud polüploidiat või on polüploidsed. *Selgroogsete evolutsioonis toimunud ürgsed tetraploidiseerumise kahe duplitseerumise tagajärjel (2R hüpotees, Ohno 1993). Paljud Drosophilageenid ja geeniklastrid esinevad selgroogsetel 3-4 ekvivalentse klastrina (Hox, MHC jne.). *Selgroogsetel umbes 2x rohkem geen kui selgrootutel. Seletatav pseudogeenide tekke ja deletsioonidega.

Looduslikud kloonid

Teaduslikud arengud kloonimise tehnoloogias Looduslikud kloonid Kloonimise tehnoloogia analüüs ei saa mööda vaadata faktist, et ka inimeste puhul saab rääkida loomulikest kloonidest ­ ühemunaraku kaksikud, kelle sündimistõenäosus on keskmiselt 4 paari 1000 sünni kohta (Bulmer 1970). Ehkki üherakukaksikute genoom on identne (nii rakutuuma kui ka mitokondriaalne), ei ole nad siiski teineteise identsed koopiad. Erinevused nende arengus tulenevad spontaansetest mutatsioonidest ja arenguprotsessidest ning alates esimesest raku jagunemisest kuni surmani, läbivad kaksikud individuaalse ontogeneesi. Viljastumise protsessid hõlmavad geneetilise materjali ulatuslikku protsessimist ja rekombineerumist sugurakkude arenemisel (Tannert 2006). In vitro viljastamise tehnoloogia puhul võib väita, et munaraku ja

mussoonkliimaga piirkondades taliviljana · Peamised eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL  Nisu kasutamine · Nisust tehakse jahu ja jahust saia ning makaronitooteid · Nisujahu kasutatakse paljudes küpsetistes ja muudes toitudes  Ajalugu · Nisu on umbes 9000 aastat vana · Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba · Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi  Genoom · Teadlased on avastanud 2010-ndal aastal äärmiselt keerulise genoomi · See võib päästa maailma näljahädast · Hakatakse uusi sorte välja aretama  Aitäh kuulamast!

Viirused kokkuvõte, mõisted

käiku läksid regulaatorgeenid - lülitab välja raku transkriptsiooni (peremees rakk ei tooda enam RNA -> ei toodeta valke -> peremeesrakk ei paljune) 2. - Viiruse paljunemise periood rakus - viiruse replikatsiooni geenid põhjustavad viirusele pärilikkusaine tootmise - struktuurgeenid määravad valgu sünteesi -> tekivad uued viirused (sest olemas on viiruse genoom ja valk) 3. Peremeesraku lagunemine (sest keskkonda vabanevad uued viirused -> toimub nakatumine) 4. N A K A T U M I N E * piisknakkusega * toidu ja joogiga * koevedelikega * haigete loomadega Eristatakse 3 tüüpi nakkusi: 1) peidetud nakkus (ohatis) - viirus püsib latensena rakus lüsegeennses tsüklis - pikka aega peidetud - organism nõrgeneb -> viirus aktiivne -> haigus 2) ägenakkus (gripp, tuulerõuged) - viiruse pärilikkusaine hakkab kohe mõjuma

Pärilikkus

PÄRILIKkUS-organismi omdus sarnaneda oma vanematega *pärilikus aine on DNA *DNA sisaldab geene, mis määravad organismi tunnused *Geenide erinevaid vorme nim alleelideks: Dominantne ja retsessiivne *Isendi kõik geenid moodustavad genotüübi *Isendi trunnused kujunevad geenide paasil ja keskkonna tegurite toimel Genotüüp(määrab fen.)-->fenotüüp(isendi om. Tunnused)<--keskkonna tegurid *Dominantsed tunnused määravad dominantsed alleelid *Retsessiivsed tunnused määravad retsesiivsed alleelid Dominatsed tunnused Retsesiivsed tunnused tumedad silmad Heledad silmad Tömp pöial Terav pöial tedretähnid Kõrvanibud kinni Tumedad juuksed Heledad juuksed A ja B veregrupp Rh negatiivne ja 0 veregrupp Rh(reesus) ...

Molekulaargeneetika alused

1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 5. Kuidas mõjutab keskkond tunnuste arengut? Näited Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. Kui inimesel on pärilik kurtus, ei saa teda kuulma õpetada. Samas rasvtõbi ei pruugi olla päritav. 6. Mille poolest erinevad genotüüp ja fenotüüp?

Pärilikkus

PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen ­ st., et avalduvad valed geenid Terminaator e. Lõppkoodon ­ lõpetab geeni tegevuse ( UAG) Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin. Geen ­ DNA lõik, mis määrab 1. RNA mol-i sünteesi. Koosneb 2-st ahelast. PÄRILIKKUSE TEGUR

BAKTERID JA VIIRUSED

-regulaatorgeen (mõjutavad peremeesraku ainevahetust, suunates raku uusi viirusosakesi tootma) Viiruse ümbris- kaitseb viirust ja aitab sellel peremeesrakku pääseda. 2. Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega. - ei ole ainevahetus - ei ole rakuslist ehitust - ei paljune iseseisvalt - ei kasva ega arene 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline tsükkel - kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruste genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega(on mitteaktiivne) (lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks) transtuktsioon- geneetilise onfo kandumine ühelt bakterirakult teisele. 4. Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis?(õp lk 43) - immuunvaste esilekutsumine - peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus 5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse

Pärilikkus

Pärilikkus Pärilikkus ­ looduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematele ehituselt, välimuselt, talituslikult. Geneetika ­ teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. *geen ­ kromosoomi lõik, mis määrab ühe tunnuse. *kromosoom ­ pärilikkuse kandja. *DNA ­ pärilikkuse kandja, kromosoomi ,,ehitusmaterjal" *genoom ­ ühe isendi geenide kogum *genotüüp ­ geenide kogum, pärilikkuse kogum. *fenotüüp - isendi välimust kajastav välistunnuste kogum. Molekulaargeneetika ­ uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Replikatsioon ­ DNA süntees. Ühest DNA molekulist tekib 2 DNA molekuli. Transkriptsioon ­ DNA'lt antakse info mRNA'le. Pärilik info kopeeritakse mRNA'le. Translatsioon ­ valkude süntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomidel. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Replikatsioon, ehk DNA süntees protsess toimub rakutuuma...

Geneetika

Geneetika-teadus pärilikkusest| pärilikkus-organismide genofondi pärandumine| genoom- liigile omane geneetiline materjal(krom.arv)|genotüüp-organismi kõik geenid ühes rakus| fenotüüp-organismi kõik tunnused|geen-pärilikkustegur|Replikatsioon-DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe...

Raamatu otsing e-kataloogist ESTER

Ja Tartus (230 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB Märksõna: kantserogeen (109 kirjet): Ja Tartus (40 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB UDK: kantserogeen Ilona Juhanson, 123964YASB b) Olulise raamatu bibliokirje: Chemical and isotopic groundwater hydrology (c. 2004, 3rd ed) / Mazor, Emanuel TLÜAR loodusteaduste saali kojulaenutusosakonnas (kohaviit: LO 556/M23) Kasutasin märksõna põhjavesi. 1.2 Märksõna UDK Genoom 575.113 (051) Spektrofotomeetria 543.422.3 Orgaaniline süntees 547.057 (063) Komposiitmaterjalid 620.22-419.8 1.3 Nimi Andmebaas Aasta/köide A Research Journal of Toxins ebscohost 2009 to present B Environmental Science and springer.com 116 issues, 2661

Organismi areng ja molekulaargeneetika

Kasvuperiood ­ taim kasvab, õisi ei moodustu Generatiivne areng( algab õite väljakujunemisega): tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood: aeglustub taime ainevahetus, rakud ja koed hävivad järk-järgult Pärilikkus Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom ­ liigile iseloomulikus ühekordses kromosoomikomplektis olev geneetiline info. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp - on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon. Sellest sõltub selle isendi tunnuste esinemine. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika ­ teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi DNA RNA VALK Replikatsioon ­ DNA süntees

Pärilikkus

BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika ­ teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen ­ kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom ­ 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ­ ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) ­ Geeni esinemise vorm Fenotüüp ­ Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD ­ geenid ja keskkond Transkriptsioon ­ mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse Valk koosneb siis aminohapetest Informatsiooni mRNA pealt loetakse kolme nukleotiidi kaudu KOLM nukleotiidi on üks KOODON ja 1KOODON määrab ära ühe aminohappe. Iga mRNA molekul on varustatu...