Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eellasrakk Sperm-meessugurakud,viljast
Kloonimise tüübid: 1. embrüonaalkloonimine (embrüo lõhestuse meetod)-varase embrüo(moorula) lõigustusrakud on kõik võimelised arenema tervikorganismiks-nad on totipotentsed. Embrüonaalkloonimine etapiti: · munarakk viljastatakse katseklaasis · varane embrüo jaotatakse osadeks · osad taastuvad ning need siiratakse eri vastuvõtjate emakasse · saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. 2. tuumkloonimine-somaatilise e. diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku, millest on tuum kõrvaldatud. Etapid: · tuumadoonorilt võetakse udararakud · eemaldatakse munarakudoonori munaraku tuum · rakud liidetakse elektriimpulsi abil · vegetatiivse sügoodi areng · varajane embrüo siirdatakse kolmandale lambale e. surrogaadile
Küsimused paljunemise kontrolltööks 1.Mille poolest erinevad: a) keha- ja sugurakud Keharakkudel on 46 kromosoomi, sugurakkudel on 23 kromosoomi. Sugurakke on vaja ainult paljunemiseks. Sugurakud on kehavõõrad. b) autosoomid ja sugukromosoomid Autosoomid ei määra sugu. Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke. Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks. d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. Spermatogenees kestab teismelisest kuni
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmi
Usutakse, et oleks piisav, kui meid oleks kaks miljardit. Teadlaste sõnul on kloonimise kohta käibel palju väärarusaamu. Kloonimine ei tähenda, et kokku miksitakse mõlema vanema iseloomulikud tunnused, vaid seda, et kasutatakse mõlema vanema geene. Vaatamata vanemate lootustele ei saa taaselustada surnud last. Saab luua ainult DNA täpse koopia, kuid keskkonda ja kogemusi, mis muudavad inimese ainulaadseks isiksuseks, pole võimalik kopeerida. Ja tegelikult ka milleks, meil on ju olemas looduslikud "inimtootjad", vastasel juhul elu, sünnitamine ja palju muud kaotaks oma esialgse mõte.
Biokeemia - teadus, mis uurib elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA-molekulist, rakust või organismist). Saadud järglaskond moodustab klooni. Nt: maasikavõsundid=maasika kloonid Kloonimise meetodid: paljundamine mugulate, sibulate, pistikute või poogendite abil. Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole difentseerunud, s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. On totipotentsed, s.t. nad võivad anda alguse kogu taime arengule. Kuidas toimub meristeempaljundus?
12. Selgita, kuidas viiakse läbi embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine imetajatel. · Embrüonaalkloonimine: varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks - nad on totipotentsed. Selle käigus võetakse loomalt munarakk, see viljastatakse in vitro, embrüo jagatakse moorulastaadiumis osadeks ning saadud osad siirdatakse erinevatele retsipientloomade emakasse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. · Tuumkloonimine: somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku. Vaja on kahte doonorlooma. Ühelt võetakse somaatilised rakud, teiselt munarakud. Munaraku tuum eemaldatakse ja järelejäänu liidetakse somaatilise rakuga elektriimpulsi abil. Seejärel lastakse sügoodil areneda, kui see on jõudnud embrüo staadiumisse, siis siirdatakse see kolmandale isendile. Embrüo areneb surrogaatema kehas. 13
vereloomekasvaja müeloomi rakkude lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Mõne minuti järel viiakse rakkude lahjendatud segu plastikplaadi väikestesse kannudesse kasvusöötmesse. See on erilise koostisega selektiivsööde, milles elavad ja paljunevad ainult teatud omadustega rakud, antud juhul hübridoomrakud. Tekkinud hübidoomikloonidest leitakse oodatavat antikeha piisaval määral tootvad kloonid immunoloogilise testi abil. Neid kloone paljundatakse ja kasvukeskkonnast eraldatakse antikehi. Hübridoomi omadustest on olulised kaks: aktiveeritud lümfotüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi. Need on nn. monokloonsed atikehad, mis erinevad tavalises antiseerumis sisalduvatest antikehade
Kõik kommentaarid