Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
PÄRILIKKUS
  • ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE
    Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega.
    Geneetika teadusharu , mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.
    Pärilikkuse kandjad on kromosoomid . - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas .
    Genoom - liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.
    Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist.
    Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum.
    Fenotüüp – ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum.
    Ontogeen e. Surmageen – st., et avalduvad valed geenid
    Terminaator e. Lõppkoodon – lõpetab geeni tegevuse ( UAG)
    Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin .
    Geen – DNA lõik, mis määrab 1. RNA mol-i sünteesi. Koosneb 2-st ahelast . PÄRILIKKUSE TEGUR
    Geneetiline kood – m-rna nukleotiidide triplettide vastavus amiinohapetele valgu molekulis.
    Triplett e. Koodon – DNA-s 2 järjestikku nukleotiidi.
    Koodon - m-rna-s 3 järjestikust nukleotiidide
    Promootor -DNA nukleotiidne järjestus , millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab üinema.
    Struktuurgeenid - määravad raku eituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteesida
    Regulaatorgeenid - kontrollib struktuurgeenide avaldumist.
    6.2 PÄRILIKKUSE MOLEKULAARGENEETILISED ALUSED
    Saksa teadlaneFredrich Miescher eraldas 1869. rakutuumast aine , mida ta nimetas nukleiinhappeks. -- tänapäeval teame et see on desoksonukleiinhape ehk DNA – pärilikkuse kandja.
    DNA molekuli teist järku struktuur on biheeliks .
    MOLEKULAARGENEETIKA – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel-- see aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. !
    Kolm tähtsat protsessi:
    • DNA süntees ehk replikatsioon - > R.tuumas interfaasi keskel 1DNA -> 2DNA
    • RNA süntees ehk transkriptsioon -> Rakutuumas , interfaasi ajal m-RNA, t-RNA, r-RNA
    • valgu süntees ehk translatsioon ->Tsütoplasmas , ribosoomides valkude süntees.n / m-RNA -> valk

    Nende protsesside jaoks on vaja energiat ja ensüüme.
    DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisel. !Pärilik info sisaldab DNA nukleotiidses järjestuses.
    Selleks, et geenis oleva info alusel sünteesida valku, tuleb DNA vastav lõik kopeerida RNA molekulisse.
    mRNA- informatsiooni RNA
  • Transkriptsiooni tulemusena saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele vastav mRNA nukletiidne järjestus.--»
    Siis tuleb mRNA trantsport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees.
    mRNA esimest järku struktuur määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse.
    3. Tranlatsiooni käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktiooniga valgud .
    Matriistsüntees- DNA ja RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.
    REPLIKATSIOON
    Reblikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
    Eukarüootsete orgaismide rakkudes- rakutuumas ensüümi ( DNA- polümeraas ) osalusel.
    Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiiditest kummagi esialgse ahela kõrvale uue.-- mõlemad DNA molekulid on üesuguse nukleodiidse järjestusega. ( komplementaarsusprintsiip )
    Toimub iga kord enne raku jagunemist.. tagab päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakku.
    TRANSKRIPTSIOON
    Transkirptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul .
    Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm ( RNA- polümeraas), mis seostub vastava geeni algusosaga.
    Transkirptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks lahti ja sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul . RNA süntees lõppeb kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni- Terminaator
    Terminaatorpiirkonnas ensüüm eraldun DNA molekulista ja DNA taastab oma biheeliks kuju ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani tsütoplasmasse. Transkriptsiooni käigus saadakse mRNA, rRNA, tRNA
    KUI MINGILT GEENILT TOIMUB rna SÜNTEES , SIIS ÖELDAKSE ET GEEN AVALDUB.
    ERINEVUSED RAKKUDE EHITUSES JA TALITUSES TULENEVAD GEENIDEST , MIS NEIS ÜHEL VÕI TEISEL AJAHETKEL AVALDUVAD
    Transkriptsiooni reguleerimine:
    Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi (RNA- polümeraas) seostumisest DNA promootorpiirkonnaga.
    Kui need kaks ühinevad siis transkirptsioon toimub kui ei siis ei toimu. !
    Nende ühinemist võib taksitada teine valk - REPRESSOR .
    Repressor valgu ühinemisel DNA molekuliga ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et alustada peab promootor vabanema repressorist.
    Osa geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. -- ensüüm on võimeline promootorpiirkonda kinituma siis kui AKTIVAATOR on sellega seondunud. Vahel on vaja nende valkude seostumieks ka REGULAATORAINETE liitumist . (hormoonid, vitamiinid , toitained )
    Transkriptsiooni regulatsiooni vead:
    Ebaõige geeni avaldumine või vajaliku geeni mitteavaldumine toob kaasa suuri muutusi raku ehituses ja talituses.
    Vähikasvaja rakkude tekke võimaluseka on „valede“ geenide avaldumine.-- neil on suur jagunemisvõime, häirivad raku elutegevust ja pidurdavad normaalsete rakkude ainevahetust ja eritavad laguaineid. Normaalsed rakud hukkuvad ja vähirakke tekib juurde. Organism sureb peagi.
    GENEETILINE KOOD JA VALGUSÜNTEES
    Geneetilise info lahtimõtestamine toimub valgusünteesi käigus !!
    Omadused:
    põhiaminohappeid on 20. - ühele aminohappele vastab mitu koodonit -- seda nim. geneetilise koodi sünonüümsuseks.
    Leutsiin – CUU, CUC,CUA,CUG,UUA,UUG.
    Üks koodon—üks aminohappe !--- geneetilise koodi ühetähenduslikkus
    geneetiline kood on mittekattuv
    Geneetlise koodi lahtimõtestamine käib koodonite kaupa valgusünteesi käigus.
  • Pärilikkus #1 Pärilikkus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sookas1 Õppematerjali autor
    11 klassi bioloogia õpiku põhjal tehtud kokkuvõte põhilistematest asjadest teemal pärilikkus

    Sarnased õppematerjalid

    Pärilikkus
    1
    doc

    Pärilikkus

    Pärilikus Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks(inimesel koosneb see 24 kromosoomist). Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum-genotüüp. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum-fenotüüp. Keskkond ka soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste välja kujunemist. Molekulaargeneetika-tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. DNA süntees-replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees) Valgu süntees-translasioon (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja

    Bioloogia
    Pärilikkusega seotud mõisted
    3
    docx

    Pärilikkusega seotud mõisted

    PÄRILIKKUS AKTIVAATOR ­ regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ­ ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS ­ DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA ­ pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 ­ naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste k

    Bioloogia
    Molekulaargeneetika alused ja viirused
    7
    docx

    Molekulaargeneetika alused ja viirused

    Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil s

    Bioloogia
    Molekulaargeneetika alused
    2
    doc

    Molekulaargeneetika alused

    Kordamisküsimused: Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist.

    Bioloogia
    Pärilikkus
    5
    doc

    Pärilikkus

    1. Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag ­ viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10.

    Bioloogia
    DNA-RNA-Valgusüntees
    1
    docx

    DNA, RNA, Valgusüntees

    DNA ehitus (lk38-40) Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega.Nende molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostised on 4 erinevat nukleotiidi.Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast. 3)mis on pärilikkus(130-131) Looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega.pärilikkuse kandjad on kromosoomid. 4)

    Bioloogia
    Pärilikkus ja viirused
    3
    odt

    Pärilikkus ja viirused

    Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ja mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. Geenid on kromosoomide st

    Bioloogia
    Pärilikkus replikatsioon transkriptsioon translatsioon
    2
    doc

    Pärilikkus,replikatsioon, transkriptsioon,translats ioon

    PÄRILIKKUS Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika ­ uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Genoom ­ liigiomane ühekordne kromosoomistik. Genotüüp ­ ühe isendi geenide kogum Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil. Matriitssüntees ­ uus molekul sünteesitakse olemasoleva molekuli järgi. Need on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. REPLIKATSIOON -DNA kahekordistumine -matriitssüntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne(toimub kõikides organismides ühtemoodi) -tulemus:

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun