Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus" Euripides 6. Sophoklese tragöödiad: ,,Antigone"- Antigone tapab end, kuna pidi oma venna matma seetõttu, et venda peeti reeturiks, naist armastanud Kreoni peod tapab end samuti, seejärel meeleheitel Kreoni ema. Kreon jääb üksi leinama ja kahetsema. ,,Kuningas Oidipus"- Oidipus on abielus oma emaga ,,Oidipus Kolonoses"-pime Oidipus lõpetab oma elupäevad rahus ja õnnes ,,Elektra"-Elektra, uskudes oma venna Orestese surma, on valmis kättemaksu enda peale võtma
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
Vanas-Kreekas olid kõik tegevused tihedalt läbi põimunud religiooniga. Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid. Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri. Olümpiamängud olid algselt ainult meestele ja neid seoti sõja või sõdurile vajalike oskustega nagu kilbijooks, odavise või kettaheide. Algul peeti neidki Olümpose mäel elavate jumalate auks. Mängude kavas olid jooks, viievõistlus, rusikavõitlus, maadlus ja pankraation, mis ühendas omavahel kaks eelmist. Võitjaid hakati suursuguselt ja pööraselt
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
Märkssõnadeks: demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad. Musike´-muusade kunst, lauldes ette kantud luule. Rahvaluule ja rändlaulikute muusika: Hümnid ehk kultuslaulud: · Paiaan · Ditüramb · Treen · Ümrnaios Tragöödia: Sai alguse dionüüsiatelt. Pidustustel esinesis koor ja mida aeg edasi hakati lisama draamatilist tegevust. Orkestra- ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed. Klassikalise tragöödia rajajad: Aishylos, sophokles, euripides Kasutati kahte liiki pille: näppepillid ja puupuhkpillid Kreeka muusikaõpetus Pentatoonika asemel jaotati okstaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selgeis suheteis arvudega. Keskaeg · Periood kestis u 10saj Iseloomulik Kõike mida tegid, pidid usuga kooskõlas tegema Kihistunud-vaimulikud, aadelikud ja talupojad, hiljem linnakodanikud Kirjaoskajaid oli väga vähe.
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
ülemist häält teineteisele jahti Teemad: • Muusika olemus ja vajalikkus Vajalik eneseväljenduseks. • Muusikalised väljendusvahendid Hääl, pillid. (füüsiline, keeleline, kunstiline) • Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selges suhtes arvudega • Keskaja üldiseloomustus Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat osa: Kirikumuusika Rahvamuusika ja kultuur Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2
Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, Sofokles, Aischylos, Aristooteles, Platon, Sokrates, Euripides. Nii sai Ateenast, kus kasvasid välja kuulasd filosoofid, teadlased ja kunstnikud „õhtumaade kultuuri ema.“ Neid kuulsaid ja tuntuid filosoofe tunnme ja õpime me tänapäevalgi. .
sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4.Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter
abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt 3 Kreeka ja Rooma teatri erinevust! Millised olid sarnasused? Kreeka teater Rooma teater *Ehitati mäekülje, oli avatud *Ehitati lauskmaale, kõrgete müüridega *Näidentites koorid *Kooride puudumine (orkestra) *Kreekas olid näitlejad hea *Näitlejakutse seostus kodanikuõiguse mainega kodanikud kaotusega. Roomas ja Kreekas esitati teatrietendusi kindlaksmääratud ajal pidustustel 7
Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Sophokles ,,Kuningas Oidipus". Jambiline trimeeter. 14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike) Aischylose teostes domineeris religioosne temaatika, veresüü, õnnetused; looming arhailine. Jumalad olid head ja positiivsed tegelased Sophoklest huvitas polisega seonduv: türannia, võimu küsimused. Jumalad olid mõistatuslikud.
liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr tragöödia kurbmäng, arenes Dionysose kultusest ja põhineb koolilüürikal ehk ditüramb(idel) Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul jumal Dionysose auks. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatavad kevadpidustused. 8. Nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke. Aiscylos, Sophokles ja Euripides. Hellenismiajajärk 9. Iseloomusta lühidalt hellenismi ajajärku. Sellel ajastul segunes klassikalise kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kuigi vanade väärtuste seisukohalt on selles nähtud teatud allakäiku, kujunes just sel ajal aristokraatlikus keskonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd. Rooma võimu ajajärk 10
3. Deus ex machina- lad. Jumal masinast. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, selle abil võis jumal taevast maale laskuda. 4. Theatron- vaatamispaik. Paiknes poolringis ümber orkestra. Kreeka Ehitati mäenõlvale, eredavärvilised rüüd, kõrged jalatsid(koturn), maskid, mehed, templi lähedal, etendused tasulised, megasuured teatrid, kohustuslik, peakatted, kutselised näitlejad Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles Rooma Lauskmaal, piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga, orkestrat polnud vaja koori lahkumiseks, lavapoodium, tõusvad pingiread, kahekorruseline sein, heal tasemel lavatehnika, dekoratsioonid, kostüümid, varikatused, puuviljamüüjad, lõhnadusid Caesar, Cicero, Vergilius
Kellele sai osaks läbi elada või teha midagi kohutavat. Niisiis on kunsti seisukohast parim tragöödia sellise kokkuseadega. Seepärast eksivad need, kes heidavad Euripidesele ette just seda, et ta oma tragöödiais nii teeb. Ja et paljudel neist on õnnetu lõpp. Sest see, nagu juba öeldud, on õige. Lavadel ja võistlustel osutuvad sellised tragöödiad, kui nad on õigesti teostatud, kõige traagilisemaiks. Ja Euripides, kui tal ka muus suhtes kõik korras pole, osutub luuletajaist kõige traagilisemaks. * Teisel kohal on aga kokkuseade, mille mõned asetavad esikohale. See, millel on kaksipidine kokkuseade, nagu Odüsseia. Ning headele ja halbadele tegelastele vastav lõpp. Esikoha väärilisena näib ta ainult vaatajaskonna nõrkuse tõttu. Luuletajad aga järgivad vaatajaid, luues vaatajate soovide järgi
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8
Aischylost peetakse antiiktragöödia alusepanijaks. Sophokles (496-406 e.m.a.) - sai draamavõistlustel 24 korda esikoha. Loobus trioloogiast, suurendas näitlejate arvu kahelt kolmele, koor suurenes 12-lt 15-ni. 123 näidendist on säilinud 7. Sophoklese põhipunktiks on inimsuhete kujutamine ja traagiliste karakterite väljatoomine. Valmistas näidendi "Kuningas Oidipus". "Antigone" on Oidipuse poegade tüli ja nende mõlema surm ning nende õe, Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.)
ja ehk ka parim Aischylos. Aischylos arvatakse olevat kirjutanud ligikaudu 80-90 näidentit, millest tänapäeval on olemas 7 täielikku teksti ja arvukalt katkendeid. Aishylose näidendite põhjal võime jälgida kreeka teatri arengut. Teine tuntud Ateena draamakirjanik Aischyolosest noorem ja hoopis teistsuguse meelelaadiga Sophokles. Sophokles kirjutas samuti ligi 90 näidendit, millest 7 on säilinud. Kolmas tuntud kreeka tragöödiakirjanik oli Euripides. Ta pärines heast perekonnast, oli veidi eraklik ja suurem individuaalist kui tema mõlemad eelkäijad. Tema omistavast 92 näidendist on 18 säilinu hulgas ainuke tänapäevani jõudnud satüüridraama ,,Kükloop". Selline siis oli antiikaja teatri teke. Kogu eelneva loo põhjal võib järeldada, et kreeklased olid targad ja geniaalsed inimesed. Seda võime järeldada sellest, et nemad panid aluse tänapäeva teatrile ja neil polnud kelleltki õppida, et kuidas seda teha
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja antiigiimetlusest, on Ingres siin täiesti eemaldunud kunstimaailma raputanud Davidi heroilisest klassitsismist. ) (lisa 7 "Louis-Francois Bertin" 1832. ) "Louis -Francois
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim v...
VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale. (Näiteks ka hilisem kristlik jumalateenistus.) Muusika on läbi aegade väljendanud ka inimese isiklikke tundeid. Laulu, tantsu ja pillimänguga väljendati rõõmu ja kurbust, sümpaatiat ja armastust, kuid õhutati ka vaprust ja ületati hirme. Vanaaja muusika kohta saa...
Jumalik maailm on tahe Euroopa rahvaste draamakirjanduse alusepanijateks ja tragöödiate kujundajateks on enne meie ajaarvamist elanud vanakreeka autorid Aischylos, Euripides ja Sophokles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid inimesed mõistma jumalate reegleid ja kuidas käituda, et jumalad ei vihastaks ning ei saadaks hukatust inimesele endale või isegi tervele riigile. Jumal tähendas kõrgemate ja üleloomulikemate jõududega olendit, keda austatakse ja teenitakse ning teda sümboliseerisid sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus"
Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
Kultuurilooline väärtus on kaevushaudadest leitud kuldmaskidel (näiteks nn. Agamemnoni mask) ja lineaarkirjaga B savitahvlitel. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Kreeka: · 1) Arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; · 2) Klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; Juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. · 3) Hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; Hellenistlik luule. Theokritos ja Kallimachos. · 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma: · 1)Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? 241 eKr);
Pööre tegevuse arengus (hea või halva poole). Näide: Sophoklese "Kuningas Oidipus", kui sõnumitooja annab Oidipusele teada tõe tema vanemate kohta (selles tragöödias üldse palju väga efektseid peripeetiaid) 54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos (säilinud 7 tragöödiat), Sophokles (7 tragöödiat, 1 saatürdraama), Euripides (18 tragöödiat, 1 saatürdraama) 55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist. Ülev ja raskepärane stiil, kangelased monoliitsed (lähtuvad ühest põhimõttest korraga) 56. Kes kirjutas ainsa säilinud tragöödiatriloogia, mis on selle pealkiri ja põhisisu? Aischylos, "Oresteia". Põhiteema veresüü, lõppeb kohtuistungiga Orestese üle, kes tappis oma ema ja tema armukese (kohtunik Athena)
" Budistliku litaania tarkusetera "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" Kofutsiuse tarkusetera "Ilma vere, ilma pisarateta ei ole au." Santa Anna filmis "Alamo" "Olen alandlik jumala ees ja sellega nimekiri lõppeb. " Sam Houston filmis "Alamo" "Ära karda surma, vaid elu." Berttolt Brecht "Me kõik oleme erand juhtumid." Albert Camus "Ilu on igavik, mis kestab hetke." Albert Camus "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides "Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." Benjamin Franklin "Ta liigub siiski." Galileo Galilei "Tõde on aja tütar." Gellius "Televisioon? Pool sõna ladina, pool kreeka keelest. Sellest ei saagi midagi head tulla." C.P.Scott "Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõna "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Beth Mende Conny "Et tsempioniks saada võitle veel üks raund." James J. Corbett
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõ...
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
erinevasse tetraloogiasse, mille ülejäänud osad pole säilinud. -Euripides (umbes 480 eKr Salamis 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust noorim. Antiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud tragöödia autor oli tõenäoliselt Kritias. Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja saatüridraama "Kükloop". Lisaks on veel tragöödia "Rhesos". Euripides kirjutas oma teoseid vanakreeka mütoloogia põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud, sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud. Äärmuslikesse olukordadesse sattununa kujundavad nad oma saatust täie vastutustundega ja oma iseloomule vastavalt. -Aischylos [aish'ülos] (525 eKr Atikas Eleusises 456 eKr Gelas) oli vanakreeka
hakkama Teater Aischylos Rajas tragöödia „Aheldatud Prometheus” Sophokles Kuulsaim töö „Kuningas Oidipus” Euripides Näitekirjanik Filosoofia Sokrates Uued teadmised mis on säilinud Platon tänapäevani, nt Pythagorase teoreem Aristoteles 15) Millega said tuntuks ja milles seisneb nimetatud isikute ajalooline tähtsus:
Sõprus Sõprus on suur väärtus. Sõprus ,see on raudne lüli elu kuldseis ahelais! Tõelisi sõpru ei saa ära osta ! Kui su sõber su saladuse reedab , siis ära kaalu kohe tema väljaviskamist enda südamest . Püüa andestada , mitte eluaeg vihata . Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad . Kõige tähtsam on ausus ja usaldus . Kui neid ei ole , siis ei ole see õige sõprus . Tõelise sõbra tunned ära alles siis , kui ta on hädas . Sõprus on nagu maasikas , mille sa ära sööd , aga mis siis uuesti tagasi kasvab . Ära otsi aardena kulda ja raha , vaid sõpru . Armastus on nagu mäng - on kaks mängijat ( vahest ka kolm ) , alustatakse mängu siis , kui valmis ollakse , ainult , et kui seda mängu mängida omaette , siis kaob see mäng , aga kui seda mängida koos , siis see kasvab ja keegi ei taha seda lõpetada . Sooja südamega inimesi ei tunne ära mitte välimuse , vaid sisemuse järgi . Sa pead suut...
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos (“Aheldatud Prometheus”), Sophokles (“Kuningas Oidipus”) ja Euripides („Orestes“) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse. Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra).
Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos ("Aheldatud Prometheus"), Sophokles ("Kuningas Oidipus") ja Euripides (,,Orestes") lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse. Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra).
Mask oli identiteediloojaks tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung: kangelane annab aru koorile, koor kehastab alati kodanikke. Koor pidi käivitama nö kohtuistungi. Teater=linnakultus, kujutas endast jumalate kultuste ärandamist. Zeusi tappis tegelikult demokraatia mitte madu. Väljapaistvamaid kirjanikke: Aischylos (,,Oresteia", ,,Pärslased"), Sophokles (,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Seitse Teeba vastu"), Euripides (,,Hippolytos"). 2. Aischylose maailmavaade ja tema "Oresteia" Üks kolmest tuntumast antiikaja kirjanikust (Euripidese ja Sophoklese kõrval). Aischylos oli raskerelvastuse sõdur Kreeka-Pärsia lahingutes. Ta oli ka viljakas dramaturg, kes kirjutas 90 näidendit (saavutas nendega teatrifestivalidel palju võite), säilinud umbes 7 näidendit. Üks tuntumaid on 402. aastal kirjutatud ,,Pärslased". Ta sündis küll preestri perekonda, kuid ise Demeteri kultusesse pühendatud ei olnud
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
Milline oli Kreeka hiilgavaim ajastu: klassikaline või hellenistlik? Nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Nagu me koolis kõik õppinud oleme on Kreekal kaks tähtsat ajastut. Klassikaline ja hellenistlik. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr oli väidetavalt Kreeka tsivilisatsiooni õitsengu tipp. Ligi 150 aastat erakordset loovat mõtlemist, kirjandust, teatrit ja kunsti. Näiteks tuntud tragöödia loojad nagu Aeschylus, Sophocles ja Euripides ning ülikuulsad filosoofid nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles. See oli siiski ka verevalamise ja sõjapidamise ajastu. Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr. Aleksander Suur täitis Pärsia vallutamisega oma isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impeeriumit lammutama
VANA-KREEKA TEATER Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose (veini ja viljakuse jumal. Kreeklased uskusid, et Dionysos innustas suuri näitekirjanikke ja oli kinkinud inimestele veini) auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus pärineb Väike- Aasiast. See kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe! Heideti kõrvale mõistuse kammitsad - oldi alkoholi mõju all. Dionysos on kaose jumal. Dionüüsiate ajal heideti normatiivid kõrvale, aga see oli siiski rangelt piiritletud. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud. Näidendid kanti ette selleks spetsiaalselt ehitatud teatrites, mis mahutasid kuni 15 000 pealtvaatajat. Toonastest näidendeist on tervikuna säilinud vähesed, kuid neid, mida teatakse, mängitakse ka tänapäeval. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiat...
KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- ...
3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. Atika (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. Hellenismi (330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. Rooma (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos.
kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Olümpiamängud Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-,
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
kasutatud asju - Klassikaline ajajärk (5. saj-330. aastad eKr) ● Tragöödia hiilgeaeg ● Tragöödia ja komöödia kujunesid veinijumal Dionysose auks ● Tragöödia sai alguse pidulikest kiiduhümnidest(ditürambidest) ● Komöödia sai alguse sigivuslauludest ● Tragöödiates esitati soololaule ja koorilaule ● Vana-Kreeka tuntumate tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides ● Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes ● Muusikast sai iseseisev kunst MUSIKÉ - muusade kunst, mis oli lauldes ettekantud luule (koos tantsuga) - Hellenismi ajajärk (330. aastad-146. eKr) Muusikateooria: ● Platon + Pythagoras = range kord ● Aristoteles + Aristoxenos = inimkõrv on otsustaja - Kasutusel olid 7-astmelised helilaadid, millele pani lõpliku aluse Ptolemaios - Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks
(Shakespeare) Mida suurem on teadmiste meri, seda pikem teadmatuse rannajoon... "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) "Parim kaitse on rünnak." (Ovidius) "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale... Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord...
Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Vana-Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. See oli balletitaoline etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult aulose saatel, vaid teda saatis eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati
suurejoonelisi rongkäike, joodi ohtralt veini, söödi ja lõbutseti. Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhizanrid. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad on Aischylos, Sophokles ja Euripides. Atika ajajärgu komöödiat nimetatakse vana-atika komöödiaks ja selle tähtsaim esindaja on Aristophanes. 6 Hellenismiajastul toimuvasid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laialt kogu maailmas. Ateena kui oluline kultuurikeskus kadus, uueks keskuseks sai Aleksandria. Erilise õitsengu saavutas helenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika
valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. . Kasutatud materjalid: http://flagspot.net/flags/gr.html#coa www.miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka Http://www.flags.net/ http://www.geographic.org/maps/maps.html
jumalate tahet ja tegusid pole inimesel võimalik mõista (jumalad petavad inimesi kogu aeg). Tema kuulsamad teosed on ,,Antigone" (442 eKr), ,,Kuningas Oidipus" (430 v 428 eKr) ja ,,Elektra". Euripides (480-406 eKr) kirjutas 92 lavateost. Ta sündis kaupmehe pojana ning ei võtnud osa ühiskonnaelust, võrreldes Aichylose ja Sophoklesega. Tragöödiate võistlustel võitis ta 4-5 korda (tema teoseid hakati alles hiljem hindama). Tema teostes on oluline koht juhusel. Kaks läbivat teemat, mida Euripides kasutas olid sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Kadus tegelaste heroiline karakter, ta kujutas lihtsaid inimesi. Jumalad ei ole mitte ainult inimesele mõistetamatud, vaid ka vaenulikud. Kahtles mütoloogilises religioonis, rõhutas müüdi kunstlikkust ka ,,deus ex machina" võttega. Tema tuntumad teosed on ,,Medeia" (431 eKr), ,,Troojalannad" (415 eKr) ja ,,Bakhandid" (406 eKr). 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
