1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Läbi pidustustel korraldatud näidendivõistluste kasvas välja antiikteater. II. Väga suur osakaal oli kooril, kes oli dialoogis ühe näitlejaga. Hiljme toodi juurde ka teine ja kolmas näitleja. Näidend algas alati proloogi ehk eelmänguga. Etendused vabas õhus. Kõige olulisemaks kohaks oli orkestra – koht, kus asus koor. Nende taga oli skeene – telgitaoline moodustis, kus näitlejad said riideid vahetada. Kanti konturne – paksu tallaga kingi – ja maske. Aischylos, Euripides, Sophokles. III. Keskaja teater – 6-16. sajand. Teater oli tihedalt kirikuga seotud. Tekkisid uued žanrid: müsteeriumid ja miraaklid, mis räägivad pühakute elust ja kannatustest. Mängiti linnaväljakutel ja laadaplatsidel. Kujuneb välja simultaanlava – kolmest küljest korraga sai jälgida, laval oli kolm tegevuspaika: maa, taevas ja põrgu. Tegevus toimus igas küljes kogu aeg. Olulisem esindaja Pierre Gringoire. IV. Renessansi teater – 16-17. sajand
Pärast Ateena langemist aastal 404 eKr leidis aset anti-intellektuaalne reaktsioon klassikalise kunsti vastu ning ligikaudu 320 a eKr oli see peaaegu unustatud. Uut stiili, mille tulemusena kasvas professionaalsete muusikute esilekerkimine, iseloomustas subjektiivne väljendus, vabad vormid, viimistletum meloodia ning rütmid ning kromaatilisus. Peamised muusikalised kujud olid Phrynis Mitylenest (450 a eKr), tema õpilane Timotheus Mileetosest ning draamakirjutaja Euripides. Lõpuks kaotas Vana- Kreeka muusika oma elujõulisuse ning kahanes Rooma impeeriumi ajal tähtsusetuks. Eksisteeris kaks muusikalist süsteemi nootide ülesmärkimiseks vokaalne ja instrumentaalne, kuigi mõlemad on problemaatilised. Nad on desifreeritavad paljuski tänu Alypiuse teosele Sissejuhatus muusikasse (360 a pKr). Hoolimata kreeka muusika kesksest kohast kultuurielus, on säilinud ainult 15 muusikalist fragmenti, kõik pärinevad klassikalisest perioodist.6
Monoodilist esitas üks autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet. Pindarose võidulaulud mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni luulet. Atika periood (5.4. saj eKr): draama ja proosa Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Lysias, Isokrates, Semosthenes, Platon, Aristoteles. Draama jagunes tragöödiaks, komöödiaks ning saatürdraamaks. Olulisim oli algul tragöödia. Süzeed olid seotud Dionysose-kultusega, hiljem saadi ainest kogu kreeka mütoloogiast. Harva olid tekstid kaasajast, kuid see kuulus mütoloogiliste süzeede juurde. Põhiküsimuseks oligi, kuidas kaasaeg segada kõigile tuntud müütidega.
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Tragöödia - alguse sai Vana-Kreekast viljakusjumala Dionysose auks korraldatud rituaalidest - aegamööda tragöödia teemad laienesid (hakati rääkima teistest jumalatest, sangaritest) - hiljem peamiseks teemaks inimelu käsitlemine - nimetus tuleb sellest, et nendel dionüüsitatel ohverdati sokk: tragoidia – kits, sokk + oide – laul Tragöödia hiilgeajad - 5.saj eKr Kreekas : Sophokles, Euripides - 16-17.saj Inglismaal : Shakespeare - 17.saj Prantsusmaal : Racine, Corneille Klassikalise tragöödia tunnused - Peategelaseks kangelane, eriline inimene (enamasti jumal või ülik) - Kangelase eetilisus - Traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi - Positiivne lahendus ei ole võimalik - Õnnetu lõpp - Värsskõne Tragöödia enne ja nüüd
Joonia (joonia-atika) murre: Väike-Aasia ranniku lõuna- ja keskosas (Smürna, Ephesos, Mileetos kuni Halikarnassoseni ning Küklaatidel). Räägiti väga kinnise suuga. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad". Esimesed filosoofid, Anakreon ja Herodotos. Atika murre: joonia omale lähedane. Kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai Kreeka proosa, kõnekunsti ja filosoofia keeleks. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon. Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
DRAAMA tähistab peamiselt zanrit (tragöödia, komöödia, draama), vahel ka põhiliiki (lüürika, eepika, dramaatika e draama) TRAGÖÖDIA mõiste pärineb Vana-Kreeka viljakus- ja veinijumala Dionysose surma ja ülestõusmist kujutavatest rituaalidest. Sõna tuleneb kreeka keelest (tragoidia ´kits´, ´sokk´ + oide ´laul´) ja tähendab ´sokulaul´. Dionüüsiatel ohverdati sokk. Hiljem sai keskseks teemaks inimelu üldistav käsitlemine. Tuntumad autorid Sophokles, Euripides, Shakespeare, Racine, Corneille. Klassikalist tragöödiat iseloomustavad: · kangelane, eriline inimene, enamasti jumal või ülik · kangelase eetilisus · traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi · positiivse lahenduseta olukord · õnnetu lõpp · värsskõne KOMÖÖDIA arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast osast.
Need ekslikud teod, mis tehakse mitte ainult ebateadlikult, vaid ka ebateadlikkuse tõttu, väärivad kaastunnet. Kui aga ei tegutseta küll mitte ebateadlikkuse tõttu, kuid siiski tunde mõjul ebateadlikult, mis pole loomulik ega inimlik, siis see kaastunnet ei vääri. 9. Juhul, kui on küllaldaselt määratletud see, mis käib ebaõiglase toimimise ja ebaõigluse all kannatamise kohta, võib mõni aga kohe küsida, kas on nii, nagu Euripides ütles209, lausudes imelikult: Ema tapnud ma, siin jutt on napp. Kas tahtsin nii? Kas tahtis ta? Või vastu tahtmist kummalgi? Kas on tõepoolest võimalik vabatahtlikult ebaõiglase kohtlemise osaliseks saada või vastupidi, on see kõik vastu tahtmist, nii nagu kogu ebaõiglane toimimine on vabatahtlik? On siis kogu ebaõiglasest kohtlemisest
Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn. Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika-monoodiline lüürika(üks autor Alkaios) ja koorilüürika(Pindaros). 2. Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides. 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad. Sellest ajast on säilinud koorifrakmendid tragöödiast „Orestes“. 3. Hellenismi ajajärk-330-146 eKr-Säilinud mõnikümmend muusikanäidet-tähtsamad:Delfist päris hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega. 4.Rooma võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist. Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad
Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, vaid tähtis koht selles kuulus ka muusikale. Mehed esitasid ka naiste osi. Esineti maskides, valju, tugeva häälega ja ilmekalt zestikuleerides. Ette kanti lõbusama sisuga näitemänge komöödiaid ja tõsisema sisuga tragöödiaid. 5.sajandi kuulsamad tragöödiakirjanikud olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Sophoklese tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanris. Peakangelane püüdis siin vältida kuritegusid, mille sooritamist Delfi oraakel oli talle ette kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks - tappes oma isa ja abielludes oma emaga. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikult pagendusse. Nagu näha, pani kreeka kirjandus suurt
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas) Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius. Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest
Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas) Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius. Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi Antiikaja oli tal 9 pead. Tema ning üks pea oli tänapäeva teater jasurelikud surematu, ülejäänud teatri külastaja. Teater
Tragöödiateks olid tõsised ja valdavad müüdisüseed, süsee oli suurtes piirides vaatejatele ette teada. Kuidas autor seda tõlgendab , kuidas ta seda kannatust või ülevust suudab esitada. Komöödiad olid 5 saj päevakajalised, poliitilised, (kõik säilinud komöödiad Aristophaneselt) lisaks olid nad ka nilbed.ühelt poolt kanti maske, need maskid kujutasid ära tuntavaid poliitikuid, nali oli ka robustne. Sündsusetu sõna kasutus. (Aischylos, Sophokles, Euripides, aristophanes) Filosoofia- deduktiivne, loogikapõhine, filosoofia jätkuvalt tegenes maailma üldist struktuuri puudutavate probleemidega 5 saj . Aga nüüd see seletamine läks loogilisemale põhjale. Selle murrangu tõi 5 saj päris algul Parmenides, Eleast , lõuna-itaaliast pärit, rääksid ühtesest olevast. Tema mõtles oleva üle ja leidis et oleva peamine omadus on see et tema on . Olematut ei ole. Olev on tekkimatu, hävimatu, jagamatu ja liikumatu
3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos,
Titanic has been criticized for not dramatizing this or that substory — the Carpathia's race to the scene, the stories of the Astors and Guggenheims, the difficulties of the telegrapher in getting out distress calls, etc. But no film could tell all the substories. Storytellers of the future can choose other incidents and personalities to highlight. It will take the combined output of many artists to fully tell the tale of the Titanic, just as it has taken Homer, Sophocles, Euripides, Strauss, Kazantzakis, H a l l m a r k Productions, Classic Comics, and thousands of other artists to fully tell the epic story of the Od yssey, itself only one of dozens of epic cycles in the superstory of the Trojan War. As a story about the rapid crossing of the Atlantic, Titanic symbolizes this century's preoccupation with speedy travel and increasing global consciousness. It speaks of centuries of European culture passing to America, of the waves of i m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
