Droonid Tim Mattias Juksaar Mis on droon? Droon on mehitamata õhusõiduk, mida juhib inimene kaugjuhtimispuldiga. Viisteist aastat tagasi olid droonid kättesaadavad ainult politseile ja teistele tähtsatele ametitele ja need maksid palju. Tänapäevaks on tulnud juurde väga palju droone tootvaid ettevõtteid ja praegu on droonid kättesaadavad kõigele. Seoses droonide kasutajate arvu suurenemisega on tehtud ka reeglid, millest peab drooni lennutades kinni pidama. Praegu on juhtivad droonitootjad DJI, Parrot, Yuneec ja Syma. Erinevad drooniliigid Droone on palju ja palju on ka liike. Alguses seostati drooni 4 rootoriga mehitamata õhusõidukiga, aga ettevõte nimega Parrot viis asja uuele tasemele ja hakkas tootma maadroone. Siis hakkasid turule tulema ka kolme, kuue, kaheksa ja ka kümne rootoriga droonid. Droone kasutavad nüüd i...
Mis oli vabadussõja edu pant? Vabadussõda algas vähem kui üks kuu peale Esimest maailmasõda. Sõda algas 28. novembril 1918, see toimus eestlaste ja punaarmee vahel. Lõpp oli 2. veebruaril 1920, kui toimus Tartu rahulepingu sõlmimine. Eestlaste jaoks ei olnud sõja algus just kõige parem, nad oli väga halvas olukorras, kuid 1. jaanuaril 1919 tegid eestlased siiski vastupealetungi mis osutus vägagi edukaks. Miks eestlased sellegipoolest võitsid vabadussõja? Peamiseks põhjuseks miks eestlased võitsid siiski vabadussõja oli see, et noorematel eestlastel oli väga suur tahe kaitsta oma väikest riiki, mis poleks ilma selle tahteta võib- olla vastu pidanud ja oleks selles sõjas halvasti lõpetanud. Eestlaseid oli vähe ja seega nad tahtsid, et nende riik püsiks. Paljud noored olid vabatahtlikult nõus minema sõtta kuigi nad teadsid, et nad võivad seal surma saada. Ilma nende noorte eestlaste motivatsiooni ja tahtet...
Sõjatehnika Esimeses maailmasõjas Sten-Kristjan Nurk 8.klass Püünsi kool Juhendaja: Veronika Uussaar Teematutvustus Valisin selle teema, sest teadsin sellest juba enne nii mõndagi ja see pakkus mulle huvi. Sain selle teema uurimise kaudu teada, kuidas on sõjatehnika arenenud Esimesest maailmasõjast saadik tänapäevaste relvadeni. Oma töö eesmärgiks seadsin võrrelda Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide relvi omavahel. Võrdlesin Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa sõjatehnikat. Sisututvustus Esimene peatükk on mul kaevikusõdadest. Kaevikud olid tähtsad uuendused sõjataktikas. Need ulatusid nii kaugele kui silm nägi. Seetõttu teatakse Esimest maailmasõda ka, kui kaevikusõjana. Kaevikud mängisid suurt rolli sõjatehnika arenemisel ja uuenemisel. Kaevikute eesmärgiks oli peatada vastaste pealetunge. Kaevikusõdas...
Esimese ja Teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks Kahekümnenda sajandi esimene pool oli sõdade periood. Sellel ajal toimunud konfliktid puudutatasid kogu maailma ning muutsid ühiskonda jäädavalt. Esimene maailmasõda( 1914-1918 ) ning Teine maailmasõda( 1939-1945 ) omavad tähtsat rolli Eesti ajaloos. Kas ja mil viisil kahe sõja tagajärjed Eesti pinnal sarnanesid, millisel viisil aga erinesid? Maailmasõjad avaldasid mõju inimeste mõttemaailmale ning juba välja kujunenud maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna enamus tööealisi noormehi tabas sundmobilisatsioon, siis lasus naistel peale per...
Sisukord: Sissejuhatus Logo tutvustus Enne II Maailmasõda Autode tootmine II Maailmasõda Sõjajärgne ajalugu Tänapäev ja uus disain 7. seeria BMW E38 BMW X5 Kasutatud kirjandus BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) BMW AG on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logo tutvustus BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks. BMW peakorter Münchenis, Saksamaal. Baieri lipp Enne II Maailmasõda BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913. Algselt oli BMW lennukimootorite tootja (Bayerische Flugzeug- Werke). Milbertshofeni linnaosas Münchenis. 1916a. Sõlmis firma lepingu Austria-Ungari...
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj...
Rahvusvaheline olukord 1918-1939 · 1914-1918 Esimene maailmasõda · Antante: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Itaalia(1915 vahetas poolt!) · Esimene maailmasõda lõppes 11.nov. 1918 Compegnie vaherahuga · Rahulepingute väljatöötamisega tegeldi Pariisi rahukonverentsil · USA'd esindas president Woodrow Wilson · Prantsusmaad esindas peaminister Georges Clemencau · Suurbritanniat esindas peaminister Lloyd George · Kaotajaid kutsuti lepingutele alla kirjutama · 28.juunil 1919 sõlmiti Saksamaa ja Antante rahu · Saksamaa pidi tasuma reparatsioone (hüvitama sõjakahjud võitjatele) ja loovutama 1/8 oma aladest · Saksamaa relvastuse ja sõjaväe hulk viidi miinimumi · Saksamaal asenuds keisririik vabariigiga · Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal l...
Eesti maailmasõjas 19141917 I Maailmasõda (19141918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeerumist. (Saksa , Venemaa , Austria ja Türgi). I Maailmasõda on nimetatud ka positsioonisõjaks. Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loob...
USA muusika 20. sajandi I poolel Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Jazzi esiletõus (levik üle terve maailma; heliplaaditööstuse tekkimine) Angloameerika popkultuur (tantsu ja bigbändide muusika) George Gershwin (18981937) Sündis New Yorgis (Venemaalt pärit juudi Morris Gerschowitzi perekond) 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste autorite lugusid 16aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusikaja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril. 16aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis. Broadway ja esimesed katsetused 1918 esimene muusikal "Half Past Eight" ("Pool üheksa") läbikukkumine! Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! 1922 lühiooper "The 135th Street" ("135.tänav") . Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. Jazz Pärast I ma...
Esimene maailmasõda 8.b Algus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit sõdurit. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...
Bayerische Motoren Werke AG Liik: Aktsiaselts Asutatud: 1913 Peakorter: München, Saksamaa Juhid: Norbert Reithofer (CEO ja Juhatuse esimees), Joachim Milberg (Nõukogu esimees) Tööstusharu: Autotööstus Tooted: Autod, mootorrattad, jalgrattad Tütarettevõte: Mini, Rolls-Royce Kodulehekülg: www.bmw.com Töötajaid:107 500(2007) Suurimad tehased: Dingolfingis,Münchenis.Regensb urgis,Landshutis,Leipzigis,Berliin is Enne II maailmasõda BMW asutas Karl Friedrich Rapp1913.aastal lennukimoot orite tootjana. Aastal 1918 võttis Franz Josef Popp firma nimena kasutusele BMW AG. Pärast Esimest Maailmasõda keelati Versailles` rahulepinguga lennukite tootmine Saksamaal. BMW hakkas tootma raudteepidureid. 1928 firma esimene auto, BMW 3/15 Sõjajärgne ajalugu Esimese auto pärast sõda tegi BMW aastal 1952, kuid majanduslik eduta. Näiteks BMW 507 oli liiga kallis ja seda tehti väikeses mahus. 1959.aastal tuli välja väike BMW 700. BMW 7...
Kas Esimene maailmasõda oli Teise maailmasõja jätk? Esimene maailmasõda (1914-1918) lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga. 11. novembril 1919. kogunesid I maailmasõja võitnud Entente' riikide ehk NSVL liitlaste esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossis, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Paljud ajaloolased on seisukohal, et just selle lepingu otsused sillutasid tee II maailmasõja puhkemisele. Versailles' rahulepinguga tehti Saksamaale liiga. Saksamaalt nõuti reparatsioone, kolooniate loovutamist Entante' riikidele oma rahva eraldamist Saksamaa riigist ehk Sudeedi piirkonna loovutamist Tsehhoslovakkiale ja kõigele sellele lisaks desarmeeriti Saksamad. Kõik need asjaolud ühtekokku olid seemneks, kust kasvas välja uus sõda. Aja jooksul moodustasid need faktid kohutava poliitilise relva, mis hi...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused: Vastuolud suurriikide vahel. Näiteks suurbritannia ja saksamaa vahel kuna mõlemad tahtsid olla juhtival positsioonil. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli kaotatud territooriumi pärast. Austria-Ungari ja Venemaa Balkani pärast. Alahinnati ohtu ning suurriigid ei oskand oodata maailmasõda. Sõda romantiseeriti ning kujutati heana. Puudusid organisatsioonid mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõda algas sellega, et Austria troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitselii...
· Kohad ja ehitised- Kadaka Selver, Hop-galerii, Tõnismägi · Asutused ja ettevõõted- Selver, Reformierakond, Põhja Prokuratuur · Rigid ja osariigid- Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania · Isikud ja olendid- Kristen Michal, Jaan Ginter, Anne Veerpalu · Ajaloo sündmused- teine maailmasõda, esimene maailmasõda, · Ümberütlevad nimed- Kroonlinn, · Perioodilised väljaanded- Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress · Kaubad- saslõkk Maitselt mahe, tualettpaber Soft Exclusive, juust Meierei · Elanikud- eestlased, udmurdid, venelased · Ameti ja aunimetused- tegevjuht, riigiprokurar, sir Elton John
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba defitsii...
I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, e...
KAS I MAAILMASÕDA OLI VÄLTIMATU VÕI OLEKS SAANUD SEDA VÄLTIDA? Esimene maailmasõda, mis toimus aastatel 1914-1918, oli esimene ülemaailmse mastaabiga sõda, milles osales ligikaudu 40 riiki. I maailmasõja näol oli tegemist imperialistlike riikide, eriti Inglismaa ja Prantsusmaa võitlusega Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Saksamaa kiire areng oli viinud juba jaotatud võimutasakaalu maailmas tugevlt paigast ära- Hoolimata kaalukatest põhjustest, miks sõda puhkes, oleks olnud võimalik leida ka muid lahendeid. Kõige kapitaalsem põhjus, miks ei osatud sõda ära hoida, oli kogemuste puudumine ja sellest tulenevalt ka ohu alahindamine riiklikul tasandil. Varem polnud toimunud nii laiaulatuslikku sõda ja suurriikide valitsused uskusid, et seegi kord piirdub konflikt vaid piirkondlike sõjaliste kokkupõrgetega. Maailmasõda tundus liiga ebareaalse lahendina, et selle vastu võidelda. Kuigi tegelikkuses oleks võinud I maailmasõda pidamata jääda kun...
Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium J. Tito Referaat Viljandi 2009 Sissejuhatus Josip Broz Tito elas aastatel 1892 1980 ja oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik. Ta valitses Jugoslaavia riiki aastast 1943 kuni oma surmani aastal 1980. Josip Broz Tito Noorus Josip Broz Tito sündis 1892. aastal regioonis nimega Kumrovec, mille asemel on tänapäeval Horvaatia. Ta oli Franjo ja Marija Brozi seitsmes laps. Ta isa oli horvaatlane, aga ta ema oli sloveenlane. Kui Josip oli mõned noorusaastad elanud oma vanaisaga Podsreda külas, läks ta 1900. aastal põhikooli Kumrovecis. Põhikool oli Jugoslaavias sellel ajal 4 klassi. Ta jäi teist klassi kordama ja lõpetas kooli 1905. aastal. 1907. aastal läks ta lukksepa õpipoisiks. Kolm aastat hiljem liitus ta metallurgia töötajate ühinguga ja samal aastal ka Ho...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, mida esialgselt teati ka lihtsalt maailmasõja nime all, sai tuntuks kui kaevikusõda; sõda, kus kasutati esimest korda keemiarelvi; sõda, kus toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt; sõda, kus toimusid XX sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimene maailmasõda ehk esimene sõda, mis hõlmas endas suurt osa maailma maadest, vältas 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria liit). Esimese maailmasõja peamiseks puhkemise põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, toorainete, mõjupiirkondade, asumaade ja kapitali ekspordi võimaluste pärast; puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis reguleeriksid suhteid diplomaatiliselt. Esimese maailmasõja tege...
Esimene maailmasõda 20.sajandi algul olid vastuolud Euroopa kahel suurriigil. Euroopa jagunes sel hetkel kahte leeri. Saksamaa ja tema liitlased ehk siis Austria-Ungari ning Itaalia. Teisel pool leeris olid, aga Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa. Üheks ohtlikumaks pingete allikakas kujunes Balkani poolsaar, kus saidki kokku riikide erimeelsused. Kui 1914.aasta juunis tapsid Serbia salaorganisatsioonid Saravjevos Austria-Ungari troonipärija Franz Fredinandi, saigi algus suurel sõjal, sest Austria-Ungari taga seisis Saksamaa, Serbiat toetasid, aga Venemaa ja tema liitlased. Kõigi sõtta astunud riikide tegelik eesmärk oli oma territooriumi laiendamine. Sõda käis korraga mitmel rindel. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Läänerindel algaski see Saksa vägede sissetungida Prantsusmaa territooriumile, oodatud kiiret läbimurret, aga ei toimunud ja algas positsio...
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda algas 1914. Nime on ta saanud tänu sõjas osalevate riikide rohkele arvule ja suure sõjatandri tõttu.Sõja lõpuks oli sõjas osalenud 38 riiki ja umbkaudu 75% tolleaegse maailma rahvastikust.Sõja pukemise põhjuseks olid suur riikide vahelised vastuolud.Sõdivad riigid jagunesid Atandiks ja Keskriikideks. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, kuid kes selle sõjaga võitsid ja kes kaotasid? Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika ühendriike.Nende pinnal ei toimunud sõda, lisaks selle sõtta saadetud sõdurite hulk jäi kesiseks võrreldes teiste riikidega.Kuskil 4miljonit sõudrit mobiliseeriti esimeses maailmasõjas, mis on Venemaa 18 miljoniga võrreldes väike hulk.Märgatavalt tugevnes U.S.A majanduslik seisund, sõja tagajärjel hakka...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumisele aitas kaasa huvitav sündmuste jada. Eestlaste unistus iseseisvumisest algas rahvusliku liikumise näol 19. sajandil. Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine? Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia, Austria Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant'i kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa. Olukord blokkide vahel oli pingeline. Pinge jõudis haripunkti Austria-Ungari troonipärija tapmisega 28. juunil 191...
Esimene maailmasõda 1. Millised olid I maailmasõja põhjused? Vastuolud maailma suurvõimude vahel; soov sõdida; ei reguleeritud rahvusvahelisi kriise. 2. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 1914. 3. Millised olid Euroopa riikide sõjaplaanid? Kas need realiseerusid ? Põhjendage vastust. Saksamaa: prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine itta Venemaa vastu. ei realiseerunud kuna sakslased said Marne'i lahingus pranslastelt lüüa, nad olid väsinud ja kandnud raskeid kaotusi. Prantsusmaa: vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, Lotringi ja elsassi kõimamine ja sissetung Saksamaale. ei realiseerinud kuna said lüüa sakslastelt. Inglismaa: ei olnud kindlat sõjaplaani, tegi koostööd prantsuse vägedega. Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria Ungari Aust...
ESIMESE MAAILMASÕJA VÕITJAD JA KAOTAJAD ESSEE 28.06.1914 kuni 11.11.1918 kestnud Esimese maailmasõja võitjariigid on kõigile teada, kuid kas tegemist oli ikkagi võidu ja võitjatega? Kas on moraalselt õige väita, et sõjas, kus hukkus nii palju inimesi, saavutas keegi üldse võidu? Mina leian, et ei ole. Esimene maailasõda tõi kaasa Euroopa tsivilisatsiooni kriisi. Hukkunuid oli rohkem, kui üheski teises sõjas enne seda ja kõige rohkem kannatasid just süütud tsiviilisikud, kellest said suurte impeeriumide võimumängude mängukannid. Suuri kannatusi pidid taluma ka ellujäänud. Linnad olid hävitatud, kogu majandussüsteem halvatud. Inimestel polnud enam töökohti, tekkis inflatsioon. Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid ...
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud t...
Esimese maailmasõda puhkemise põhjused Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte peamist põhjust. Küsimus sõja põhjustest on olnud pärast aluseks debattidele isegi Teise maailmasõja järgses Euroopas kuna Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Tähtsat rolli Esimese maailmasõja põhjustamises mängisid alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki. Liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli probleemiks see, et ainult teatud kahe riigi omavahelistesse prob...
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914 ja lõppes 11.november 1918. See kestis kokku 4 aastat 3 kuud ning 14 päeva. PÕHJUSED: Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. 1) Seni oli olnud Suurbritannia kõige tugevama sõjalaendusega riik. Toimus võitlus liidrirolli pärast maailmas, sest Saksamaa soovis ümber jaotada kolooniaid. 2) Prantsusmaa soovis heastada kaotuse Saksamaa sõjas. Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass Lotringi maad. 3) Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai AustriaUngari troonipärija hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. AustriaUngaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Venemaa asus toe...
Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? 1918. aasta novembris lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu keskriikide- Saksamaa, Austria, Ungari jne üle. Suurt osa maailmast haaranud hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse maailmakorralduse plaane hakati välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. Kõigepealt lepiti kokku Compiegne'i vaherahu, millega lõpetati sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, ...
1905.aasta revolutsioon. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid,leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulase id ja taluomanikke.streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse- kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik.suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänava d täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti ...
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaa...
Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad Läbi ajaloo on mitmed sõjad maailma vapustanud, eelkõige oma olemuselt. Neist kõige kuulsamad on vaieldamatult Esimene ja Teine maailmasõda. Oma ,,kuulsuse'' on need kaks sõda saanud just oma ohvrite, langenute, laiaulatuslikkuse poolest. Kas sõdadel on vaid negatiivne mõju või leidub neis ka midagi head? Sõda on kahe või enama osapoole vaheline relvastatud võitlus ning sellel on minu arust vaid negatiivne mõju. Need võivad olla suured või väikesed ning kesta aastaid, näiteks Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sõtta minnakse mingil eesmärgil, olgu selleks siis religioonne, ajalooline või geopoliitiline põhjus. Sinna saadetakse mehi teadmisega, et nad ei pruugi elusast peast kodumaale naasta. Nii juhtus 20. sajandi alguses, mil mitmed riigid võitlesid kolooniate pärast, et oma valdusi suurendada. Esimene maailmasõja üks põhjuseid on...
Kas I maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda kujunes välja esimeseks sõjaks, mis sidus endaga suure osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914. aastal, kui tapeti Austria-Ungari troonipärija ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´i vaherahuga. Sõjas hukkus miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kuid sõda andis suure panuse tehnika arengule ja maailma uuendamisele. Kuigi sõjas oli kaotajaid, siis ikkagi inimkond võitis sellest väga palju. Esimene maailma sõda andis väga suure tõuke tehnika arengule. Esmatähtis oli arendada ja leiutada uusi vahendeid, mis aitaks sõda edendada. Eriti suur hüpe toimus mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Väga kiiresti arenes lennuvägi: kui sõja algul tegid lennukid ainult luurelende, siis sõja edenedes varustati need kuulipildujatega ja pommidega, mis aitas tõhusamalt toetada maaväe tegevust. Teiseks suureks arenguks oli allveelaevade kasutuse...
Autoajastu Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. Karl Benzi ,,Velo" (1886) Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide keisriametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Esimesed autod 1894.a. juulis jõuti nii kaugele, et korraldati esimene võidusõit. Sellest 126 km pikkusest sõidust võttis osa 14 bensiinimootoriga ja 7 aurumasinaga autot. Tulemuseks oli bensiinimootoriga autode võit keskmise kiirusega 20,5km/h. Esimene võidusõit Esimesed autod olid väga kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane neid osta. Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford. 17.Juunil 1903.a. asutati Ford Motor Company. Nende kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja antud Model T. Autode müük ja võidukäik Ford Model T Ford T edu...
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aas...
Miks asendus maailmasõdade vahel osas Euroopa riikidest demokraatia diktatuuriga? Esimene maailmasõda oli väga traagiline paljudele riikidele. Peale esimest maailmasõda asendus mõndades riikides demokraatia diktatuuriga. Kuid mis on demokraatia ning diktatuur ning miks asendati demokraatia diktatuuriga? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia erineb diktatuurist selle poolest, et demokraatias on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud saadikute kaudu kuid diktatuuris ei ole rahvas iseseisev, on ühe partei süsteem ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langes...
Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda algas aastal 1914 ja kestis aastani 1918. Esimest maailmasõda tunti kaevikusõjana, mis kaasas suurt osa maailmas ning kus langes üle 9 miljoni inimese. On teada, et ükskõik millise sõjategevuse tagajärjel on alati kannatajaid, aga kas Esimeses maailmasõjas oli ka võitjaid? Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Riigid ei osanudki aimata, et sõda võib puhkeda, sest esiteks poleks see olnud globaliseerumise tõttu kasulik ning üleüldse alahinnati ohtu, romantiseeriti sõda, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid ja sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. 1918 aasta veebruaaris okupeeriti Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest Saksa vägede poolt. 15. Juulil a...
Kas Külma sõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal Saksamaa ja tema pooldajate kaotusega. Saksamaa ja tema pealinna Berliini jagasid Liitlasriigid omavahel okupatsioonitsoonideks, mille eesmärk oli riigi, demokraatia ning kapitalismi taastamine. Nõukogude Liit kui totalitaarne sotsialistlik riik sääraste plaanidega päri ei olnud ning kasutas ära igat võimalust, et sotsialismi ja oma mõju maailmas laiendada. Vastukaaluks oli USA, kes kuulutas kõikjal demokraatia ja kapitalismi põhimõtteid. Sellest arenes välja kahe vastandliku maailma- kapitalistliku ja sotsialistliku leeri terav vastuolu ehk Külm sõda. Enne Teist maailmasõda olid Nõukogude Liit ja Saksamaa jaotanud ära terve Euroopa mõjusfäärideks, mis näitab seda, et Nõukogude Liidul polnud mingisuguseid kavatsusi lääneriikidega mingeid liitlaslepinguid sõlmida. Kuna aga Saksamaa hulljulgelt juba sõja algusjärgus lepingut rikkus ...
27.10.2009 Esimene maailmasõda Autor: Virgo Parbo Kool: Tallinna Tööstushariduskeskus Klass: 21/27MM Sisukord Sisukord...............................................................2lk Sissejuhatus.........................................................3lk Sõja põhjused....................................................3-4lk Sõdivate osapoolte sõjaplaanid....................4-10lk Sõja tagajärjed.......................................10-11lk Kasutatud kirjandus......................................11lk Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureidRohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroop...
Kas Teine maailmasõda oli paratamatu? Teist maailmasõda võib pidada globaalseks sõjaliseks konfliktiks, mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse- Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. Sõda lõppes 1945.aastal, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi. Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda, jä...
1. Pariisi rahukonverents ja selle otsused 1. Esimene maailmasõda. Täida tabel Sõda algas 1914 a. – Sõda lõppes 1918 a. Antanti kuulunud riigid Keskriikide liitu kuulunud riigid Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. Pariisi rahukonverents. Täida tabel: Suurbritannia Ameerika Prantsusmaa Ühendriigid Riigi esindaja David Lloyd Woodow Wilson Georges George Clemenceau Peamised Tahtis säilitada Tagada rahu Muuta saksamaa nii eesmärgid Briti Impeeriumi tulevikus nõrgaks, et ta ei ...
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimeses maailmasõjas oli võidul demokraatia. Pahatihti aga ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Seega tekkis olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid? Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord a...
Kutsehariduskeskus Ajalugu 10 sündmust mis mõjutasid maailma Koostaja: Juhendaja: 2011 10 enim mõjutanud tegurit Viimase 100 aasta jooksul Esimene Maailmasõda Oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist191411. novembrini1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Teine Maailmasõda (1. september1939 2. september1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laia...
I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad...
Eesti sõdades 1914-1920 Esimene maailmasõda 1914-1918 Mobiliseeriti Vene armeesse 100 000 meest Eesti rinne oli lähitagalas Tallinnas oli mitu sõjatarvete tehast Muutis Eesti siseelu Pingestas majandust Kaartisüsteem Otsest näljahäda ei olnud Esimene maailmasõda Paljud tööstusettevõtted lõpetasid töö Tööjõud suunati maale 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. Keelati Saksa keele rääkimine avalikkes kohtades Määruse rikkumise eest võis saada trahvi Suleti saksakeelsed koolid Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918 Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks Saksa väed okupeerisid Eesti Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla Juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine Ajutine Valitsus sai de facto tunnustuse Suurbritannialt, P...
Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb’’ (1926) 21. juuli 1899 – Hemingway sünd 1917 – lõpetas ülikooli ning läks tööle ajalehe reporteriks 8. juulil 1918 – teda taba Austria suurtükiväe rünnak, Hemingway’l oli 227 armi 1920 – abiellus Hadley Richardson’iga 1921 – sõitis koos naisega Pariisi, kus ilmusid ka tema esimesed ilukirjanduslikud teosed 1924 – avaldas oma esimese raamatu ,,Meie ajal’’ 1926 – ilmus romaan ,,Ja päike tõuseb’’ 1927 – lahutas Hadleyst ja abiellus Pauline Pfeifferiga; ,, Mehed ilma naisteta’’ 1928 – kolis tagasi kodumaale 1929 – autobiograafiline teos ,, Hüvasti, relvad!’’ 1932 – ,,Surm pärastlõunal’’ (selles väljendus armastus Hispaania ja härjavõitluse vastu) 1933 –,,Võitja ei saa midagi’’ (osaliselt ka 1965) 1935 – ,,Aafrika haljad künkad’’ (safarijaht Aafrikas) 1938 – kirjutas näidendi „Viies kolonn“ 1944. ...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
