Kas IMS oli vältimatu või oleks saanud seda vältid? (0)

KAS I MAAILMASÕDA OLI VÄLTIMATU VÕI OLEKS SAANUD SEDA VÄLTIDA?
Esimene maailmasõda, mis toimus aastatel 1914-1918, oli esimene ülemaailmse mastaabiga sõda, milles osales ligikaudu 40 riiki. I maailmasõja näol oli tegemist imperialistlike riikide, eriti Inglismaa ja Prantsusmaa võitlusega Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Saksamaa kiire areng oli viinud juba jaotatud võimutasakaalu maailmas tugevlt paigast ära- Hoolimata kaalukatest põhjustest, miks sõda puhkes, oleks olnud võimalik leida ka muid lahendeid.
Kõige kapitaalsem põhjus, miks ei osatud sõda ära hoida, oli kogemuste puudumine ja sellest tulenevalt ka ohu alahindamine riiklikul tasandil. Varem polnud toimunud nii laiaulatuslikku sõda ja suurriikide valitsused uskusid, et seegi kord piirdub konflikt vaid piirkondlike sõjaliste kokkupõrgetega. Maailmasõda tundus liiga ebareaalse lahendina, et selle vastu võidelda. Kuigi tegelikkuses oleks võinud I maailmasõda pidamata jääda kuna kõik riigid teadsid, et sõda on alati majanduslikult laastav. Ning Sõda iseenesest sai alguse ju Balkanilt, mis ei olnud üldse kõige suuremaks imperialistlike riikida huvide konflikti piirkonnaks. Siiski lasti kõigel omakulgu veereda, mis tõi kaasa kiire ahelreaktioonini alates sõja kuulutamisest Serbiale, mida polnud enam võimalik peatada ja millele järgnes väga julm ja ohvriterohke sõda.
Teiselt poolt, oli ka rahva silmis sõjal romantiline ja positiivne tähendus kuna inimesed polnud näinud veel modernset sõda ja sellega kaasnevaid koledusi. 20. sajandi alguses levis arusaam, et sõda on ülev ja sangarlik nagu muistsel ajal. Nii ei tahtnud sõda ainult relvatöösturid, kellel olid omakasupüüdlikud huvid mängus, ja sõdurid vaid ka lihtrahvas . Kui valitsused oleks toiminud vastupidiselt rahava tahtele, ei oleks sõda võibolla puhkenud, kuid see oleks kaasa toonud omajagu rahutusi ja tõenäoliselt viinud ikkagi diktatuurini, tuues enda kaasa ikkagi sõja.
1914. aastal puudusid maailmas rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid , mis oleks suutnud kiirelt korraldada riikidevahelisi läbirääkimisi või kutsuda kokku suurriikide liidreid. Selliste institutsioonide puudumine jättis kõik otsused suuremate ja mõjukamate riikide kätesse, kes olid jõu poolest teistest üle. Kui Venemaa ei oleks asunud 1914. aastal toetama Serbiat ja kuulutanud välja mobilisatsiooni, sel juhul võinuks konflikti veel pidurdada . Tänapäeval eksisteerivad erinevad organisatsioonid, mis tagavad nii julgeolekut maailmas kui ka annavad lihtsa võimaluse korraldada riigijuhtide vahelisi kohtumisi suhete parandamise või läbirääkimiste eesmärgil. Näiteks SRÜ ja NATO , mis on tänapäeval kõige suuremaks rahvusvaheliseks julgeolekuorganisooniks. Nagu on elu näidanud kas või Gruusia sõja põhjal, ei ole need organisatsioonid võimelised tagama täielikku rahu, kuid siiski tõenäoliselt ära hoidma kolmanda maailasõja puhkemise.
Üks olulisi tegureid, mida valitsused oleks saanud väga hõlpsasti suunata, oli sõjatööstuse tormiline areng. Suur osa majandusest koosnes relva- ja rasketööstusest. See oli kõige selgem märk tulevast sõjast, kuna kuskil tuli lõpuks need ressursid realiseerida. Võidurelvastumine tõi lõpuks kaasa olukorra, kus ainus võimalik turg majandulike produktide kasutamiseks oligi sõja pidamine. Hea näide võidurelvastumisest on sakslaste ja inglaste laevastiku moodustamine. Iga laeva kohta, mis sakslased ehitasid , ehitasid inglased kaks.
Sõjaline mõtlemine oli muutunud oluliselt kaalukamaks kui diplomaatia . Nii oli oma osa ka kindralstaapide poolt koostatud sõjaplaanidel, millega valitsused polnud tihtipeale isegi kursis. Plaanid olid väga detailsed, julmad ja jäigad. Põhivõtmeks oli kiirus. Sõjaplaanide tugevus seisnes kiires mobilisatsiooni välja kuulutamises ja seetõttu toimusidki Esimese maailmasõja sündmused niivõrd äkkiliselt ja pidurdamatult, kuna ega keegi ei tahtnud jääda kaotajaks. Saksamaa Shlieffeni plaan oli töötatud välja juba tunnilise täpsusega ning väga jäigalt. Kui Saksamaa ei oleks Prantsusmaad rünnanud läbi Belgia, oleks Inglismaa piirdunud tõenäoliselt abivägede saatmisega.
Tagantjärele on võimalik hästi näha, mis staadiumini oli võimalik sõda ära hoida. Paljudes aspektides oleks õnnestunud valitsustel kas või aeglustada sõja ettevalmistust ja ühtlasi ka sõja puhkemist. Siiski tõenäoliselt pidi ebaühtlane imperialistlik maailmapilt leidma mingi väljundi. Seega arvan, et Esimese maailmasõja puhkemine oli paratamatu, kuid sõda oleks võinud olla palju väiksema ulatusega, kui valitsused oleks osanud arvestada reaalset ohtu ja suunata majanduse arengut.
Mariette Vilgo
XII A