Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? (0)

Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu?
1918. aasta novembris lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu keskriikide - Saksamaa, Austria, Ungari jne üle. Suurt osa maailmast haaranud hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse maailmakorralduse plaane hakati välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. Kõigepealt lepiti kokku Compiegne’i vaherahu , millega lõpetati sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat ning mille istungeid peeti Versaille lossis. Kõige raskemate lepingutingimustega pidid nõustuma sakslased . Neilt nõuti suuri makse, nad pidid loovutama oma rikkad alad ja sõjavägi ei tohtinud olla neil suurem kui 100 tuhat inimest.
Mina arvan, et Saksamaale raskete rahutingimuste pealesurumine oli vale tegu, kuna sõjast laastatud Saksamaa oli niigi raskes majanduslikus olukorras ja sellisel hetkel suurte maksude maksmine ei aidanud riigil majanduslikku stabiilsust tagada. Arvan, et Saksamaalt nõuti liiga suuri makse mida nad ei mida nad ei olnud võimelised maksma, sest kõik suured tehased olid hävinud või siis olemasolevate tegevust oli muudetud, et toota sõjaväele varustust.
Prantsusmaa soovis Saksamaalt veelgi kõrgemaid makse aga teised riigid olid sellele vastu, kuna Saksamaa ei ei tulnud toime ka kehtestatud maksude maksmisega peale I maailmasõda ja see tekitas Saksamaal palju pingeid.. Ma arvan, et Saksamaalt oli vale majanduslikult edukate alade äravõtmine ja teiste riikide vahel ära jaotamine, sest see muutis saksamaa majanduse taastootmisvõime piiratuks ja Saksamaa muutus vaeseks. Kui Saksamaale oleks jäetud alles olemasolevad alad oleks saksamaa suutnud oma majanduse ja riigi ülesehitamisega kiiremini toime tulnud. Samas sõjaväe piiramine oli minu arust õige tegu, sest Saksamaal oli liialt suur sõjavägi ja väga palju kulutusi tehti sõjaväe ülalpidamiseks. Kui Saksamaa oleks oma endise sõjaväe taastanud peale sõda samas mahus, siis poleks teised riigid suutnud Saksamaa tegevust ja sõjalist jõudu kontrollida. Arvan, et kõik riigid oleksid pidanud osalema , Versaillei rahukonverentsil, sest sõjas kaotada saanud riigid ei suutnud pikka aega toime tulla kehtestatud maksude ja riigi ülesehitamise tingimustega, mida kehtestasid neile suurriigid . Prantsusmaa, Inglismaa ja USA olid need, kes otsustasid kellel ja kui palju makse nõuda. Nad kehtestasid ka uued riigipiirid , mis oli minu arvates väga ebaõiglane, sest pealesunnitud uute alade jaotamised tõid kaasa täiendavaid pingeid ja tülisid riikide vahel, mis muutis Euroopas üldise õhkkonna pingeliseks.
Kokkuvõtvalt arvan, et osalt oli Saksamaale rahutingimuste pealesurumine vale ja osalt õige tegu. Vale oli Saksamaalt heade majanduslikult rikaste alade ära võtmine, kuna see suurendas riigi majanduslikke ja riigi ülesehitamise raskusi. Õige oli aga piirata nende sõjaväge, sest kui Saksamaa oleks oma vana sõjaväe taastanud siis oleks suurriikidel jälle raskeks läinud, sest Saksamaa oli ohuallikaks Euroopas oma suure ja distsiplineeritud sõjaväega.