Droon ja droonide ajalugu/esimesed droonid, sõjadroonid (0)

 
Droonid  
 
Tim  Mattias  Juksaar 
 
 
 
 
Mis on droon ? 
 
Droon on  mehitamata  õhusõiduk, mida juhib inimene kaugjuhtimispuldiga. Viisteist aastat tagasi 
olid droonid kättesaadavad ainult politseile ja teistele tähtsatele ametitele ja need maksid palju. 
Tänapäevaks on tulnud juurde väga palju droone  tootvaid  ettevõtteid ja praegu on droonid 
kättesaadavad kõigele. Seoses droonide kasutajate arvu suurenemisega on tehtud ka reeglid, millest 
peab drooni lennutades kinni  pidama . Praegu on juhtivad droonitootjad DJI,  Parrot , Yuneec ja Syma. 
 
 
Erinevad drooniliigid 
 
Droone on palju ja palju on ka liike. Alguses  seostati  drooni 4 rootoriga 
mehitamata õhusõidukiga, aga ettevõte nimega Parrot viis asja uuele  tasemele  ja hakkas  tootma  
maadroone. Siis hakkasid turule  tulema  ka kolme, kuue, kaheksa ja ka kümne rootoriga droonid. 
Droone kasutavad nüüd igasugused ettevõtted. Näiteks DHL kasutab pakkide vedamiseks 
autonoomseid pakidroone ja on olemas ka droonid, mis kannavad meditsiinivarustust. üks 
meditsiinidrooniettevõte on on TU  DELFT . 
 
Esimene maailmasõda  
Esimene tõeline mehitamata õhusõiduk valmis Suurbritannias Esimese maailmasõja ajal. Briti 
Kuninglik Lennukorpus (ühendati pärast I maailmasõda Kuninglike Ühejõududega)  palus  
professor A. M. Low'd disainida väike piloodita õhusõiduk, mis oleks täidetud pommidega, et 
säästa oma lennukipilootide elusid juba niigi palju ohvreid  toonud  sõjas. Low  prototüüp  ei 
jõudnudki kunagi õhku, sest selle  disainis  oli hulk vigu; peaprobleemiks oli mootori tekitatud 
raadiomüra, mis segas õhusõiduki juhtimist. Täiustatud mootori abil valmis selle esimese 
katsetuse järel mitmeid uusi õhusõidukeid, mis aga ükski ei jõudnud lahingutegevusse. 
 
 
Teine maailmasõda 
Kahe maailmasõja vahel tegelesid mehitamata õhusõidukite arendamisega nii britid kui 
ameeriklased . Esimene edukas mehitamata õhusõiduk oli  Suurbritannia  Fairey IIIF, mille 
hüüdnimi oli Fairey  Queen . Fairey Queenile järgnesid ka Bee Queen ja Wasp Queen ning siit 
arvatakse pärinevat sõna droon (inglise keeles ​drone​ – isasputukas ühiseluliste putukate seas) 
kasutamine UAV-de sünonüümina. 
Teise maailmasõja ajal algas droonide tööstuslik tootmine. Esimene ettevõte, mis õhusõidukeid 
valmistama asus, oli USA ettevõte Radioplane. Ameerika Ühendriikide  armee  tellimusel toodeti 
nende mudelit Radioplane OQ2 kokku 15 000 eksemplari. Radioplane'i  lennukid  olid mõeldud 
õhutõrje harjutussihtmärkideks.Teise maailmasõja ajal kasutati droone peamiselt 
õhutorpeedodena, st lõhkepeaga varustatud piloodita õhusõidukitena, mis lendavad vaenlase 
territooriumil sihtmärkidesse. Neid arendasid nii USA õhujõud kui ka britid ja  sakslased . 
Hiljem on sama idee edasiarendamisel saadud moodsad suundraketid.Suureks  uuenduseks  
droonide kasutamise vallas Teise maailmasõja ajal oli RCA televisioonikaamerate rakendamine 
ameeriklaste TDR-1pardal. Pilt oli aga kahjuks kehva kvaliteediga, nii et tuvastada sai ainult 
suuri sihtmärke, ning droonid leidsid kokkuvõttes piiratud  kasutust  vaid Vaikse ookeani rindel. 
 
 
 
Missioon  
Kuna enamikku UAV-sid kasutatakse siiani militaarotstarbel, on oluline kategoriseerida 
mehitamata õhusõidukeid nende abil läbiviidavate missioonide (missioonielementide) alusel. 
Droonide  missioonid  liigitatakse  laias  laastus 6 rühma: 
● ISTAR (ingl ​Intelligence, Surveillance, Target Acquisition, Reconnaissance​) ehk 
üldnimetusega luuretegevus, 
● lahingutegevus, 
● mitmeotstarbelised missioonid, 
● vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega missioonid, 
● radari- ja sidemissioonid ning 
● varustuse transport. 
 
 
Jätkuvalt on kõige levinum droonide kasutamine luureotstarbel. Sellesse rühma kuuluvad nt 
Silver  Fox,  Global  Hawk, Brevel, Dark  Star , Dragon Eye, Hummingbird Warrior,  Luna , 
 
Pioneer jpt. Lahingudroonid peavad olema kiiremad, parema manööverdusvõimega, kuid selle 
tulemusel ka lühema lennukestusega kui teised UAV-d, sest nad peavad suutma pidada 
õhulahinguid ning samuti täpselt ründama sihtmärke maismaal. Lahingudroone ei ole seni veel 
sõjas kasutatud, kuid kontseptsioonmudelina on välja töötatud  Boeing  X-45. Lahingudroone 
peab saama õhus tankida, nad peavad olema paindlikud ja autonoomsed kiiresti muutuvate 
situatsioonidega hakkama saamiseks ning kohandatavad koostööks mehitatud lennukitega. 
 
Droon - revolutsioon filminduses 
 
Droone kasutatakse ka filmimiseks. On  aretatud  droone, mis on spetsiaalselt filmimiseks. Näiteks 
DJI Matrice 600 on hetkel filmindusdroonide tipp. See jaksab kanda suurt kaamerat ja vajadusel 
helitehnikat. Väga suur osa filmidest on tehtud just drooniga. 
 
DJI - hetke juhtiv droonitootja 
 
DJI on maailma populaarseim hobidrooni  droonitootja. Selle asutaja on noor hiinlane. 
DJI tippdroonid on Phantom 4,  Inspire  2, Mavic Pro,  Spark  ja Matrice 600.