Essee teemal: Esimene maailmasõda (0)

Esimene maailmasõda
20.sajandi algul olid vastuolud Euroopa kahel suurriigil. Euroopa jagunes sel hetkel kahte leeri. Saksamaa ja tema liitlased ehk siis Austria-Ungari ning Itaalia. Teisel pool leeris olid, aga Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa. Üheks ohtlikumaks pingete allikakas kujunes Balkani poolsaar, kus saidki kokku riikide erimeelsused.
Kui 1914.aasta juunis tapsid Serbia salaorganisatsioonid Saravjevos Austria-Ungari troonipärija Franz Fredinandi, saigi algus suurel sõjal, sest Austria-Ungari taga seisis Saksamaa, Serbiat toetasid, aga Venemaa ja tema liitlased. Kõigi sõtta astunud riikide tegelik eesmärk oli oma territooriumi laiendamine.
Sõda käis korraga mitmel rindel. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg , Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Läänerindel algaski see Saksa vägede sissetungida Prantsusmaa territooriumile, oodatud kiiret läbimurret, aga ei toimunud ja algas positsioonisõda. Idarindel sõdisid Saksamaa, ja Austria-Ungari Venemaaga. Sõjategevus käis ka Balkanil , Itaalias, Kaukaasias ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja Okeaanias .
Esimeses maailmasõjas võeti kasutusele ka relvad. Relvadeks olid näiteks: õhulaev, vintpüssid, lennuvägi. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal ning see lõppes seoses Compiegne ’i vaherahu sõlmimisega.
Sõjapidamises toimusid pidevalt uuendused. Sõdurid vennastusid, sõda põhjustas majanduses suuri muutuseid. See pööras segi kõik senised majandussidemed ning tootmiskorralduse sõdivates riikides. Sõja käigus inimeste suhtumine sõtta muutus, sest see põhjustas elanikkonna majandusliku olukorra halvenemist. Esimese maailmasõja tulemusena tekkisid järgmised riigid: Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome.