Teaduse ja tehnika areng (0)

Teaduse ja tehnika areng
Teadus ja tehnika
Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja – aegsetele 
saavutustele tuginedes.
Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus.
Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide  loomisega .
Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine.
Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik 
kasutamine.
Ohtlik  tuumaenergia
Tuumaenergia  võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks.
1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja.
1950. aastal ehitati USA­s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev.
Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, 
ennekõike muidugi tuumasõja ohtu.
Tsernobõl 
Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil.
Hoiatuseks maailmale oli 1986. aastal toimunud avarii Ukrainas Tsernobõli 
tuumaelektrijaamas
Tehniliste  vigade  tõttu toimus seal,  plahvatus  sellele järnes tulekahju, ning õhku 
paiskus  radioaktiivset ainet, mis hiljem saastas mitmeid  Ukraina , Valgevene ja 
Venemaa alasid.
Väiksemaid avariisi on toimunud paljudes aatomielektrijaamades üle kogu maailma, 
nende jaamade turvalisuse tagamine on tänapäeval üks tähtsamaid ülesandeid.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Kas marsil on elu?
20. sajandi teist poolt on nimetatud  kosmoseajastu  alguseks.
1957. aastal saadeti NSV Liidus kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele peagi 
järgnesid esimesed ehitatud kosmoselaevad.
1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit.
Seal lennutati kosmosesse esimene inimene ja naiskosmonaut.
1969. aastal õnnestus  ameeriklastel  esimesena laskuda Kuu pinnale.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Arvutid  ja teised  tehnikaimed
Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks, mis uurib 
juhtimist, sidet ja teabe töötlemist.
Küberneetika oli tihedalt seotud arvutite kasutuselevõtmise, ning  levikuga .
1971 . aastal loodi firmas Intel  mikroprotsessor , mis võimalds mõne aasta pärast 
alustada personaalarvutite tootmist.
Tänapäeval ei saa ettekujutadagi elu ilma internetita.
Biotehnoloogia  
Pärast Teist maailmasõda aerenes kiiresti keemiatööstus.
Vapustavaid avastusi, mida edukalt kasutatakse nii  arstiteaduses , kui ka 
põllumajanduses, tegid teadlased geneetika ehk pärilikkuseõpetuse ja biotehnoloogia 
alal.
20. sajandi viimastel aastatel õnnestusid esimesed loomade kloonimise katsed.
Katsed on näidanud, et teoreetiliselt on võimalik luua ka inimese täpne koopia.
Selline mõte tekitas maailmas hirmu, ning paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõistsid 
inimese kloonimise hukka ja keelustasid selle.
Millise maailma jätame tulevastele 
põlvkondadele?
Paraku ei tähendanud teaduse ja tehnika edusammud inimkonnale mitte ainult kiiret ja 
mitmekülgset arengut.
Esimest korda hakati tehnika probleemide üle kurtma 1970. aastate energia­ ja 
majanduskriisiga .
Eraldati raha ka looduskaitseks, kuid sellest hoolimata tabasid inimkonda üha uued ja 
uued hädad.
1980. aastail  avastasid  teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis 
kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest.
Suurt ohtu maailmale kujutab tööstusjäätmete juhtimene vette, ka probleem on 
maapinna saastumine, mille peamisi põhjusi on kunstiväetise kasutamine 
põllumajanduses.

Document Outline

• Slide 1
• Teadus ja tehnika
• Ohtlik tuumaenergia
• Tsernobõl 
• Slide 5
• Kas marsil on elu?
• Slide 7
• Arvutid ja teised tehnikaimed
• Biotehnoloogia 
• Millise maailma jätame tulevastele põlvkondadele?