Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autoajastu (0)

1 Hindamata
Punktid
Autoajastu
Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud 
sisepõlemismootoriga sõidukid.
Karl  Benzi  „Velo“ ( 1886 )
Esimeseks autoks Eestis oli  1895 . a. Paide 
keisriametnikule kuulunud auto (jõuvanker). 
Esimesed autod
1894.a. juulis jõuti ni  kaugele, et korraldati esimene 
võidusõit. Sel est 126 km pikkusest sõidust võttis osa 
14 bensiinimootoriga ja 7 aurumasinaga autot. 
Tulemuseks oli bensiinimootoriga autode võit 
keskmise kiirusega 20,5km/h.
Esimene 
võidusõit

Esimesed autod olid väga kal id.
1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 
13 peaaegu samasugust autot nagu Karl  Benz , kuid 
nende kal i hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud 
keskmine ameeriklane neid osta.
Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks 
keskmise sissetulekuga inimesele oli  Henry   Ford .
17.Juunil 1903.a. asutati  Ford  Motor  Company. 
Nende kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja 
antud Model T.
Autode müük ja 
võidukäik

Ford Model T
Ford T edu aluseks on Henry  Fordi  poolt leiutatud üks 
suurimaid tööstuslikke revolutsioone - 
masstootmine. 
Sel e idee sai ta  Chicago  tapamajast, kus 
loomakehad li kusid mööda konveierli ni.
https://www.youtube.com/watch?v=IXkxl8dSXb4
Autode müük ja 
võidukäik

1910  – 1940.a muutis autosid palju kuid nad ei 
näinud ikka veel välja nagu tänapäeva autod. 
Sel el ajastul olid Euroopas ja Baltimaades väga 
levinud Ameerika autod. 
1910 - 1940
20 – 30 aastatel, kui inimesed hakkasid  rikkamaks  
saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks 
autode kiirus ja sti lsus.
30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad 
väiksed pereautod.
1920 - 1930
Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured 
muudatused. Hakati  tootma  autosid mis nägid enam-
vähem välja nagu tänapäeva autod. 
Sel ajal olid eriti moes  sportautod .
Peale II 
Maailmasõda

50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, 
nad olid peaaegu sama atrakti vsed kui auto esiosad, 
seda kõike tänu „uimedele”. 
Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja 
mugavusseadmeid (elektriga toimiv katus ja 
automaatkäigukast olid ühed tähelepanuväärsemad)
Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli 
kesksel  kohal.
1950
70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me 
juba tänapäeval oleme  harjunud  nägema.
Kadusid  lõplikult iseloomulikud uimedega autod.
Kuna oli suur energia ja eelkõike  nafta  kri s, si s 
vanad ja suured muskelautod muutusid 
ebapraktilisteks. Autod hakkasid minema 
väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades 
tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega 
kuni 160km/h
1970
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/ ?
AUTODE_AJALUGU
https://www.youtube.com/watch?v=IXkxl8dSXb4
http://www.fordtaunus.net/?action=ajalugu&act=ford
http://
www.miksike.ee/ documents /main/referaadid/autod_1885.htm
Kasutatud 
kirjandus

Tänan 
kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Esimesed autod
  • Esimene võidusõit
  • Autode müük ja võidukäik
  • Ford Model T
  • Autode müük ja võidukäik
  • 1910 - 1940
  • 1920 - 1930
  • Peale II Maailmasõda
  • 1950
  • 1970
  • Kasutatud kirjandus
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Autoajastu #1 Autoajastu #2 Autoajastu #3 Autoajastu #4 Autoajastu #5 Autoajastu #6 Autoajastu #7 Autoajastu #8 Autoajastu #9 Autoajastu #10 Autoajastu #11 Autoajastu #12 Autoajastu #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkeith Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Auto Ajalugu
33
pptx

Auto Ajalugu

Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi

Auto õpetus
Autode ajalugu alates algusest kuni tänapäevani
5
doc

Autode ajalugu alates algusest kuni tänapäevani

Sellise auto sünd, mida ma teame tänapäeval nõudis mitmeid aastaid inimeste tööd ja leiutamist. Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis tõestas, et kütus saa

Auto õpetus
Auto ajalugu
10
doc

Auto ajalugu

Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissep

Ajalugu
Autode ja liikluse ajalugu
14
doc

Autode ja liikluse ajalugu

Liikluse ja autode ajalugu REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm : AT- Juhendaja : dots. H.Jokk 11.03.2012 TTK Tallinn 2012 Chris Müür 2 11.03.2012 TTK SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................................5 1 TEELIIKLUSE ALGUSE ALUSED............................................................................................6 Sõiduteede sünd ......................................................................................................................................................6 Liiklusmärkide ajalugu ................................................................

Andme-ja tekstitöötlus
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

UNIVISIOON Surmalähedased kogemused Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn September 2022 Leonardo da Vinci joonistus Märkus: esikaanel olev foto on võetud järgmisest allikast: https://www.pixabay.com. Autor: Marek-Lars Kruusen, september 2022, Tallinn, Estonia. Kodulehekülg: https://www.maailmataju.info Kõik õigused on kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Mitte ühtegi selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on või

elektromagnetism
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun