Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad
Esimene maailmasõda algas 1914. Nime on ta saanud tänu sõjas osalevate riikide rohkele arvule ja suure sõjatandri tõttu.Sõja lõpuks oli sõjas osalenud 38 riiki ja umbkaudu 75% tolleaegse maailma rahvastikust.Sõja pukemise põhjuseks olid suur riikide vahelised vastuolud.Sõdivad riigid jagunesid Atandiks ja Keskriikideks. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne 'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, kuid kes selle sõjaga võitsid ja kes kaotasid?
Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika ühendriike.Nende pinnal ei toimunud sõda, lisaks selle sõtta saadetud sõdurite hulk jäi kesiseks võrreldes teiste riikidega.Kuskil 4miljonit sõudrit mobiliseeriti esimeses maailmasõjas, mis on Venemaa 18 miljoniga võrreldes väike hulk.Märgatavalt tugevnes U.S.A majanduslik seisund, sõja tagajärjel hakkasid Eurpoopa riigid temast sõltuma.Nimelt 1921.aastaks oli Euroopa riikide võlg 21 miljardit dollarit.See tegi Euroopa riikidest U.S.A jaoks hüpiknukud.
Rahuleping tõi kaasa muutusi Euroopa kaardil.Rahulepingu tagajärjel lagunes Austria-Ungari ja asemele tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia ning lõunaslaavi piirkonnad moodustasid Serbia- Horvaatia -Sloveenia kuningriigi.Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome.See oli nende riikide jaoks suur võit.Ennem oli mõeldamatu nende riikide teke Euroopas, kuna valitsesid ainult suur riigid ja nende koosseisu kuulusid väike rahvad .
Atandi riike võib ka pidada võitjateks, kuna nad saavutaisd võidu Keskriikide üle, misest et sõjakahjustused ja majanduslik kahju ja hukunute arvu poolest olid nemadki kaotajad.Atandi riigid said Saksamaa kooloniad enda haldusse, mis oli ka üks peamisi põhjusi enne sõjalagust, kui Sakasamaa võim tugevnes väljaspool Euroopat.Atandi riikidel oli võim maailamas .
Võitjaks võib pidada ka kogu ühiskonda.Sõdadega alati kaasneb tehnika areng, mis hiljem võetakse kasutusele ka igapäevaselt.Atandi riigid kui ka Keskriikide vahel käis võitlus parema tehnika nimel, kellel paremad tankid , kellel paremad lennukid, kellel paremad relvad ja kahurid.See suunas riikide raha arendustöödele, mis võimaldas luua uusi ja paremaid lahendusi, mis oleks toonud kaasa eelise või isegi võidu rindel.See on iroonline, kuid ühiskond peab olema tänulik Esimesele maailmasõjale.
Suurim kaotaja olid kindlasti Saksamaa.Ta kaotas Versaille’i lepinguga üks kahenksandik oma territooriumist, kuna pidi loovutama piirialu.Saarimaa, mis oli majanduslikult üks kõige tähtsamaid tulu ja arengu allikaid Saksamaal, siis nüüdsest oli see Rahvasteliidu halduses.Võitis sellega ka Prantsusmaa, kes sai Saarimaa söekaevandused oma valdusse.
Veel suurim hoop oli kolooniate kaotamine, mis oli oluline tooraine allikas Saksamaa jaoks.
Kuna Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, siis ta pidi tasuma reparatsioonimakse tekitatud sõja kahjude eest. Summaks oli 21 milardit kuldmarka aastas, mis nõrgendas veelgi sõjakahjustustes kannatanud Saksamaad.
Sõda tõi kaasa palju kulutusi.Tuli likvideerida sõjapurustusi, mis olid toonud uute ja võimsamate relvade arendamine.Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu.Imeeriumide lagunemisega katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek rasekemaks.Atandi riigid suutsid oma majanduse kiiresti ümberkorralda ning see tõi kaasa oma korda tõusu.Aga mida aeg edasi, seda suuremaid kriisi noote tuli maailmast.Toimus ületootmine, mis tõi hinnalanguse ja tekinud majanduskriis U.S.A’s tõi kaasa Euroopa riikide laenude tagasi nõudmise ning veelgi suurendas kriisi nende poolt kehtestatud kõrged tollimaksud.See tõi kaasa enneolematu tööpuuduse ning see omakorda kodude kaotamised ja nälja.
Sõja jooksul mobiliseeriti 73 miljonit meest, kellest hukkus 15- 20 miljonit.Seda tuntakse kui kaduma läinud generatsiooni .Needki, kes sõjast naaisd, need kannatasid sõja traumade all.Kuna sõjas käijad olid valdavalt noored mehed, siis läks kaduma ka põlvkond töö inimesi ja seetõttu kaotas maailm oma arengust mõned aastad.
Esimene maailmasõda põhjustas kannatausi kogu maailmas. Purustused olid enne olematud ja ohvrite arv ületas kõik eelnevad sõjad.Majandusele ja riikide arengule oli see suureks takistuseks samuti, kuna sõda oli ka kõige kulukaim seni peetutest.
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad #1 Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor creeper Õppematerjali autor
essee, kohtai kirjavigadega

Sarnased õppematerjalid

Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad - Arutlus
2
rtf

Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad - Arutlus

Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu. Aga miks üldse sõda tekkis? Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei olnud rahul oma olukorraga ning soovisid laiendada oma territooriumi, Saksamaa soovis võimu endale ning samuti oli Saksamaa ning Prantsusmaa vahel tüli. Nagu igas sõjas, oli ka Esimeses Maailmasõjas võitjad ja kaotajad. Versailles' rahulepingu sõlmimine tõi kaasa palju uut ning ebameeldivat kaotajate jaoks. Kaotajaks jäi Kolmikliit - Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ning Saksamaa. Lüüa saanutel vähendati riikide territooriumi ning neile pandi majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Eriti tugevalt kannatas aga Saksamaa, kelle riigi territooriumi vähendati 1/8 võrra (kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest) ning loovutama pidi alasid teistele riikidele:

Ajalugu
Ajaloo referaat esimene maailmasõda
20
docx

Ajaloo referaat esimene maailmasõda

Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-

Ajalugu
Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat
8
doc

Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas (lühem referaat)

Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. 4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja lõpetas Pariisi rahukonverents (1919­1920), millel võitjad sundisid Saksamaa alistuma Versailles' rahulepingule. Leping nõrgendas Saksamaa konkurentsivõimet

Ajalugu
Esimene Maailmasõda
10
docx

Esimene Maailmasõda.

massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Sõjapõhjused Esimene maailmasõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja eeldused selle tekkimiseks. Esimese maailmasõja puhul oli see hoopis teisiti. Sellel sündmusel puudub täpne põhjus. Puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on pigem vajalik terviklik analüüs eeltingimustest. Põhjused peituvad isegi 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele ning tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist. Küsimus Esimese maailmasõja põhjustest on keeruline, kui samas ka aktuaalne, kuna

Ajalugu
Esimene Maailmasõde REFERAAT
13
docx

Esimene Maailmasõde REFERAAT

Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo

Ajalugu
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad
2
doc

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ja lõppes 11. november 1919. See oli esimene sõda, mis kaasas endaga suurt osa maailma riikidest. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, kus ühel poolel olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa ning teisel poolel Saksamaa. Sõja ajendiks oli ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil. Maailmasõja tulemused olid murrangulised, tekkisid uued riigid, muutus maailma poliitiline kaart ja muutus riikide positsioon. Kuid mis riigid said sellest kasu ja millised kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksmaa, riik mis alustas sõda suurte eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja peale sõda suruti peale Versialles' rahutingimused. Saksamaa oli kuulutatud sõja süüdlaseks ning riik pidi tasuma sõjas tekitatud kahjud (maksma reparatsioone), loovutama suured alad,

Ajalugu
Esimene Maailmasõda
13
doc

Esimene Maailmasõda

Lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk teiste sõnadega öeldes, et nad ootasid huviga ja lausa soovisid ning põnevusega sõda ootasid. Hoolimata kõigest ei olnud Esimene maailmasõda arvatavasti vältimatu. Kuid eelnev aastakümme oli olnud pideavist kriisidest ja vastuoludest nii küllastanud, et rahvusvaheliste suhete püssirohutünni plahavatama panekuks piisas vaid väikesest sädemest. Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajaks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Sarajevo asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega Gavrilo Princip. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani

Ajalugu
ajalugu-IV-arutlus
2
docx

ajalugu-IV-arutlus

I maailmasõja võitjad ja kaotajad Henry Vesilind Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1919. See oli esimene sõda, mis kaasas endaga suur osa maailma riikidest. Selle sõja peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguses tugevnenud vastuolud suurvõimude vahel. Ühel poolel olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa ning teisel Saksamaa. Sõja ajendiks oli ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil. I Maailmasõja tagajärjel tekkisid uued riigid, muutus maailma poliitiline kaart ja riikide positsioon. Kuid mis oli selles kasu ja mis kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, kuid leian, et iga riik kaotas midagi. Väga palju inimesi, maad, ehitisi ja mälestusi. Kuid Saksamaa alustas sõda suurte ülepingutatud eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja hiljem suruti peale Versialles’ rahutingimusi. Oli jäetud mulje, et Saksamaa on sõja süüdlane ning peab tasuma sõjas tekitatud kahjud, loovutama suure

Kategoriseerimata




Kommentaarid (2)

Mihu002 profiilipilt
Mihkel Kohav: Vastas täiesti ootustele.
19:23 23-02-2011
Gaff profiilipilt
Gaff: Material on hea
14:32 16-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun