Muutused, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda, mis kestis 2. augustist 1914 kuni 11. novembrini 1918, vapustas tervet maailma oma ohvriterohkuse ja drastiliste muutustega. Sõdivad riigid jagunesid kaheks leeriks: Antandiks, mille peamised liikmed olid Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Itaalia, ning Keskriikideks, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Sõja uuendused varieerusid olme valdkonnast riikide koosseisuni, raputades inimeste seni kindlatel jalgadel seisnud põhiväärtusi ja kalestades järk-järgult kogu maailma. Katastroofis oli siiski ka laiemas perspektiivis nihkumisi paremuse poole ning siinses arutluses toon välja Esimesest maailmasõjast tulenenud nii head kui ka pahupooled. Üheks oluliseks muutuseks, mis tekitab üsna vastakaid arvamusi, on kindlasti tehnika kiire areng. Keemiatööstus edenes jõuliselt ning pea kõiki relvi täiustati. Sõjandusse ilmusid lennukid ...
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati B...
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914-11.novemner 1918. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kes kaotajad? Suurimaks võitjaks võib ilmselt pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA o...
Esimese maailmasõja põhjused Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (18141815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920. aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on ting...
Kas Esimene maailmasõda oli Teise maailmasõja jätk? Esimene maailmasõda (1914-1918) lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga. 11. novembril 1919. kogunesid I maailmasõja võitnud Entente' riikide ehk NSVL liitlaste esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossis, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Paljud ajaloolased on seisukohal, et just selle lepingu otsused sillutasid tee II maailmasõja puhkemisele. Versailles' rahulepinguga tehti Saksamaale liiga. Saksamaalt nõuti reparatsioone, kolooniate loovutamist Entante' riikidele oma rahva eraldamist Saksamaa riigist ehk Sudeedi piirkonna loovutamist Tsehhoslovakkiale ja kõigele sellele lisaks desarmeeriti Saksamad. Kõik need asjaolud ühtekokku olid seemneks, kust kasvas välja uus sõda. Aja jooksul moodustasid need faktid kohutava poliitilise relva, mis hi...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
KEENIA Hiljutine ajalugu Tänapäeva Keenia riik, nagu paljud teised Aafrika riigid, kasvas välja 19. Ja 20. Sajandi Euroopa kolonialismist. Berliini konverentsil, aastal 1885, jaotas vägev Euroopa Ida-Aafrika ,,mõjusfääriks". Aastal 1895, rajas Briti valistsus Ida-Aafrika Protektoraadi ja avas Kenya viljaka mägismaa valgetele asunikele. Suurbritannia tegi Keeniast ametliku Briti koloonia 1920. Aastal, aga ei lubanud aafriklastel osaleda nende oma valitsuses kuni 1944. Aastani. Kohalik ärevus iseseisvuse üle jätkus Keenias ka Teise maailmasõa ajal. Riigile anti iseeisvus Suurbritannia poolt 12. Detsembril, 1963. Seda päeva tähistatakse igal aastal riigipühana. Võrreldes teiste endiste Euroopa kolooniatega Aafrikas, oli Keenia üleminek sõltumatusele oli tähelepanuväärselt korrektne ja rassilisest riiust vaba, tänu osaliselt valitsuse tundlikusele poliitilistele õigustele ja vabadustele. Keenia on säilitanud täelepanuväärse stabiilsuse a...
Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Ajaline kestvus oli 4 aastat. Üheski varasemases konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ja tagajärjed ei ole olnud niivõrd laastavad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Kolmikliit ja Antant. Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem ühinedes ka Itaalia aastal 1879 ja 1882. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile. Vastukaaluks kolmikliidule oli Prantsusmaa sõlminud liidu venemaa ja Inglismaaga aastal 1893 ja 1904 .Selle tuuma ehk Antandi eesmärgiks oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Need sõjalised tuumikud kujunesid oluliseks aspektiks maailmasõjas. Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Sõja algust tervitati...
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda ajaloo edasist arengut? 20. sajandi alguseks oli maailma suurvõimude vahel lahkarvamused muutunud ääretult teravaks. Ei jõutud kokkuleppele kolooniate suhtes, suurriikide vahel oli tihe majanduslik võitlus ning konfliktid olid ülemvõimu pärast Balkanil. Lõplikuks tõukeks Esimesele maailmasõjale oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914. aastal. Kogu maailma halvanud sõda lõppes 11. novembril 1918, mil Pariisis kirjutati alla Compiegne'i rahulepingule. Nagu öeldud, mõjus sõda laastavalt ning jättis oma jälje maailma arengusse. Sõja tulemusena muutusid riigipiirid. Parima näitena võib välja tuua Saksamaa, keda peeti muuhulgas sõja põhjustajariigiks. Sõja lõppedes oli Saksamaa see, kel tuli loobuda varasemalt temale kuulunud Reinimaast ning kuulsast Elsass-Lotring'i tööstuspiirkonnast. Kui loobuda tuli varasemast territooriumist, mis oli üks ...
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii vene...
Mart Linnas Retsensioon John Keegan'i ,,Esimene maaimasõda" ja ,,Teine maailmasõda" põhjal Maailmasõdade kohta on tänapäevaks ilmunud lugematul hulgal teoseid, teadustlikke kui ka fiktsionaalseid. Miskipärast peetakse briti autori John Keegani teoseid üheks objektiivsemateks ning tasakaalukamateks. Siinkohal üritan ma tema teoseid hinnata ning võrrelda mõne teise ajalookirjandusliku teosega. ,,Teine maailmasõda" Esmapilgul näib raamat huvitava lugemisvarana, mis võiks anda uusi perspektiive sõjasündmuste kohta. 1989. aastal valminud raamat annab üldpildi II Maailmasõja sündmuste ning protsesside kohta. Teos on kuude peatükki, suuremate rindejoonte ning pöördehetkede järgi. Samuti laskub Keegan veelgi detailsemaks käsitledes diplomaatiat või sõjale järgnenud tagajärgedele. Kui võrrel...
Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Signe Müürisepp Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA 9kl 2012/2013 1 SISUKORD Sissejuhatus _____________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _____________________________________ lk 4-6 · Millal? Miks? Kus ? · Sõja põhjused Eesti Esimeses maailmasõjas ________________________________ lk 6-7 Tagajärjed ________________________________________________ lk 7 Kasutatud kirjandus _________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. Sõdivad ...
10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad. 1918 aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihvka ja osa Valgevenest. 3.märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 mi...
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusv...
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · ...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin ...
I maailmasõda 1914-1918 Karoliina Ojasaar 12D 1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapa...
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist välja...
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõu...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 kuni 11.november 1918 kordamine kontrolltööks õ lk 43 1.Sündmuste kronoloogia atentaadist Sarajevos kuni sõja puhkemiseni. Leidke murdepunktid, kus oleks saanud midagi muuta,et sõda är hoida, Põhjenda valikuid. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine, Serbia koolitusega terroristi poolt. ( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende liitlastele prantslastele, et mobilisatsioon lõpetataks.Seejärel kuulutas Sakamaa sõja Venemaale, sest mobilisatsiooni ei tühistatud, seejärel Prantsusmaale ja tindid kallale Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa...
1. Pariisi rahukonverents ja selle otsused 1. Esimene maailmasõda. Täida tabel Sõda algas 1914 a. – Sõda lõppes 1918 a. Antanti kuulunud riigid Keskriikide liitu kuulunud riigid Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. Pariisi rahukonverents. Täida tabel: Suurbritannia Ameerika Prantsusmaa Ühendriigid Riigi esindaja David Lloyd Woodow Wilson Georges George Clemenceau Peamised Tahtis säilitada Tagada rahu Muuta saksamaa nii eesmärgid Briti Impeeriumi tulevikus nõrgaks, et ta ei ...
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
Miks Venemaa jaoks lõppes sõda mitte võidu vaid revolutsiooniga Venemaa jaoks lõppes Esimene maailmasõda kaotusega. Pärast kaotust eraldusid venemaast Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. See oli väga suur kaotus Venemaa jaoks. Esimese maailmasõja ajal, täpsemalt 1917. aastal, puhkes Venemaal veebruarirevolutsioon. Veebruarirevolutsiooni alguseks oli mitmeid põhjuseid, mis juba alguse saanud kaugemast minevikust. Venemaal valitses tol ajal Nikolai II. Tema käes oli kogu võimutäius, valitsev poliitiline reziim oli autokraatia, kuigi Venemaal oli olemas ka parlament, omas see väga vähest tähtsust ja mõjuvõimu ning võis vaid kergelt tsaari tegevuse üle nuriseda. Nikolai II sai kokku väga tihti inimestega, kes olid suurelt vastu riigi reformeerimisele. Ajapikku hakkas aga tekkima ka palju poliitikuid, kes pooldasid Lääne-Euroopa valitsemiskorda ehk demokraatiat.1915. aastal lasi tsaar ametist lahti armee ülemjuhataja nin...
36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlas...
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
AJALOO KONTROLLTÖÖ: I Maailmasõda 1. Millal toimus I maailmasõda ja mis olid selle ajendid? Mis olid I MS põhjus-eeldused? I MS toimus 1915-1918. Selle ajendiks oli kaks asja kokku: a) atendaat Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi vastu (Serbia kodaniku poolt sooritatud) ja Austria-Ungari poolt saadetud noot (poliitiline arupäring) Serbiale. Põhjus-eeldused: 1) Imperialism teravdas suurriikide vastuolusid (nt. SB ja Saksamaa, kolooniate ümberjagamise pärast). Loodeti kiiret lokaalset sõda. Atendaati kasutati ära, kui põhjendust alustada sõda. Loodi kaks blokki: Kolmikliit ja Entente. Diplomaatiline nõrkus. 2) Sõja romantiseeriti rahva hulgas: inimesed olid valmis vabatahtlikult sõtta minema, arvati, et jõuludeks on sõda läbi. Samuti ei osatud hinnata, mis on sõda. 2. Kirjuta kaks rahvuvaheliste suhete teravnemise põhjust, mis viisid I MS puhkemiseni. 1) Suurriigid võitlesid kolooniate pärast, sest koloniseerimata maid oli väh...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
Eesti Vabariigi loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos Kui Esimene maailmasõda hakkas lõpusirgele jõudma, pidi Venemaa keisririik tunnistama endale, et on Veebruarirevolutsiooni tõttu kokku lagunemas. Eesti poliitikud hakkasid nõudma ainuvalitsemise õigust Venemaa Vabariigi Ajutiselt valitsuselt ning kuna Venemaal ei olnud enam põhjust sellele vastu seista, sai Eestist autonoomiariik. Kuid see õitseaeg jäi üürikeseks ning peagi hakkasid riiki varitsema uued murepilved. Millised olid uued probleemid ning kuidas eestlased nendele vastu seisid? Kuidas Eesti saavutas ikkagi oma iseseisvuse? Venemaa vabariigiks kuulutamise ajast tekkis Eestil lootus, et nüüd on viimaks võimalus taotleda autonoomiat. Venemaa Ajutine Valitsus oligi nõus sellega, et Eestimaa saaks minna uuele korrale üle. Selle tulemusena liideti üheks suureks kubermanguks Eestimaa ja Põhja- Liivimaa ning selle kubermangukomissariks sai selle aegne Tallinna li...
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või r...
Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses Esimene maailmasõda, mis kestis 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva, ületas oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varasemad sõjad. See oli kõige kallim seni peetud sõdadest, mis sai peamiseks põhjuseks ka ülemaailmsele majanduskriisile. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule ning sellega lõpetasid kogu maailma rusuva sõja. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust? Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta. Hea näitena saab välja tuua Saksamaa. Ühendriikide rahandusministri Dawesi plaan s...
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lis...
Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja inglismaa / Saksamaa ) · Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas (Leidis et selleks tuleb purustada Prantsusmaa) · Alahinnati ohtu Suurriikide vaitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti- Leiti et sõda on romantiline ,ülev ja hiilgav. Oodati põnevusega sõda. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon- polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida. Maailmasõja ajend : Austria-Ungari trooni...
Tere mu kallid vanemad! Sain viimaks väikese hingetõmbe hetke, et teile kirjutada kõigest, mis on toimunud ning on toimumas. Nagu te kõik ka ise teate, on aasta 1916 ja käimas on Esimene maailmasõda. Mina olen sõdur ja sõdin Saksamaa all, Läänerindel. Esimeses maailmasõjas sõdivad Antant (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). See, mis siin toimub, on lihtsalt kohutav! Ma ei suuda oodata, et saaksin olla kodumaal enda lähedaste juures. Ma näen pidevalt, kuidas inimesed surevad ning nad lihtsalt tükkideks lastakse. See on emotsionaalselt talumatu. Esimese maailmasõja puhkemiseks oli mitmeid põhjuseid. Oli ju Saksamaa ning Prantsusmaa vahel suur tüli Elsass-Lotringi, kus leidub palju maavarasid, kuuluvuse pärast. Samuti tülitsesid ju ka Austria-Ungari ja Venemaa Balkani poolsaare alade pärast. Pingeid tekitasid ka suurriikide liidusuhted. Neid põhjuseid on veel palju rohkemgi, kuid r...
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka ...
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
Eesti 1905-1920 1) 1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile. Eesti areng. Esimene partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberalistid. Erimeelsus. J. Tõnisson-Bürgemusse selts- tagasihoidlik, eesti alade ühinemine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga. 1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 2. Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse 3. Keelduti sõjaväe teenistusest, maksude maksmist 4. Relvastatud salgud 5. Revolutsiooni komiteed 6. Kuuluti välja Vabar...
Dadaism Anna Pereskokova Olga Kutilova 11S • Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool. • Tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916–1922. • Rühmituse nimi " dada " päritolu on senini segane. • Rühmituse kuulusid sakslased Peale Tzara ja Janco, Hans Ricter, Max Oppenheimer. • Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. • Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut. • Dadaiste ühendas viha sõja vastu. • Dadaismi algatajad on nii kirjanikud kui ka maalikunstnikud. – LuuletajaTristan Tzara – Kirjanik ja maalikunstnik Hans Arp – Maalikunstnik ja luuletaja Max Ernst – Maalikunstnik ja kirjanik Marcel Janco “Dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma” - Tristan Tzara Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule ...
Muutused eluolus ja ühiskonnas Sissejuhatus I maailmasõda toimus 28.07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Riigi osa majanduses suurenes märgatavalt. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Sõda suurendas sotsiaalseid pi...
German Occupation of Estonia During World War II By Sten Kangilaski & Kristen Tobias The Beginning · WWII began with the invasion of Poland · Poland was an important regional ally to Estonia · On september 24th, 1939, the Moscow press and radio started attacking Estonia as "hostile" to the Soviet Union. Summer War · After Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Finland sided with Germany in the Continuation War. · Thousands of people including a large portion of women and children were killed. · Dozens of villages, schools and public buildings were burned to the ground. German Occupation · Most Estonians greeted the Germans with relatively open arms. · In April 1941, Alfred Rosenberg laid out his plans for the East. · Rosenberg felt that Estonians were the most Germanic out of the people living by the Baltic Sea. The Holocaust · The first...
Versailles ' leping
Esimene maailmasõda 1914-1918 I MS oli suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914- 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis polnud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri. Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes 4 impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõjas või peale seda. I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel I MS ajal kasutati esimest korda keemiarelvi toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad I MS PÕHJUSED I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1. võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast 2. mõjupiirkondade ja asumaade pärast 3. sõda oodati ja ei arvatud selle negatiivset mõju 4. puudusid rahvusvah...
1 De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused 20.sajandi algus oli muutuste ajastu algus. Uued tootmisvõimalused panid ka loomeinimesed teises suunas mõtlema. Kujunes välja masinaesteetika ning loobuti vanadest stiilidest – püüti kujundada uut nägemust maailmast. Oma jälje jättis sellesse ka Esimene maailmasõda, mille vastu paljud kunstnikerühmitused püüdsid just oma ideedega sõdida. Üheks värvikamaks sajandi alguse kunstnike rühmituseks võib pidada De Stijl’i. Essees üritan selgusele jõuda, kas ja kui palju De Stijl mõjutas oma ideedega 20.sajandi alguse kunsti ja disaini valdkonda. De Stijl’i liikumise algatajaks Leidenis oli maalija, kunstnik ja arhitekt Theo van Doesurg (1883-1931). Järgnevail aastail kogunes väljaande ümber suurem avangardsete vaadetega loovisikute seltskond. Neist kõige äärmuslikum ja ...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, mida esialgselt teati ka lihtsalt maailmasõja nime all, sai tuntuks kui kaevikusõda; sõda, kus kasutati esimest korda keemiarelvi; sõda, kus toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt; sõda, kus toimusid XX sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimene maailmasõda ehk esimene sõda, mis hõlmas endas suurt osa maailma maadest, vältas 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria liit). Esimese maailmasõja peamiseks puhkemise põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, toorainete, mõjupiirkondade, asumaade ja kapitali ekspordi võimaluste pärast; puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis reguleeriksid suhteid diplomaatiliselt. Esimese maailmasõja tege...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
Esimese Maailmasõja väejuhid Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juunist 1914 11.novembrini 1918. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
