Esimene maailmasõda (0)

Esimene maailmasõda
8.b
   Algus
     
Esimene  maailmasõda  oli  esimene  suurt  osa  maailma  maadest  kaasanud 
sõda,  mis  kestis  28.juulist  1914  11.novembrini  1918.  Sõdivad  riigid  jagunesid 
Antandiks  ( Suurbritannia ,  Prantsusmaa,  Venemaa  ja  Itaalia)  ja  Keskriikideks 
(Saksamaa, Austria-Ungari,  Bulgaaria  ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit 
sõdurit. Üheski varasemas  konfliktis  ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem 
ohvreid  on  olnud  hiljem  ainult  Teises  maailmasõjas.  Euroopa  riikide  piirid 
muutusid  sõjategevuse  tagajärjel  drastiliselt:   purunes   neli  impeeriumi 
(Saksamaa,  Austria-Ungari,  Osmanite  riik  ja  Venemaa).  Nendes  riikides 
valitsenud  dünastiad  kaotasid  võimu  sõja  jooksul  või  vahetult  pärast  seda. 
Esimene  maailmasõda  sai   tuntuks   kaevikusõjana,  seda  eelkõige  Läänerindel. 
Üle  9  miljoni  inimese  langes  lahingutes.  Esimeses  ilmasõjas  kasutati  esimest 
korda  keemiarelvi,  toimus  esimene   massiivne   pommitamine  lennukitelt  ning 
toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimese maailmasõja 
suurimad lahingud :
   Jüüti  merelahing
1916.a.  31.  mail    toimus    Jüüti    merelahing,  mis  oli  Esimese 
maailmasõja suurim merelahing,  osales  250  alust.  Lahingu  tegelik  
võit  kuulus inglastele, sest  sakslastel   ei õnnestunud Läänemerele läbi 
murda. 
    Marne ’i lahing
Marne’i  lahing  (5.-6.  september  1914),  kus 
Prantsuse  ja  Briti  väed  andsid  löögi  Saksa 
vägedele  ning  nurjasid  Saksa  sõjaplaani.  See 
lahing  mõjutas  oluliselt  sõja  edasist  käiku. 
Pärast  sõdivate  poolte  ümberhaaramiskatseid 
tekkis  kogu  läänerindel  positsioonisõda,  mille 
rinde  pikkuseks  oli 720 km.
    Ypres ’i lahing
22. aprillil   kasutasid   sakslased   Ypres’i  lahingus  esmakordselt  kloori 
sisaldavat  mürkgaasi,  mis  põhjustab  lämbumissurma  kopsudesse 
koguneva  vedeliku  tõttu.  Kloori  pihustati  survepaakidest  al atuult  ning 
tunni   ajaga   jäeti  sel e  tõttu  maha  üle  7  km  pikkune  rindelõik. 
Gaasimürgituse  sai  15  000  sõdurit,   nendest   5  000  suri.  Li tlased 
suutsid  end  kiiresti  koguda  ja  sakslased  ei  kasutanud  olukorda  ära. 
Sõja  ajal  kasutati  ka  hiljem  gaasirünnakutes  fosgeeni  ja  sinepigaasi, 
kuid  tuulesuunast  sõltumise  ning  tõhusate  gaasimaskide  kasutamise 
tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust.
   Verduni lahing
Verduni  lahing  oli  sõjaajaloo  üks  verisemaid  ja  samas  ka  mõttetumaid 
lahinguid  Saksamaa  ja  Prantsusmaa  vägede  vahel  Verduni  kindluse 
ümbruses  Prantsusmaal.  See  oli  kogu  sõja  üks   suuremaid  
maismaalahinguid.  Lahing  kestis  peaaegu  terve  aasta  1916.  aasta  21. 
veebruarist  kuni sama aasta 18. detsembrini. Üle 714 000 surnud sõdurit 
mõlemalt poolelt. Lisagem haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem 
kui 1,2 miljonit ohvrit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi,  prantslased  
ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Kaudsete tagajärgedena 
võib  "Verduni  hakkmasina"  kraesse  kirjutada  mässud  Prantsuse   armees  
1917. aastal.  
   Somme'i lahing
Somme'i  lahing  toimus  1916.  aastal  prantslaste,  inglaste  ja  sakslaste  vahel.  Somme'i 
lahing  peeti  1.juulist  –  18.novembrini  1916  Somme’i  jõe  kallastel  Põhja-Prantsusmaal. 
Inglased   ja  prantslased  ründasid  kokku  86  diviisiga,  sakslastel  oli  vastas  67  diviisi. 
15.septembril  kasutasid  inglased  Somme  lahingus  esimest  korda  tanke.  Liitlaste 
pealetung   takerdus  ja  nad  kaotasid  794  000,  sakslased  538  000  meest  surnute, 
haavatute ,  vangide  ja  teadmata  kadunutena.  Kumbki  pool  ei  saavutanud  edu.  Lahing  oli 
osavõtjate  arvult  ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 
  1917
Saksa  väed  saavutasid  1917.  aastal 
mitmel  rindel  edu,  aga  see  ei  olnud 
märgatav. Saksa sõjaväes ja tagalas 
algas   revolutsiooniline   käärimine, 
sest 
rahvast 
kurnas  
nälg. 
Prantsusmaa 
uus 
peaminister  
hakkas   teostama   Saksamaa  täieliku 
purustamise 
plaani. 
Antandi 
positsiooni 
tugevdas 
USA 
sõttaastumine.
   1918
1918.  aasta   veebruaris   okupeerisid  Saksa  väed  Ukraina,  Eesti,  Pihkva  ja  osa 
Valgevenest.  3.märtsil  allakirjutatud  rahu  kohaselt  jäid  vallutatud  alad  Saksamaa  võimu 
alla. 
21.märtsil 17.juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, 
ohustades  uuesti  Pariisi. Aga  pealetungid  ei   toonud   strateegilist  edu.  Lisaks  lahingutes 
hukkunutele langes  gripi  tõttu rivist välja ligi pool miljonit kurnatut ja nälgivat meest. 
15. juulil alanud II Marne’i lahing läks  algatus  lõplikult Antandile, kuna liitlasjõududele oli 
lisandunud  1,2  miljonit  USA  sõjaväelast.  Augusti  lõpuks  paisati  sakslased  tagasi 
kaitseliinini,  kust  nood  märtsipealetungi  alustasid.  28.  oktoobril  algasid  Saksa 
sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus 
keiser   Wilhelm  II  troonist.  11.  novembril  kirjutasid  Antandi  ja  Saksamaa  esindajad  alla 
Compiegne ’i  vaherahule,  mis  lõpetas  4  aastat  3  kuud  ja  13  päeva  kestnud  sõja. 
Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga  evakueerima  ja demilitariseerima Reini jõe 
vasaku  kalda  ning  parema  kalda  50  miili  ulatuses,  vastutasuta  vabastama  sõjavangid 
ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik  allveelaevad ) ja suurema osa 
raudtee -veeremist.
Sõda on läbi!
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
   Tulemused
Pari si rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud  imperialistlikud  riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale  Versailles ’ 
rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning pi ras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu 
kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Rahulepingutega vähendati 
kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke,  poli  tilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari 
lagunes ,  tema  alal tekkisid Austria, Ungari  ja Tšehhoslovakkia. Serbia,  senised Austria-Ungari  lõunaslaavi pi rkonnad  ja 
Tšernogooria  li tusid  Serbia- Horvaatia - Sloveenia   (hiljem   Jugoslaavia )  kuningri giks.  Venemaast  eraldusid  Poola,  Leedu, 
Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km2, kus elas 
7,3 miljonit inimest)¹, asumaad ja suurri giseisundi. Briti  impeerium  saavutas oma suurima  ulatuse .  Itaaliast  sai suurri k. 
Märgatavalt  tugevdas  oma   seisundit   USA:  sõja  tagajärjel  hakkasid  Euroopa  riigid  temast  majanduslikult  sõltuma  (1921. 
aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit).
Venemaa väljalangemisega imperialistlike ri kide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja 
sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Saksamaal,  Austrias , Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sõja 
lõpus  ning  mitmel  pool  mujal  varsti  pärast  sõja  lõppu  rev.   marksistlik   partei.  Peale  Venemaa  toimus   revolutsioon   ka 
Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei  lahendatud  seda põhjustanud vastuolusid. 
Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poli tikas  peitus  uue maailmasõja alge.
Esimeses  maailmasõjas  osales  algul  Keskri kide  poolel  (3  568  000  meest)  ja Antandi  poolel  (6  179  000  meest).  Üldse 
mobiliseeriti  Esimese  maailmasõja  jooksul  73  515  000  meest,  neist Antandi  ri  kides   48  355  000  (Venemaal  umbes  18 
miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskri kides 25 160 
000  meest  (Saksamaal  13  mln.  Austria-Ungaris  9  miljonit).  Ulatuselt,  purustustelt  ja  ohvrite  arvult  ületas  Esimene 
maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.

Document Outline

• Slide 1
•    Algus
•    Jüüti merelahing
•    Marne’i lahing
•    Ypres’i lahing
•    Verduni lahing
•    Somme'i lahing
•   1917
•    1918
• Sõda on läbi!
•    Tulemused