(kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada parlamendis esindatud tagab pluralismi 5. Erakonnad, nende eesmärgid, rahastamine, parlamendierakonnad Erakond on kodanike ühendus, mille eesmärgiks on teostada võimu. Poliitiline eesmärk. Igal erakonnal on kindel ideoloogia: IRL konservatism, Reformi erakond liberalism, Keskerakond igalt poolt midagi laenanud, Rohelised konservatiivne, Rahvaliit konservatiivne. Ühe Riigikogu liikme keskmiseks kampaania hinnaks kujunes miljon krooni. Kamba peale saavad 60 miljonit krooni. Erakond: · MTÜ, mille eesmärk poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine · Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed vähemalt 18a kodanikud · Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget
Eestis, samuti Lätis, Põhjamaades, Hollandis ja enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Proportsionaalse valimissüsteemi põhimõte on see, et vastavalt valijate antud häältest kujuneb esinduskogus kohtade arv. Riigikogu valimistel jagatakse Eesti 12 valimisringkonnaks, seega 101 tuleb jagada 12-ga. Mida tihedamalt paikneb koos hääleõiguslikke inimesi, seda rohkem paikneb ka läheduses valimisringkondi. Oluline on valida meelepäraseim erakond ning tuleb ka jälgida saadiku järjekorda nimekirjas. Tavaliselt eelistataksegi nimekirjas esimesi kandidaate. Suletud nimekirja puhul on erakonnad ise kandidaadid reastanud ja valija hääletab erakonna poolt. Pärast valimisi saab parlamenti just need kandidaadid, kes on nimekirjas eespool ja vastavalt nii palju, kui suure osa moodustab selle erakonna häältearv koguhäältearvust. Avatud nimekirja puhul ei ole vahet, kus kohas asub
kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika igapäevaprobleemidest Istungjärkparlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavalisel kaks stungjärku, mida lahutab suvepuhkus Komisjon parlamendi jaotumine alarühmadesse, milles iga tegeleb teatud valdkonnaga Fraktsioon ehk saadikurühm erakonna paralamendiesindus Valitsus ehk koalitsioonipartei nii Riigikogus kui valitsuses esindatud erakond Opositsioonipartei valitsuses mitteesindatud erakond Poolthäälteenamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. Vabariigi President Eesti riigipea Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valitsuskriis olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või
Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandidaati. Valimisliidus Meie Vald oli kandidaate 80. Sauna Valimisliidus oli 6 kandidaati. Valimisliite ja erakondi oli kokku Kosel 5, nendeks olid: Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit. Koalitsiooni moodustasid Meie vald ja sotsid, kes on olnud ka ennem pikalt valitsuses. Opositsiooni moodustas Uus Aeg. Valimisjaoskondi Kosel oli kokku 6. Need asusid Kosel, Kose-Uuemõisas, Ravilas, Orus, Ardus ja Habajal. Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati, Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 3 mandaati.
* suletud nimekiri peale häälte lugemist VALIJATE KÄITUMIST MÕJUTAVAD jääb järjekond samaks ja koalitsiooni saavad TEGURID: VALIMISTULEMUSI MÕJUTAVAD need keda erakond soovib. * valitsuse käitumine TEGURID: *kvoot häälte miinimumnorm * massimeedia * valijaskonna suurus * ajalooline taust * osalusprotsent DEMOKRAATIA: * sõprade mõju *kandidaatide arv * rahvavõim. Rahvas osaleb
Riigikogu Töö kostas Armands Ja Martin Toompea loss Iseseisva Eesti esimene parlament - Asutav Kogu pidas oma esimesed istungid "Estonias". Seejärel tuli Asutav Kogu (19191920) kokku Toompea lossi Valges saalis, kus ei olnud aga piisavalt ruumi kogu saja kahekümnele liikmele. Valges saalis pidas istungeid kuni oma hoone valmimiseni 1922. aasta sügisel ka I Riigikogu. Juhid Riigikogu esimees - Ene Ergma Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Eesti sümbolid Eesti Vabariigi hümn Eesti Vabariigi hümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Ajalugu Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine ...
USA presidendid John Fitzgerald Kennedy Sünniaeg 29. mai 1917 Sünnikoht Brookline, Massachusetts Surmaaeg 22.november 1963 (46aastaselt) Surmakoht Dallas, Texas Erakond Demokraatlik Partei Eelnev USA president Dwight Eisenhower 35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27
oma isikliku laiskusega. Nii mõnedki poliitikud oskavad praegust olukorda veel paremini enda kasuks pöörata. Nende eesmärk pole enam ammu riigi toetamine ja edasiarendamine vaid paistab nagu nad lausa tahaksid rahvast üha rohkem laiali kiskuda. Toon näiteks ühe poleemikat tekitanud Eesti erakonna reklaamikampaania. Kui majanduskriis oli oma esimesed suured raputused kogu maailmas teinud, otsustas too erakond, et kõiges on süüdi üks Euroopa väikese riigi väike erakond. Mida nad selle antireklaamiga saavutada tahtsid? Ma ütleks, et vaid populismi ja selle asemel, et rasketel aegadel kokku hoida ja üksteist aidata, rebisid nad Eesti rahva veelgi enam laiali. Odava ja lollitava reklaamiga on nad praeguseks endale hulgi lisahääli teeninud ja ootavad pikisilmi uusi valimisi. Nad juba teavad, et just nende erakond valitseb järgmisena. Ilmselge on see, et valitakse just neid erakondi, kes rohkem lubavad
konservatiivse missiooni aegumatust. Jõuline võitluslik kujund, mis väljendab Isamaaliidu rahvuslust ja kasutab Res Publica endise logo “päikesemärgi” tähendust. Keskerakond Asustatud: 1991 Esimees: Edgar Savisaar Ideoloogia : tsentrism, sotsiaalne turumajandus Liikmete arv: 14 298 (19.juuni.2015) Eesmärk: Tugeva keskklassi moodustamine Eestis Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asustatud: 1990 Esimees: Jevgeni Ossinovski Ideoloogia: Sotsiaaldemokraatia Liikmete arv: 6232 (10.09.2014) Põhiväärtused: Tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. SDE sümboolika Meie logo punane roos osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Punane roos on paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks üle maailma.
Isamaa ja Res Publica Liit Lühidalt IRL-ist 04.06.2006 loodi erakond Isamaa ja Res Publica Liit. IRL-il on pea 9800 liiget ning seetõttu on IRL suuruselt kolmas erakond Eestis. 28.01.2012 valiti erakonna uueks juhiks Urmas Reinsalu. Aseesimeesteks on Ene Ergma, Juhan Parts ja Tõnis Lukas. Erakonna auesimees on Mart Laar. IRL-i logo (kaheksakand) Urmas Reinsalu Kultuuripoliitika IRL soovib luua paremaid tingimusi kultuuri edendamiseks ja õitsenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. IRL suurendab kõrgharidusega kultuuritöötajate palku.
2.2 Siim Kallas Sündinud: 2. oktoobril 1978 Tallinnas[3] Erakond ja peaministri aastad: Eesti reformierakond 2002-2003 Isiklikku: Siim Kallas on abielus, tal on poeg ja tütar, oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks IME idee ühe autorina. 1995 suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna. Samal aastal toimunud Parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Pärast peaministriametit oli Kallas parlamendi lihtliige, kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. 12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks 4administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse alal. Samuti sai
Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte. ERAKONNAD & AMETIÜHINGUD Huvide realiseerimise kanalid : 1) ühiskondlikud liikumised 2) huvi (surve) grupid 3) erakonnad 4) kodanikuosalus Riigikogus on esindatud 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad: Reformierakond, IRL ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond. Vasakpoolsed erakonnad sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest peab olema riigil. [ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on :
EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude
Valitakse iga 4 aasta järel. Kui mingierakonna kandidaatidele antakse Eestis kokku 10% häältest, siis see saab ka 10 kohta Riigikogus. Riigikogu komisjon üks riigikogu organites ,kus arutatakse seaduseelnõusid Fraktsioon erakonna esindus parlamendis Praegu kuuluvad riigikokku Keskerakond (koalitsioon), Reformierakond (koalitsioon), Isamaa ja Res Publica Liit (koalitsioon) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (koalitsioon). Praegune opositsiooni erakond on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes ei kuulu riigikokku. 4. President: millised nõuded esitatakse Eesti presidendikandidaadile, kes võib üles seada presidendikandidaadi, kes ja kuidas presidendi valib, millised on EV presidendi ülesanded, nimeta kõik EV presidendid (lk 30-31) Nõuded: · Sünnijärgne Eesti kodanik · Vähemalt 40-aastane · Tema kanditatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget
v=XNhfV_53W7A · Talvel korraldatakse jõululaat mis kestab 2-3 päeva ja inimesed on riietunud kostüümidesse Poliitika ja erakonnad · Hispaanias on parlamentaarne monarhia · Seaduseandlik võimuorgan on kahekojaline parlament mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast ning 226 liikmelisest ülemkojast · Kõrgeim kohtuorgan on riigikohus · Linnavolikogu koosneb viiekümne seitsmest liikmest kellest üks on linnapea · Madridis on palju erinevaid erakondi · Erakond Podemos · Erakond Ciudadanos · Sotsialistid · Liberaalid
· Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 17. Valimiste etapid- nende kirjeldus Sama mis eelmine????? 18. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga · Erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia · Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega 19. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakonnaseadus Eestis Erakond on ideoloogiline rühmitus mis tegeleb poliitikaga. Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Lisaks ka see , et demokraatlikus ühiskonnas, kus on erakonnad, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnaseadus?????? 20
See erakond, kui seda nii võib nimetada, koosneb meie väikese Eestimaa noortest, kelle eesmärgiks on teha nn. kõike üle Eesti ja väljaspool Eestitki. Nad korraldavad igasuguseid erinevaid kampaaniaid ja ettevõtmisi, osalevad välisreisidel ja avardavad enda ja teiste silmaringi iga päev. Mulle on see erakond kõige rohkem muljet avaldanud oma oskustega tegutseda vaikselt aga hästi. Ma ei olnud sellest erakonnast mitte midagi kuulnud, kuni ühe suveni, mil olin Tartus külas oma isal. Juhslikult mööda Tartut jalutades märkasin reklaamplakateid, kus reklaamiti just nende noorte kampaaniat ´´ Vanapaber ei ole praht! ´´ Kuna see tundus huvitav, siis kohe pärast koju jõudmist otsisin infot nende kohta internetist. Ja see oli väga meeldiv! Need noored on koostanud endale väga
(kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane otsustamine) Suurte rahvahulkade madal haridustase (uued valijaskonna grupid; usuti lubadusi) Miks ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne- Euroopas diktatuure? Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaarne Totalitaarne Üksainus riigijuht Üksainus riigijuht Erakonnad on keelatud Üksainus erakond e. partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine)
III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine · Kodanike ühendustes osalemine Erakond ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik · Ühte erakonda võib kuuluda korraga · Erakonna liimeid ühendab sarnane maailmavaade Vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond) · Sotsialism (ühiskondlik) · Pooldavad ühiskonda kus on saavutatud üldine võrdusus ning erinevused sissetulekutes ja võimalistes pole eriti suured Parempoolsed ( Reformierakond, IRL ) · Esindavad peamiselt jõukamate ja ettevõtlusega tegelevate inimeste huve · Edukas majandus · Inimene vastutab ise oma toimetuleku ja käekäigu eest Eesti Vabariigi kodanikud Kodakondsus mingi riigi kodanikuks olek
juhte. 4) Mõisted: a) Mandaat- koht riigikogus/valimisnimekirjas b) Kvoot- kehtestatud väikseim häälte arv, mille peab kanditaat koguma, et pääseda esindukogusse c) Isikumandaat- kanditaat saab ise kvoodi täis d) Ringkonnamandtaat- inimene saab koha esinduskogusse kui tema kvoot täitub häälte ümberlugemise kaudu e) Valimiskünnis- näitab, mitu % peab erakond hääli koguma, et esinduskogusse pääseda f) Suletud valimisnimekiri- partei määrab nimekirjas kandidaatide järjekorra ning pärast valimisi jagab erakond mandaadid nimekirja alusel g) Avatud valimisnimekiri- valijal on õigus erakonna otsustatud nimekirja järjekorda muuta valimis tulemuste järgi h) Tsensus- eeltingimus valimisõiguse saamiseks
- Aleksander Kesküla · 16. oktoobril 1905. aastal toimus suur rahvakogunemine Tallinnas Estonia teatri ees turul. Inimesed nõudsid seal demokraatlikke õigusi ja töötingimuste paranemist. · 17. oktoobril 1905. aastal võttis tsaar Nikolai II vastu dokumendi nimega ,,17. oktoobri Manifest". See manifest andis Venemaa elanikele poliitilised õigused. Neil oli õigus moodustada nüüd parteisid. · Seoses selle seadusega moodustati Eestis esimene erakond Jaan Tõnissoni poolt. See kandis nime ,,Eesti Edumeelne Erakond ehk Eesti Rahvusmeelne Erakond". Pärast seda kutsuti kokku Eesti rahva esindajate kogu. · Hakati jagunema niinimetatud kahte leeri: radikaalid ja mõõdukad. · RADIKAALID neid juhtis Jaan Teemant ja koosolekud toimusid Tallinna Ülikooli aulas (aulakoosolekud) ja häälekandjaks oli ,,Teataja". - Valitsus tuleb kukutada ja kehtestada tuleb demokraatia - Maksude mitte maksmine
40. Mitmes põhiseadus Eesti Vabariigis kehtib? 4. 41. Mis aastal võeti vastu praegu kehtiv põhiseadus? Kes töötas põhiseaduse välja? 1992, põhiseaduse assamblee 42. Missugune institutsioon kannab Eesti Vabariigis seadusandlikku võimu? Riigikogu 43. Mis on Eesti Vabariigi parlamendi nimi? Riigikogu 44. Missugune institutsioon kannab Eesti Vabariigis täidesaatvat võimu? Valitsus 45. Missugused on Eesti Vabariigi parlamendi erakonnad. (Kirjuta erakonna täisnimi.) Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit 46. Millised on parlamendi opositsiooni, millised koalitsiooni erakonnad? Koal.- irl ja reform. Opos.- kesk ja sotsid 47.Kes on parlamendierakondade esimehed? Ansip, Savisaar, Mikser, U. Reinsalu 48.Mis on erakond?Ühendus ük ja avaliku võimu vahel, kellele kod usaldavad valimistel ük juhtimise riiklikul või koalikul tasandil. 49.Nimeta Eesti parlamendierakonnad. Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Konservatiivne
Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele
Kokkuvõte ühe Eesti poliitilise partei programmist Erakond Eestimaa Rahvaliit Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna Eesti Maaliidu (EML; asutatud 1917.a., taasasutatud 1991.a.), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE,asutatud 1991.a.) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai
tuleneb omakorda taastuv energia kasutamine ja looduskaitse. Üleilmne roheliste harta Ökoloogiline tarkus Sotsiaalne õigus osalusdemokraatia vägivallatus jätkusuutlikkus ja mitmekesisuse austamine. Roheline ideoloogia Eestis Roheline liikumine sai alguse Rohelisele ideoloogiale on spontaansest rahvuslikust Eestis toetunud Eesti vabastusliikumisest, mis Roheline Partei, Eesti poliitiliste väljundite piiratuse Roheline Erakond ja Eesti tõttu realiseeris end võitluses Rohelised, kuid nende fosforiidikaevanduste vastu tegevus lõppes seoses 1998. fosforiidisõjas. aastal kehtestatud 1000 Esimesed terviklikumad liikme künnisega Eesti rohelise ideoloogia käsitlused erakondadele. Eestis pärinevad 1980ndate aastate algusest Praegu tegutseb Erakond Eestimaa Rohelised
Kuidas see käib? 11. Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. 7 III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Sarnase ilmavaatega inimeste ühendus ongi PARTEI või eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid). Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal.
Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar
+ selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2. proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekiri hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab. On kehtestatud häälte alampiir, mis peab olema, et kandidaat pääseks parlamenti. + hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele + erakondadel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud (oleneb mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest) + tagab valitsemises pluralismi - häältelugemine on keerukas - erakondade mõju valimistulemustele on keerukas - saadikute isiklik vastutus on väike
Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes.Kuuesajal kilomeetril ligi kaht miljonit käsikäes seisvat inimest ühendanud aktsioon oli Guinnessi rekordite raamatus kuni 2004. aastaniinterrinne- i Eestis aastatel 1988 1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alatesERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Erakond tegutses aastatel 1988 1995.Eesti Kongress oli Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, 1990. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam. Eesti Kongressi eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna
Samal ajal kinnitas koalitsioonilepe, et Eesti majandus- ja välispoliitilised prioriteedid jäävad paika. Enne uue valitsuse ametisse astumist läbi viidud küsitlus näitas, et valitsusvahetus jättis enamus Eesti kodanikke täiesti ükskõikseks. Samas on võimalik, et see viitas meie riigi stabiilsusele, mille kodanikud ei pea iga päev poliitikast mõtlema. Samas näitas sama küsitlus, et enamus vastanutest toetas Ansipi peaministriks saamist. 4. märtsil 2007, võitis Ansipi erakond Eesti parlamendi valimised, tõstes sellega oma kohti Riigikogus 19-lt 31-le. Ansip isiklikult sai üle 22,500 hääle; kõige suurem häältetulemus Eesti Vabariigi ajaloos. Talle anti taas ülesanne moodustada valitsus, aga nüüd president Toomas Hendrik Ilvese poolt. Ta moodustas koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Tema teine valitsusaeg peaministrina algas 5. aprillil 2007. Andrus Ansipi esimene valitsus
Iseseisev töö Ptk 2.5-3.2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse...
vältida esinduskogude liigset killustatust. Eestis kehtiv Riigikogu valimiste künnis 5% üle riigi kogutud häältest on üpris kõrge, mistõttu väiksemad erakonnad parlamenti ei pääse. Ka see on tekitanud valijates pettumust, sest väikeste erakondade poolt hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte "kaotsiminek". Valimiskaotuste tagajärjel väikeparteid kas hääbuvad või liituvad mõne suurema erakonnaga. Proportsionaalse esindatuse süsteem kujundab olukorra, kus üks erakond ei suuda saada absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu. Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel. Niisuguste protseduuride tagajärjel võivad valituks osutuda kandidaadid, kellele valija oma häält ei andnud. Selline
gruppide huve ja propageerida valijate hulgas omas ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogiliste orientatsiooni kohta. Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valmimis, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks hääletajate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses on väga tähtsalt kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast oliulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Ühiskonna sotsiaalse jaotuse ning väärtushoiakute teisenemine on mõjutanud ka erakondade ülesehitust ja tegutsemist. Alates 20. saj keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massideg, sealt
a 5. Selgita referendumi ja valimiste erinevust. Referendumil vastab rahvas mingile küsimusele (nt. kas soovite, et Eesti liituks Euroopa Liiduga?), valimistel valitakse endale esindaja (nt. riigikokku või vallavolikokku liige, kes hakkab otsuseid tegema Aivi Pärisalu, Laagri Kool 6. Mis valimiskorraldus on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem - vastavalt valimistulemustele saadakse ka riigiorganis kohti (nt. lihtsustatult kui riigikogu valimistel saab erakond 30 % hääletest, siis saab ka 30% kohtadest) 7. Too välja Eesti populaarseimad erakondi (parlamendi- ja valitsuserakonnad). Reformierakond, Keskerakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabaerakond, EKRE – kõik paralamendis ehk riigikogus 8. Täida tabel. Asutus/am Vabariigi Valitsus Riigikogu President eti-isik Hoone Tlu.ee nimetus, asukoht
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism ...
Kontrollt Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Lisa teemadele sobivad selgitused ja daatumid. 1. MRP- AEG *1987.aasta augustis loodud eesti esimene poliitiline hendus,eesmrgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu teline sisu ja selle tagajrjed Baltimaadele.Selle eesmrgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 20.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus,kus osales le 2000 inimese. 2. Muinsuskaitseseltsi loomine, eesmrk *1987.aasta lpul loodi muinsuskaitseklubisid hendav Eesti muinsuskaitse selts(EMS)-esimene demokraatlikele phimtetele tulginev le-eestiline massiorganisatsioon.(Samal ajal tusis pevakorrale Vabadussja mlestusmrkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude teprane ksitlemine). 3. Loominguliste liitude hispleenum (aeg, millest rgiti?) *1988 aasta aprillis kujunes Eesti hiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude hispleenum,millega loovintelligents ll...
1. Majoritaarne e. enamusvalimised · Riik on jagatud ühemandaadilisteks ringkondadeks-ringkonnas osutub valituks kandidaat, kes kogus kõige rohkem hääli; ülejäänud hääled lähevad kaotsi · Eelisteks on lihtsus ja selgus · Tavaliselt domineerivad 2-3 suuremat erakonda · Kasutusel Suurbritannias 2. Proportsionaalne · Riik on vastavalt hääletajate arvule jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks · Erakond ei saa kunagi absoluutset enamust · Võimaldab parlamenti pääseda suuremal arvul erakondadel · Selleks, et parlameti ei pääseks liiga palju erakondi, on kehtestatud 2 valimiskünnis ( Eestis 5% koguhäältest) · Jaguneb kaheks: o Nimekirjavalimised (kasutusel Eestis) Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb
Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvule. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, parlamenti pääsemise otsustab erakond. Kodanikud saavad mõjutada vaid seda, mitu inimest parlamenti valitakse. Süsteemi peamisteks puudusteks on keerukus ja erakondade suur mõju. Samuti kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Süsteemi plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma, kuna need kantakse üle. Samuti on paremini tagatud väikeparteide huvid Eestis rakendatakse proportsionaalseid e võrdelisi valimisi. Millised on demokraatlike valimiste tunnused?
liikmeid. Lisaks juhtimisviisile eristab erakonnajuhte kõige enam inimese isikupära ja maailmavaade. Sellest sõltub suuresti erakonna maine, vähemal määral mõjutab see ka erakonnasiseseid ja erakondadevahelisi suhteid ja võimustruktuure. Erakonnajuhid on erakondade peamised esindajad avalikkuses nähakse sageli erakonnajuhti kogu erakonnana. Erakonnajuht kujundab peamiselt erakonna maine ning seetõttu saab erakond juhi vahetudes alati n-ö uue hingamise. Demokraatlikus korralduses ei saa juht otseselt enda järgi kohandada erakonnajuhi positsiooni, vaid see roll on suhteliselt rangelt ette kirjutatud. Erakonnajuhil on võrdlemisi vähe otsustusvabadust. Ta saab küll prioritiseerida teatud teemasid ning erakonda suunata, aga üldiselt on mõju pigem väike. Mart Helme käe all on EKRE kindlasti muutunud avalikkusele tuntumaks ja populaarsemaks.
Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- ja vasakpoolseteks.Parempoolsed ei
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond. Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J
ettevõtted loonud endale selleks teatud eeltingimused. Huvirühm loob erakonna Praeguse eesti keskkonda ei ole uut erakonda oodata, on apoliitilised inimesed kes et taha olemasolevate erakondadega liituda, põhimõttelised liidrid, kes on valmis uut erakonda looma, on olemas., kuid uus erakond saab tekkida alles siis, kui ühiskondlikud organisatsioonid ja arvamusliidrid avaldavad selleks soovi. Aga kui see jääb tasemele, et «las keegi teeb», siis ei maksa oodata, et kusagilt tuleb keegi, kes teeb. Inimesed peavad seda tahtma ja selles osalema. Kui on palju «eksperte», kes jälgivad kõike kusagilt kõrgelt ja
Riigi kõrgemaks seadusandlikuks võimuks parlament- valitav rahvaesindus kogu. EV-s 101 liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (põhiseaduses 4.ptk). Parlamendivalimised Eestis- Eestis on parlament ühekohaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirjade põhimõttel neljaks aastaks. Erakond saab kandidaadi üles seada kõigis 12 valimisringknnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilised kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Valimistel saab osaleda ka üksikandidaadina. Valimistulemued tehakse esmalt kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, lähevad tema erakonnakaaslastest kandideerijatele. Lihtkvoodiga jagamata mandaadid jaotatakse valimisringkonna tasandil ringkonnamandaatitena ja üleriiklikult kompensatsioonimandaatidena
Kuidas sai võimalikuks Eesti omariikluse saavutamine? Igal riigil ja rahvusel on rääkida oma lugu ja nii ka meil. Oma ajaloo jooksul oleme olnud erinevate riikide okupatsioonide all, kuid ometi 1918. aastal õnnestus meil iseseisvaks riigiks saada. Kuid mis olid selle eeldused ning kuidas see juhtus? I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid ühtlane kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, samuti kirjaoskuse tase, mis tollal oli rahvastikus koguni 97%-il. Meil oli oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris igasugu seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, suurendamaks rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust, olla midagi enamat kui lihtsalt üks väike osa Venemaast. Vähem tähtsad polnud ka majanduslikud eeldused. Kujunesid välja tööliste ...
· Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga nelja, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel, EP iga viie aasta järel). Valimissüsteem Seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuste või presidendivalimistel 1) majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem 2) proportsionaalne e. võrdelise valimise süsteem · valimiskünnis - näitab, mitu % peab erakond üleriigiliselt koguma valijate hääli, et pääseda esinduskogusse (kasutatakse proportsionaalse süsteemi puhul) · suletud nimekiri - kandidaatide järjestus ei muutu partei poolt esitatud nimekirjas sõltuvalt kogutud häälte arvule · avatud nimekiri - kandidaatide järjestus partei valimisnimekirjas asetub ümber vastavalt kogutud häälte arvule 1. Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem
Sotsiaalpoliitika: Nõuab pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Toetab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan.Üritab tõsta puuetega inimeste tööhõive aastaks 2015 50%-ni. Erakonna tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine. Erakond peab väga tähtsaks haiguste varajase avastamise süsteemi korralikku töölerakendamist ja tõhusat tööd. Hariduspoliitika: toetab hariduskulude kasvu samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal. Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu õpilaste valikuvabadust
Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar.Eesti välisminister. Vene Asutava Kogu liikmeks. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegats- iooni juhiks. Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 19171919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik, 19191920 Asutava Kogu liige. Asutas esimese legaalse poliitilise partei, mille nimi Eesti Rahumeelne Erakond. Konstantin Päts oli eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Asutavasse Kogusse. Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Jüri Vilms oli Eesti riigimees,Eesti esimene kohtuminister.kuulus Eestimaa Päästekomiteesse. Johan Laidoner oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. Saksa okupatsiooni ajal
· Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget · Rahastamine: liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest Erakond ja ideoloogia · Vasakpoolsed- ja parempoolsed; liberaalid ja konservatiivsed · Valijate ootused ja huvid · Erakondade tegevus võimu teostamisel või opositsioonis tegutsemisel · Seisukohavõttude ja arvamusavaldustega poliitikud avalikkuse ees esinevad. Eesti erakonnad · Vasakpoolsed (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond) o Astmeline tulumaks o Eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine o Tasuta hariduse kättesaadavus o Tööhõive sotsid o Toetused ja sotsiaalteenused(keskerakond) · Parempoolsed o Reformierakond(liberalism) avatud turumajandus ja konkurents o Isamaa ja ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus)
hakkasid moodustama erakondi. 1980. aastate lõpu rahvaliikumistest on saanud alguse praktiliselt kõik Eesti tänased tugevamad parteid. 1995. a Rahvusliku Koonderakonna Isamaa (asutatud 1992) ja Eesti Riikliku Sõltumatuse Partei (asutatud 1988. a esimese sõltumatu erakonnana kogu NSV Liidu territooriumil) ühinemisel tekkinud Isamaaliidu (tegutses aastatel 19952006) juured on Eesti Muinsuskaitse Seltsis ja Eesti Kongressis, Keskerakond (asutatud 1991) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (asutatud 1990) koondasid endasse Rahvarinde aktiivsemad liikmed. Peale nende kahe olid tekkinud erakonnad ja poliitilised rühmitused väikesearvulise liikmeskonna ja tagasihoidliku mõjuga ning tuginesid pigem liikmete isiklikele suhetele kui selgelt formuleeritud maailmavaatelistele programmidele. (Toots 2006) 1990. aastate keskel algas erakondade suurem ühinemine -- sai selgeks, et väikesed erakonnad ei suuda valimistel kaasa rääkida ning see soodustas lähedalseisvate
Põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. - Ajutised moodustatakse vajalikul hetkel, sinna kuuluvad oma ala eksperdid. - Fraktsioonid erakonnad(6). 6. Parlamendi ülesanded ja ainuõigused: 1)Rahva esindamine; 2)arutlemine, erinevate probleemide tasakaalustamine; 3)vastu võtta seadusi; 4)valitsuse juhtimine, kontroll; 5)riigieelarve teeb valitsus, mille võtab vastu Riigikogu. 7. Mõisted: · Opositsioon valitsuses mitte-esindatud erakond, vastandub valitsusele parlamendis või üldse riigis. · Koalitsioon ehk valitsus on nii Riigikogus kui valitsuses esindatud erakond. · Umbusaldus hääletus · Poolthäälte enamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu. · Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. 8. Seaduseelnõude menetlemine Eestis menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
