Majandus 20. sajandi algul, 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

MAJANDUS 20. SAJANDI ALGUL

Eesti oli Vene tsaaririigi kõige arenenum osa 20. sajandil, seda kõike majanduse, kirjaoskuse ja põllumajanduse koha pealt.
Eesti majandus oli Vene tsaaririigi majandusest sõltuv.
Tooraine tööstuste jaoks tuli Venemaalt.
Tööstuste toodang turustati Venemaal.
Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks.

PÕLLUMAJANDUS

Kõige olulisemaks oli teraviljakasvatus .
Teraviljast toodeti piiritust  viin müüd Vene armeele.
Lina kasvatus toimus peamiselt Lõuna-Eestis.
Praagaga hakati toitma härgasid.
Põhja-Eestis kasvatati peamiselt kartulit.
Levis piimakarjakasvatus  piim tehti peamiselt võiks, sest puudus koht, kus piima säilitada.
Tegeleti seakasvatusega. Seal pidi olema vähemalt 10 cm pekki

1905. AASTA REVOLUTSIOON EESTIS

1905. aasta jaanuaris algas revolutsioonile liikumine Peterburis, millega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.
Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:

kehtestada demokraatlikud vabadused
anda talurahvale maad
anda suuremaid õigusi eestlastele

Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel:

Tööliste eesmärgid olid:

parandada oma majanduslikku olukorda
saavutada rohkem poliitilisi õigusi

Talupoegade eesmärgid olid:

kaotada mõisnike eesõigused
kehtestada õiglasemad maa- ja rendihinnad
suurendada talumaid mõisa- ja riigimaade arvelt

Rahvusliku kodanluse eesmärgid olid:

saavutada üldine valimisõigus
anda laiemat kasutust eesti keelele

Venemaalt jõudis revolutsioon Tallinnasse, kus töölised alustasid streigiga .
Revolutsioonist oli eriti haaratud Tartu haritlased ja üliõpilased, kes nõudsid üldist valimisõigust, eesti keele kasutamist ametiasutustes, eesti keelsest gümnaasiumi ja ülikooli.
Eestvedajad Eestis:

- Mihkel Martna sotsiaaldemokraadid
- Aleksander Kesküla

16. oktoobril 1905. aastal toimus suur rahvakogunemine Tallinnas Estonia teatri ees turul. Inimesed nõudsid seal demokraatlikke õigusi ja töötingimuste paranemist.
17. oktoobril 1905. aastal võttis tsaar Nikolai II vastu dokumendi nimega „17. oktoobri Manifest“. See manifest andis Venemaa elanikele poliitilised õigused. Neil oli õigus moodustada nüüd parteisid.
Seoses selle seadusega moodustati Eestis esimene erakond Jaan Tõnissoni poolt. See kandis nime „Eesti Edumeelne Erakond ehk Eesti Rahvusmeelne Erakond“. Pärast seda kutsuti kokku Eesti rahva esindajate kogu.
Hakati jagunema niinimetatud kahte leeri: radikaalid ja mõõdukad.
RADIKAALID – neid juhtis Jaan Teemant ja koosolekud toimusid Tallinna Ülikooli aulas (aulakoosolekud) ja häälekandjaks oli „ Teataja “.

- Valitsus tuleb kukutada ja kehtestada tuleb demokraatia
- Maksude mitte maksmine
- Sõjaväeteenistusest keeldumine
- Kirikute ja rüütelkondade maad tuleb tasuta jagada talupoegadele
- Rahvast tuleb hakata relvastama

MÕÕDUKAD – neid juhtus Jaan Tõnisson, keskuseks oli Tartu ja peahäälekandjaks „ Postimees “.

konstitutsiooniline monarhia
Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks
Eesti keel
Talude päriseks ostmine

1905. aasta hilissügisel novembris – detsembris väljus tegevus kontrolli alt ja algas mõisate põletamine. Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mõisates hakkasid toimuma sõjakohtud.
Karistussalkade tegutsemine – see on revolutsioonist osavõtnute karistamine. Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma, nemad ja paljud teised revolutsioonist osa võtnud haritlased lahkusid Eestist. Ajalehti ja organisatsioone suleti või suruti nö. põranda alla.
Tekib noor Eesti.
1909. aastal rajati Eesti Rahva muuseum .
1910 . aastal toimus I Üldlaulupidu, kus lauldi ainult Eesti keelseid ja Eesti heliloojate laule.

EESTI JA I MAAILMASÕDA

I Maailmasõda toimus aastatel 1914 – 1918.
Eestlastel sõdimise vastu huvi ei olnud.
I MS mõjus kõige laastavamalt Eesti tööstusele ja põllumajandusele.
Armeesse oli mobiliseeritud 75% maal elavatest tööjõulistest/tööealistest meestest ja 80% hobustest.
51% tööstustöölistest olid mehed.
Tööstus tootis ainult sõjaks vajalikke kaupu ja seetõttu tuli tarbekaupadest puudus.
Linnas pidid hakkama naised tööl käima ja seetõttu tekkisid Pärnusse ja Tallinnasse esimesed lasteaiad.
Moodi tulid pikad püksid ja naised hakkasid oma pikki juukseid maha lõikama, sest hakkas juhtuma palju tööõnnetusi.
Hakati üle võtma meestekombeid (joomine ja suitsetamine ).
Esimest korda I MS ajal said eestlased hakata majanduses kaasa rääkima.
Tekkis 3 rahvaalgatuslikku ettevõtet:

Tallinnas ja Tartus sõjatööstuskomiteed
Sinna värvati eesti soost ärimehi ja majandusteadlasi . Nende ülesandeks oli jagada tellimusi erinevate ettevõtete vahel.

Linnaliidu Tallinna komitee

Põhja-Balti komitee
Ülesandeks oli põgenike eest hoolitsemine ja toidu hankimine sõjaväele.

Kõige suuremaks probleemiks oli Eestis sõjapõgenikud, keda oli umbes 70 000.
Otsest sõjategevust Eesti alal ei toimunud.
1915. aastal 15. augustil tulid Eesti vetesse Saksamaa sõjalaevad ja tulistati Pärnut ning Kuressaaret.
Pärnus lasti pärnakate endi poolt õhku „Waldhofi“ tselluloositehas.
Eestisse oli paigutatud väga suur sõjavägi. Üle 100 000 mehe, kes asusid Tallinnas, Tartus, Valgas ja Võrus.
Eestis läks sõjaväkke 100 000 meest, kellest 10 000 said surma, 20 000 langesid sõjavangi ja umbes 10 000 meest jäid invaliidiks.
Eestis tekkisid sel ajal esimesed morfiininarkomaanid.
Pärast I MS algas gripipandeemia, mis sai alguse Inglismaalt. Selle tulemusel suri Euroopas 20 miljonit inimest. Eesti suri selle tõttu 8000 inimest.
Nii suuri inimkaotusi nii lühikese aja jooksul eestlased varem kaotanud ei olnud.
Esimene ravim oli aspiriin , millega üritati kõiki haigusi ravida.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 108 allalaadimist

Majandus 20-sajandi algul-1905-aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS #1

Majandus 20-sajandi algul-1905-aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS #2

Majandus 20-sajandi algul-1905-aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

108 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Majandus 20. sajandi algul, 1905. aasta revolutsioon ja I Maailmasõda. Kõik on Eesti kontektis kirjutatud.

1905 aasta revolutsioon i maailmasõda majandus 20 sajandil

Sarnased õppematerjalid

doc

1905. a revolutsioon Eestis

1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V

Ajalugu

odt

Eesti 20. sajandi alguses

Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase Linnaseadus Valida said rikkad ja vene keelt kõnelevad. Majandus 20. sajandil · 20

Ajalugu

doc

20.sajandi esimesed aastad

20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941

Ajalugu

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert

Ajalugu

doc

Eesti poliitiline areng 1905-1918 a.

Eesti poliitiline areng 1905-1918 a. Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. 1905 aasta revolutsioon...........................................................................................................4 2. Olukord pärast revolutsiooni...................................................................................................5 3. Esimene maailmasõda.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................

Ajalugu

doc

Eesti teel iseseisvusele

EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated.

Ajalugu

docx

1905. aasta revolutsioon

1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine

Ajalugu

odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga

Ajalugu

Rohkem sarnaseid