2Nikita Hrustsovpartei keskkomitee sekretär.inimestele meeldis lihtsus,emotsionaalsus,hea kontaks rahavaga.1953.a.sept.sai parteijuhuks.jätkas vägivallapoliitika pehmendamist.partei 20.kongressil 1956 a.pidas Stalini kuritegusid paljastava ettekande.sulaaeg.1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks.1964okttema vastane vandenõu+kõrvaldamine võimult.üleliidulinse tähtsusega penskar,suri 1971 5Konstatin Tsernenkoaastane valitsemine näitas:olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist Andrei Sahharov.960 teisitimõtlejate juht.NSV Ltuntuim dissident.tuumafüüsik,nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist.1950 osales tuumarelva väljatöötamisel.1980 heideti välja teaduste akadeemiast ja pagendati Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistE...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ü...
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Le...
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik välja kuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria - Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus , enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Ees...
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
Eesti Vabariigi iseseisvumine Arvestuslik töö nr.2 Õpilase nimi .................................... klass.............................. 1. Esita omal valikul 3 iseseisvumise eeldust ja põhjenda oma valikut argumenteeritult. Eeldus 1: ...majanduslikud eeldused............................................................................................................................... Põhjendus:...seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maaperemeheks,algas tööstuse areng..................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... .............................................................................................
Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või paramatus? Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole. 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud ...
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
Eesti iseseisvumise olulisus Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 24. veebruaril 1918 toimus iseseiseva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Manifest on avaldatud Riigi Teatajas nr. 1. Selle manifestiga määrati Eesti Ajutise Valitsuse juhtmõtted, mille järgi nad toimima pidid: 1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. 2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. 3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde ...
"Eesti uus algus" Eva-Lotta Künnap 10K TKG 2010 Sissejuhatus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele. Ebaõnnestunud augustiputsi a...
EESTI ISESEISVUMINE Veebruarirevolutsioon Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik: 1) sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist 2) suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega 3) Nikolai II lasi end mõjutada ,,harimatust talupojast" Rasputinist, mistõttu langes tema maine 4) korruptsioon 5) Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsir...
Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.191...
Fosforiidisõda Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. Rahva ilmne võit fosforiidisõjas oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusist. Fosforiidisõja võiks jagada kaheks perioodiks. Neist esimene, peamiselt kulissidetagune, toimus aastatel 1971-1986, mil Eestis peeti fosforiidilahinguid kinniste uste taga, ametnike ja teadlaste kabinettides. Põhiosa jõuipingutustest suunati siis Toolse karjääri tõrjumiseks ja Rakvere lähistele kavandatud katsekaevanduste vältimiseks. Teine periood, rahva osavõtul lõõmanud fosforiidisõda, algas 1987. a 25. veebruaril, mil nende ridade auto...
Eesti taasiseseisvumine Ajalugu 9b klass Keidy- Anet Lavrikov Fosforiidikampaania Toimus 1987. a Rahvas tunnetas ühte- kuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting Toimus 23.09.1987.a Esmakordselt räägiti Hitleri- Stalini 1939. a salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumirahvastele. EMS ja ERSP loomine 1987. a lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988. a moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1988.a Loovintelligents lülitus aktiivsel...
Eesti iseseisvumine juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvumisega on seotud palju küsimusi. Eks kõik tahavad teada, mis tegelikult juhtus ja avaldada oma arvamust. Kõik rahvad ihkavad oma riiki, kuid paljudel asjaoludel pole see alati võimalik. Paljude poliitikute seas hakkas 1917.a. hilissügisel levima arusaam, et Venemaa laguneb. See pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Eesti iseseisvumise eeldusteks võiks lugeda tööstuse arengut, erakondade loomist, rahvusliku haritlaskonna väljakujunemist jne. Eesti poliitikute üheks tähtsaimaks eesmärgiks oli eestlaste territoriaalse ühtsuse saavutamine. Eesti alade ühtsus oleks muutnud paljugi, sest siis oleks eestlased ennast tundnud rohkem kindlana. Ajutine valitsus viivitas Eesti ühendamise ja sellele autonoomia andmise otsusega kuid 30. märtsil ühendatigi Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Eestist sai esmakordselt ühtne tervik ning peagi saadi luba ka Ees...
Eesti iseseisvumine- kas õnnelik juhus või plaanipärase ja sihikidla tegevuse tulemus 24. veebruaril 1918 toimus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Eesti Maapäeva poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ja selle esimene ajalik ettelugemine toimus 23. veebruaril Pärnu teatri rõdult ning manifest avaldati Riigi Teatajas. Aga teekond selle saavutamiseks sisaldab endas nii õnnelikke juhuseid kui ka plaanitut tegevust. Eesti iseseisvuse eeldusteks saab pidada seda, et eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saks...
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse taastamine: sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvus 24.veebruaril 1918. aastal ning taasiseseisvus 20.august 1991. aastal. Nende aastate vahe on ligi 70 aastat, kuid sellegi poolest on iseseisvumisel ja taasiseseisvumisel palju sarnasusi. Samuti ka erinevusi. Nii iseseisvumisel kui ka taasiseseisvumisel kasutati ära olukorda, kus NSVL oli nõrgenenud. Enne iseseisvumist oli toimunud Esimene maailmasõda ning hiljem kukutati Venemaa tsaar. Taasiseseisvumisel oli perestroikapoliitika 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. Oluliseks pean seda, et mõlemal juhul olid olemas juhid, kes riskantsetel momentidel suutsid langetada õigeid otsuseid ning sellega saavutada Eesti iseseisvumine. Sarnasuseks võib pidada ka seda, et Eesti võeti erinevate liitude l...
Eesti iseseisvumine õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24. veebruaril 1918. aastal. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kas Eesti iseseisvumine oli ainult õnnelik juhus või asjade loomulik käik, sellel teemal ürtian selgust saada. Eesti iseseisvumisele andis olulise tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venelased ei olnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Kuna enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte eestlaste tegevuse kontrollimiseks, siis tekkis eestlastel soodne võimalus iseseisvumiseks. Ma leian, et õnnelikuks juhuseks võib pi...
Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päris...
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid m...
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõj...
Ajaloo arutlus Eesti iseseisvumine – õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, ent üsna lühikeseks ajaks. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee , mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts , Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvumisele lõid eelduse paljud asjaolud ja tegevused. Ma arvan, et Eesti Vabariigi loomine oli kombinatsioon õnnelikust juhusest ja asjade loomulikust käigust. Eesti iseseisvumisele andis tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. Aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venemaal toimusid pidevalt rahutused, kuna venelased ei olnud oma võimuorganitega rahul. Kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine. Kuna enamus ajast kuulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte eestlaste tegevuste kontrollimiseks, siis tekkis meil võimalus iseseisvumiseks. Eesti polnud ainus riik, kes soovis ise...
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valit...
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lis...
Kas Eesti iseseisvumine oli juhuste kokkumäng või targa ja sihikindla tegevuse tulemus? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24.veebruaril 1918. aastal. See oli pikaaegse töö tulemus, millele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid suurem roll oli valitseval olukorral mujal maailmas ning eriti Venemaal. Tähtis osa Eesti iseseisvumisel oli tol ajal Venemaal valitsenud olukorral. Tsaar oli just kukutatud ning riigis valitses kaos. Samuti oli nii sõjavägi kui ka rahvas väsinud sõjast. Taheti muutuseid ja Venemaa poolt neid enam ei loodetud. Mida selgemaks sai enamlaste tegude ja sõnade erinevus, seda rohkem taheti oma riiki. Samal ajal jätkas Eestis tegevust Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali, kuid Maapäeva salajastel koosolekutel võeti suund iseseisvus...
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemi...
Arutlus Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? Eesti taasiseseisvumise tähtpäev on 20. augustil, sest just sellel kuupäeval 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eestist saab iseseisev vabariik, mis ei kuulu enam Nõukogude liitu. Taasiseseisvumisele aitas kõvasti kaasa suur töö, mille tegid ära Eesti poliitikud. Kindlasti aitas väga palju Eesti taasiseseisvumisele kaasa ka rahvas, kes oma kultuuri kaitstes üheskoos Nõukogude võimule vastu astusid. Minu arvates on Eesti taasiseseisvumine suure tööga välja teenitud, kui sellele aitasid kindlasti kaasa ka muud sündmused maailmas. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov. Kuna olukord liidus oli päris halb, alustas Gorbatsov kiiresti liidus perestroika - ehk ümberkorraldamisega. Samal ajal hakati asju avalikustama, sündmustest ja kuritegevusest hakati ro...
Ajalugu 1.Kultuurilised eeldused-ühtsus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud, asutati ajalehti, eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti ...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik sõltumatuse partei pöörasid ...
I maailmasõda Eestis 5 muutust I maailmasõja ajal Eestis: · Eestlased said ametikohtadel kõrgematele kohtadele, Baltisakslaste asemele- baltisakslaste mõju vähenes · Rahvas organiseeris omaabi ja ühisabi ettevõtmisi. · Majanduses raha väärtus vähenes-inflatsioon. · Tarbekaupadest tuli puudus · Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng ...
Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvumisel on väga palju sarnaseid ning erinevaid jooni taasiseseisvumisega, millest osa toon ma siin välja. Iseseisvumisel võideldi korraga mitme ründava välisvaenlasega, taasiseseisvumisel tuli jagu saada eelkõige riigisisesest okupatsioonist. Tallinnas 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Ajutine Valitsus. Kuid see rõõm ei jäänud pikalt püsima, sest juba varsti tuli uuel riigil oma vastupidavust tõestada ja seda juba väga võimsate vastasega nagu olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Nii jõudiski iseseisev Eesti rahulikult olla ainult üks päev ja juba 25. veebruaril marssisid siia sisse Saksa sõdurid ja okupeerisid Eesti. Iseseisvumine toimus pikaajalise võitluse käigus, taasiseseisvumine aga vägivallata. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate pol...
Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon ...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP v...
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
III Omariikluse taastamine 20.aug. kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks. Uue põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille liikmed valiti Ülemnõukogust ja Eesti Komiteest. 21. augustil jõudsid vene sõjaväeüksused Eestisse. Osaliselt vallutati teletorn. Õhtuks suruti riigipöördekatse Moskvas maha ja sellega normaliseerus olukord ka Eestis. Esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, oli Island. Üsna pea tegi seda ka Venemaa (Jeltsin). 6.sept. 1991. tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Sept. võeti Eesti vastu ÜRO-sse. 28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil). Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid: A.Rüütel "Kindel Kodu" ...
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks,...
Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavla...
EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Nendeks olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka kultuurilised eeldused. Majanduslikud eeldused olid, et seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks ning...
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
Eesti maailmasõjas 19141917 I Maailmasõda (19141918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeerumist. (Saksa , Venemaa , Austria ja Türgi). I Maailmasõda on nimetatud ka positsioonisõjaks. Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loob...
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
Ajaloo küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Nimeta I ms põhjused; 1)Võimude tasakaalu kadumine Euroopas (Saksamaa ühinemise tõttu), 2)Riikide liitude süsteem 3)natsionalism,imperialism 4)võidurelvastumine 6)pingelised suhted balkanil 7)Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. 2. Missugused muutused toimusid Vene impeeriumis 1905. a. -; 1917.a. veebruari - ja 1917.a. oktoobrirev. Tulemusel? Kergenes talupoegade ja tööliste olukord,vähenes rahvuslik rõhumine,Laienesid poliitilised õigused tugevnes rahvuslik liikumine,saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks,lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus ja ajakirjanduse tegevus lihtsustus. 3. Missugused olid Eesti iseseisvumise eeldused? Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts,Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 4. Kuidas toimus Eesti iseseisvumine? 1974. aastal...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti taasiseseisvumine Referaat Kristin Lovjägin 5c 2013 Eesti taasiseseisvumine 1980. aastate kekspaigas hakkasid üksikud Nõukogude Liidu tippjuhid mõistma, et riik seisab kokkuvarisemise äärel. Abi püüti leida majanduse põhjalikust ümberkorraldamisest ja Eesti riigi demokraatia suurendamisest. Need ümberkorraldused olid riigile väga vajalikud, kuid kommunistliku partei juhtkond ja kõrgemad ametiisikud olid sellele vastu. Eestis algab muutuste ajastu Kõige rohkem haarati uuendustest kinni just Balti riikides, eriti Eestis. Kõigepealt räägiti suuremast majanduslikust ja kultuurilisest otsustamisõigusest, varsti mõisteti, et ainust päriselt võetav eesmärk saab olla Eesti iseseisvumine. Kõik asjad hakkasid kiiremini areneda, kui arvatagi osati. Pärast seda kui sai teatavaks Nõukogude keskvõimu kavatsus teha Kirde-Eestisse uued kaevandused. See oleks Eestile kaasa t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
