August Kitzberg ,,Kauka jumal" o Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime"
VALGUSTUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineer...
tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)?
1. Seleta mõisted: · Dialoog- kahekõne, tegelaste omavaheline kõne näidendis · Vaatus- lavateose suurem lõik, eraldatud pausidega · Stseen- pilt, vaatuse väiksem osa · Remark- märkus, selgitus lugejale/vaatajale · Draama- tõsine näidend, näitekirjanduse zanr 2. Millised on draamakirjanduse välised väljendusvahendid? Nendeks on dialoogid, remargid, stseenid ja vaatused. Ehk kõik üleval toodud mõisted peale draama. 3. Loetle Vana-Kreeka teatrile iseloomulikke jooni. Kohad paiknesid orkestras, toimus vabas õhus, näitlejaid oli vähe (2-3) ning näitlesid ainult mehed, maskid, koor ehk jutustaja, etendused toimusid päeval. 4. Kes pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile, millal see toimus? Lydia Koidula, 1870.a 5. Nimeta esimesed algupärased Eesti näidendid. ,,Saaremaa onupoeg" ; Maret ja Miina ehk kosjakased" ; ,,Säärane mulk" 6
kultuurieliit. Siinse küsimusetõstatuse seisukohalt on eriti oluline ENSV loominguliste liitude aktiveerumine ning Loomeliitude Kultuurinõukogu loomine, mis konstitueerus 1987. a. kevadel, Seostele teater ja ühiskond ning teater ja rahvuslik kogukond, s.t. teatrikunsti ühiskondlikule mõõtmele püüab tähelepanu osutada ka siinne käsitlus; rahvusvahelises teatriuurimuses tõusis nimetatud aspekt jõulisemalt esile alates 1980. aastatest. Eesti teatriloo näitel on põhjust viidata nii draama ja teatri sotsiaalse angažeerituse nähtudele (nt. 1930ndate ametlik omateatri-ideoloogia, samuti 1940. aastate lõpu ja 1950ndate esimese poole jäigad ideoloogilised ettekirjutused) kui ka teatri-institutsiooni rituaal-koguduslikule loomusele (sotsiaalse surutise aegadel toimis teater nn. abiventiilina, mille kaudu elati välja allasurutud pingeid). Võib tõstatada küsimuse poliitilisest teatrist või teatrikunsti poliitilisusest Eestis
Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana- Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutuslik, mille ajal söödi, joodi, jalutati ja lobiseti. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik istus korrektselt, ei söödud ega joodud. F
13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. SUULINE KULTUUR-> KIRJALIKUKS KULTUURIKS Võeti kasutusele troop e liturgilise teksti laiendamine vaba tekstiga -> arenes välja liturgiline draama (Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks
Troop muutus killukeseks lavastusest. Arengu käigus lisandus stseene. Troop on lõik poeesias/muusikas, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse. Troobid olid kasutusel just keskaja kirikumuusikas. Tavaliselt kommenteerib uus tekst või muusika olemasolevat ja seob seda paremini laulu teemaks oleva kirikupühaga (jõulud ja lihavõttepühad on väga olulised kirikupühad). Troope paigutati ka missa osade sisse. 15. Liturgiline draama Liturgiline draama ei eristunud algselt teenistusest oma tonaalsuse poolest, kuigi polnud ka kanooniline ehk rangelt reeglitele vastav vaba element liturgia sees. Liturgilises draamas tegelased muutuvad üha värvikamaks, omandavad mingi karakteersuse. Algselt troobid lauldi, hiljem muutub see kõneks. Tekkisid kõneintonatsioonid. Traditsiooniliste kirikuzestide asemel hakkavad tekkima keerulisemad zestid. Sai vohama lüüa autorite fantaasia. Kahju kannatajaks oli
1.Mis on mängufilm, animafilm ja dokfilm? Mis on nende zanrite tunnused? 2. Mis on mängufilmi, animafilmi ja dokfilmi alazanrid? 3. Mis on avangardfilm? tuua üks näide? 4. Mis on õudusfilmi tunnused? 5. Mis on Blockbuster? Tuua mõni näide? 6. Mis on kultusfilm? Tuua mõni näide? 7. Nimeta kaks eesti filmi heliloojat. 8. Nimeta kolm Kaljo Kiisa filmi? Loominguline ülesanne (selle peale võid juba varem mõtlema hakkata, aga kodus valmis pole mõtet kirjutada, meil on tunnis aega küll et seda teha). 9. Mõtle ise välja film, millest võiks saada kultusfilm? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 10. Mõtle ise välja film, millest võiks saada blockbuster? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 1.-2. Mängufilm on filmikunsti põhiliik, mis põhine kirjanduslikus stsenaariumis ja näitlejate tööl.(komöödia, ajaloo, draama) Animafilm on animatisoonitehnikas loodud film.(anime, joonis, nuku) Dokfilm e. Tõsielufilmi kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite ...
1839. aastal kirjutas esimese ooperi 1833. aastal kirjutas ta oma esimese "Oberto, krahv di Bonifacio" täieliku ooperi "Die Feen". Üks Itaalia rahvusliku liikumise juhte. Oli pagulane Sveitsis, mis oli tema jaoks Valitud ühendatud Itaalia esimese väga rakse aeg. parlamendi liikmeks. Oli igavesti demokraat. Saksa marurahvusluse edendaja. Kokku 26 ooperit Ideaalne ooper = muusikaline draama Ehitas ooperi üles stseenidele Muutis muusika kirjandusetaoliseks Kasutas ka terviklikke aariaid ja Juhtmotiivid - orkestraalne tegelaste ansambleid iseloomustus Lihtne ja viisirikas muusika Loobus esimesena numbriooperist Meloodiad sarnanevad Itaalia Laulja hääl on juhtiv instrument rahvamuusikale Tuntumad teosed: Tuntumad teosed:
Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma ,,loojast" kõrgemal. Kui liza lahkub, mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks. Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia. Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte, kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja
Draamapedagoogika Draamapedagoogika võimalused esteetilise ja eetilise kasvatuse protsessis. · Draama kui mäng mängust ei saa üksinda naudingut, mänguks on vaja seltskonda. Kedagi ei saa sundinda mängima, mängivad need kes tahavad mängida. Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru). · Draama kui kunst · Draama kui õppimine kui pärast tehtud asju analüüsida. · Draama kui kasvatusprotsess Õpilase rollid draamaõpetuses · kunstnik · kriitik · uurija Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv. Minu elu on ka lugu
d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, Ilmar Laaban, Kalju Lepik Moor". Friedebert Tuglas ,,Unelmate maa"
Dramaatika zanriline klassifikatsioon TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-, sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia Aristoteles draamavormist Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi. Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andreas Gryphius sonett) kestvus 1720 vaid paljud riigid, katku Paul Fleming Draama (tragöödia, carpe diem = epideemiad, Hans Jakob komöödia, jesuiitide Kasutage päeva Keeleühiskonnad (saksa Christoffel vs. Chr. draama) memento mori = keele säilitamiseks) Grimmelshausen Picaresque romaan Mõelge oma Christian Hofmann (Simplicissimus), suremusele
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suh...
MIDA PEAN SILMAS PIDAMA, KUI KIRJUTAN NÄITEKIRJANDIT Näitekirjanduse ehk dramaatika ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Näitekirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Näitekirjanduse teos on mõeldud etendamiseks. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Arvan, et näitekirjandi juures peab kõige rohkem mõtlema sellele, kas kirjutatud näitekirjand on laval ka teostatav
1818 laulud(luule) (klassistismik) Realism 19 saj Tõe pärasus, Romaan, jutustus, Stendhal ,,Punane ja must" opjettiivsus, elulis, draama Flaubert "Madame Bovary" ühiskonna kriitika Balzac "Isa Goriat" Zola "Söe kaevurid" Tammsaare "Tõde ja õigus" eestis: 1857
Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel.
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust E...
Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibsen esimese loomeerioodi teostes rahvusromantism, näidendte teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest (,,Helgelandi sõdalased", ,,Võitlus trooni pärast") noor kirjanik võttis aktiivselt osa ka poliitilisest ja kultuurielust, avaldas teravaid följetone. Töötas teatri kunstilise juhina. Süvenes
Kevin Kuhi 10.b klass Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid:
Komöödia alaliigid on tragikomöödia, farss ja karakterkomöödia Kuulsad komöödiakirjanikud on Moliere, Shakespear Eesti kirjanduses on komöödia sünni taga Lydia Koidula Draama sünniaeg on umbes 19. sajand Draama tunnused on tragöödia ja komöödia põiming ning eluline sisu Tuntuimad draamakirjanikud on Tshehhov, Ibsen Eesti tuntumad draamakirjanikud on Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jaan Tätte Tänapäeva näitkirjanduse valitsev zanr on draama dialoog- tegelaskõne remark- ääremärkus stseen- näitemängu väikseim osa, mille käigus näitlejate koosseis ei muutu vaatus- näitemängu osa, mis koosneb stseenidest Kuuldemängude kuulamine Pealkiri Sisu Dramatiseering Hinne Õpetajate Elu koolis, õpetajate toas Raske eristada õpetajate hääli, 2 tuba vaikne, inside naljad, sahisev
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi
alates 1925. aastast ilmuvad põhiliselt laste- ja noortejutud. Kuigi tema luules on hinnatav klassikalise värsitehnika valdamine (sh sonetipärjad), jääb Reimani luule koolitöö kõrval harrastuslikuks. /Rudolf Reiman, 1909/ /Rudolf Reiman õpetajana/. Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskooli IV kl, 1928. KM EKLA Alb 9:50 Tema kirjutas novelle: ,,Lunastus" (1939),"Põgenemine" (1940). Kirjutas näidendid: ,,Painaja" (1925), draama,"Jõulutäht" (1934), draama. Pedagoog ja kirjanik Rudolf Reiman ja abikaasa Elvine Reiman. Tartu 06.10.1918.
Tema loomingulisse pärandisse kuulub 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk„ Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama " Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Tema jutustusi iseloomustavad siiras kaasaelamine külarahva rõõmudele ja muredele, sundimatu vestetoon ning enamasti idüllilis-humoristlik autorisuhtumus. LOOMING
· kohaühtsus välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus. Mida mõistatakse tegevusühtsuse all? · tegevus keskendub ühele tegevusliinile; · kõik toimuv on kausaalses seoses; · suletus; · finaalsus. Gustav Freytag ("Draamatehnika" 1863) kirjeldas draama tegevuse arengut järgmise skeemiga: Klassitsismi draamakontseptsiooniga ei sobi kokku Shakespeare'i looming, Ibseni ja Brechti eepiline draama, absurdidraama, mitte-euroopa näitekirjandusliku traditsiooni jm. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid
tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)?
saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited Cluny · tuntumad stiilinäited Notre-Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni kloostrikirik ja Mainzi ning katedraalid. Wormsi katedraalid. Keskaja ilukirjandus · Keskaegse draama etapid · I periood X-XI saj. Liturgiline draama- vaimulik esitas ladina keeles ja altari ees. · Hakati lisama rahvakeelset teksti, mis meeldis publikule. Seda lisati järjest enam. · II periood XII saj- Teater ei mahu enam kirikusse. Draama oli poolvamulik ning esitati kirikuesisel platsil. Laatade ajal lubati esitada näidendeid, milles kajastusid tolleaegsed probleemid. Mindi üle rahvakeelele. Pühad osad vaimulikele, ülejäänud käsitöölistele.
Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" Reekviem Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883) Eluloost Sündis Leipzigis Saksa helilooja Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830.aastal läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli 1832.aastal kirjutas esimese ooperi Töötas koormeistrina ja muusikadirektorina
Lüürikat iseloomustab subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine. Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto, stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" kooselu ja probleemid. Sarn: keskendutakse inimese siseilma, välisilma e looduse ja ühiskonna ning nende kokkupuute kujutamisele
Dramaatika kordamisküsimused 1.Mis on dramaatika? Üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus 2.Kuidas dramaatika jaguneb (põhizanrid)? Tragöödia, komöödia, draama 3.Kuidas jaguneb näitekirjanduse tekst? Stseenideks, vaatlusteks, piltideks 4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik
Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras • Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas: • järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. • kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. Kollisioon – konflikti eelaste, huvide ja ideede esiletulek Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus
zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks. Osalised esinesid maskides, mis markeeris kujutatava Isiku soo, vanuse, ühiskondliku positsiooni, kõlbelised omadused, hingelise seisundi. Riietus sõltus vastavalt draama zanrist: tragöödias oli see pikk ja pidulik, komöödias ja saatürdraamas veider ja kohmakas. Kõiki osi mängisid mehed. Näitleja amet oli au sees, näiteks vabastati maksudest. Koor koosnes tragöödias alguses 12, Sophoklese ajast alates 15 lauljast ja kujutas tavaliselt selle maakoha elanikke, kus tegevus toimus. Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori
Dokumentaaldraama-1960 saksa.Lähimineviku poliitilised sündmused,fasism,IIMS. Süü ja vastutuse probleemid.Taotles objektiivsust. Peter Weiss-eesmärk näidata faktide varal kapitalistliku süsteemi pahupoolt."Juurdlus"-Auschwitzi koonduslaagri juhtide üle peetud protsessi materjalid."Marat/Sade"(kasutab teater teatris tehnikat)-Marat kaitseb revolutsiooni kui sots õigluse tööriista de Sade'i anarhilise ja individualistliku vaatekoha vastu. Postmodernistlik draama:*mitmetähenduslik ja mänguline kujutusviis*vihjelisus ja tsitaadid nii klassikalisest kui ka popkultuuri tekstidest*mäng kultuurielementidega võtab sageli iroonilise või paroodilise värvingu*visuaalsed kujundid,piltide keel*klassikalise draamavormi radikaalne lammutamine. Peter Handke-teatritõelus,mis toimib oma seaduste järgi.Uurib teatri ja keele suhet reaalsusega.Näidend"Kaspar"-keele abil vormitakse Kaspar individuaalsuse kaotamise hinnaga ,,normaalseks" ühiskonnaliikmeks.
meeldib, kui inimesed hakkavad uurima ja küsimusi küsima. Mingi informatsiooni jagamine tõstab neid mingiks ajaks justkui teistest kõrgemale positsioonile, olles nagu inimeste ,,valgustajad". Tihti janunevad inimesed ka teiste inimeste reaktsioonide järele. Nad tunnevad mõnu, kui näevad, et nad on suutnud tekitada teises inimeses ahastust, rõõmu, viha või mistahes muud emotsiooni. See pakub saladuselevitajale rahuldust. Draama see on üks põhjustest, miks saladused keelel ei püsi. Eriti meeldib inimestele, kui nad on suutnud tekitada mingi dramaatilise olukorra, näiteks tüli. See pakub põnevust ja meelelahutust. Saladuste rääkimine on ka kindel viis peletada piinlikku vaikust, mis esineb tihti teiste, kõige rohkem võõraste inimestega suhtlemisel. Kui on probleeme sobiva jututeema leidmisega, on saladused alati need, mis sobivad igas olukorras ning muudavad jutu põnevamaks ning mille
Kuidas jaotub näidendi tekst? Milliseid osi saab eristada? Tekst jaotatakse vaatusteks, piltideks, stseenideks, jm. Peatekst (kõneldav tekst); kõrvaltekst (pealkiri, tegelaste nimestik, juhised jm REMARK), ekspositsioon (sissejuhatus situatsiooni). Mis on remark, mis on ekspositsioon, mis on selle funktsioonid? Remark on ääremärkus. Ekspositsioon on selgitus. Ekspositsioon juhatab sisse situatsiooni, informeerib eelloost, paneb käima tegevuse. Võrdle klassikalist draamat avatud draama vormiga. Range ülesehitus, terviklik, selge arenguskeem.Ajaühtsus, tegevusühtsus, kohaühtsus. Avatud draama vorm on vastupidine kõigele. Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? Ajaühtsus, kohaühtsus, tegevusühtsus. Mis on commedia dell arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpidega ja maskidega rahvakomöödia. Milline on dramaatika zanrite liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ja draama neist mõlemast?
bassimeloodiat ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassinootidele saateakorde. Harmoonia karedad dissonantsid ei lahene tavapäraselt, vaid suubuvad uutesse. Kontsertstiil esituses läheb enam hinda virtuoossus ja isikupära. Muusikaline etteaste on kunstilise elamuse eesmärgiga, pole enam funktsionaalne. Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, kus sooviti muusika abil võimendada draama emotsionaalset mõju. Eeskujuks võeti vanakreeka tragöödia, mille koore ja osa monolooge esitati lauldes. Ooperi otsesemateks eelkäijateks olid: · Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus tekst esitati lauldes · Intermeediumid muusikalised stseenid, mida esitati koos kostüümide, dekoratsioonide ja lavatehnikaga draamaetenduste või õukonnapidustuste vahel Esimesi Firenzelaste oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks (it.k.
veebruaril 1981. aastal.Ta on väga tuntud Eesti näitleja.Märt lõpetas Rapla ühisgümnaasiumi 1999. aastal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli aastal 2004. Märt Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007 Rapla kirikus Tõnis ja Laine Mägi tütre Liis-Katrin Mägiga. Neil on kaks poega Albert, kes pulmade ajal oli aasta ja kolm kuud vana, ja Herman.2012. aasta alguses suri nende poeg Albert vähki. Märt on saanud ka tunnustusi-2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses "Pidusöök", Rakvere teater).2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater).2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants (meespeaosa preemia, Asafi rolli eest lavastuses "Because ehk Mängud tagahoovis") 2013 Oskar Lutsu huumoripreemia.Ta on näidelnud ka paljudes
ANTIIK Kordamisküsimused 1. Mis on kirjandus? - ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks 2. Mis on ilukirjandus? – kirjalik looming : vormid on lüürika, eepika, draama 3. Mis on antiikkirjandus? – all mõeldakse Vana Kreeka ja Vana Rooma kirjandust, mis on loodudu 8. sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr 4. Lüürika ja sõna päritolu. - (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. 5. Eepika ja sõna päritolu. - (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik
Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · Vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud
Draamateksti põhitunnused: · Dialoogilisus dialoog viib tegevust edasi. Tihe seos esitamissituatsiooniga. Kõneleja ja kõneldava aine vahel pole distantsi. · Tegevuslikkus dialoog on vahetult situatsiooniga seotud, mille kõneldakse ja mis kõne arenedes muutub teiseks situatsiooniks. Tegelase kõne muudab olukordi: nt tegelane annab käsu, veenab ümber, paljastb saladuse. Olukorrad mõjutavad kõneaineid ja kõneviisi. Draama dialoog on sõnaline tegevus. · Olevikulisus draama aeg-ruum on olevikuline. Näidatakse siin ja praegu toimuvaid juhtumisi. Draama sündmused rulluvad lahti vahetult vastuvõtja ees. Vaataja viibib laval toimuvaga samas ruumis ja ajas. Põhitunnuste rikkumist tajutakse normist kõrvalekaldena. Tegu võib olla kas kehva või uuendusliku autoriga. Dramaturgiline tekst tugineb teistele tekstidele, mõeldud teatris draamateosena esitamiseks. Kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend
ajal aga ka ülimat ilu, altruimi ja eneseohverdust. 1860-ndate aastate romaanides kerkib esile romantiline titaanlik isiksus. Hugo ei püüa oma romaanis sügavalt analüüsida ühiskondlikus elus toimuat. Püiab tõestada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Hugo esteetilistes vaadetes oli võtmeline tema draama kontseptsioon. Ta väidab et vaid dramaatiline vorm suudab edasi anda elu vastandlikkusi pingeid ja üleminekuid. Draama loomisel peab Hugo uuenduslikuks ja tähtsaks vahendiks groteski kui vastandit ülevale. Groteski abil loob poeet kõige teravamaid kontraste.Hugo draamades oli rõhutatud monarhiavastane demokraatlik hoiak. Hugo ei põõranud ajalooaineliste näidendites mingit tähelepanu ajaloolise fakti
CHRISTOPH WILLIBALD GLUCK saksa helilooja tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener Morzini kapellmeister
Luuleperioodi alguses liigub mitut teed pidi, ühest küljest kirjutab normaalset sulaaja luulet, teisalt püüab luua midagi ebanormaalset. Juhan Liivi eeskuju. Vormi- ja sisueksperimendid, zen-budismi mõjud. Põgenemisluule. „Viimse reliikvia“ laulud, „Lumevalgus... lumepimedus“, „Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972“. Näidendid on mõjutatud moodsatest teatri- ja mänguteooriatest. „Tuhkatriinumäng“. 7. „Tuhkatriinumäng” ja uue draama läbimurre Eestis. Aluseks on Tuhkatriinu lugu, millest on tehtud midagi muud. Tekstid räägivad tekstidest ja tõlgendavad üksteist. Rummo enda jaoks elupõhimõtte otsimise näidend, aga seda on loetud ja tõlgendatud ka väga poliitiliselt ning Rummo ei eita seda tõlgendusvõimalust. Lavastamise ja trükkitoomisega oli probleeme, aga 1969 lavastati siiski Vanemuises. Teatrikülastaja esteetiline taluvus pandi proovile, lava oli paljaks kistud, palju arusaamatust. Osa külastajaid tõusis
· Vaikiv ajastu · Omateater · Näitleja mängulaad pidi sobima kokku eesti rahvusliku karakteriga ning selgelt eristuma saksa või vene mängulaadist. 1930ndad · Suur nõudlus mänguaine järele · dramatiseeringute buum · Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" esimene dramatiseering 1932. a (,,Vargamäe") · teatrikunsti püüti riiklikult kontrollida · Ajakriitika · realistlik kirjutamisviis · Külakomöödia · Ajaloolise draama 1940.-1950ndad · 1940ndail pälvis draama kirjandusliikidest enim tunnustust · 1950ndail hääbus komöödia, asemele satiiriline draama · Teatris toimus sel ajal suur ümberehitus, alles jäi 5 eestikeelset sõnalavastusteatrit Põhiteemad 1. sõjasündmused ja nõukogude ühiskonna ja inimese üleolek läänemaailmast (August Jakobson ,,Elu tsitadellis") 2. kolhooside loomine, millega püüti maaelu ümber
,,Hendry VIII" oli ka viimane teatritükk, mille Shakespeare kirjutas. Aasta pärast hoone taastati ja seda peeti kõige ilusamaks Inglismaa teatriks. Shakespeare pöördus tagasi koju. Tervis halb ja ta suri 1616.a., olles 52-aastane. Pärimuste kohaselt oli ta eelneval õhtul oma teatrisõpradega pisut napsitanud. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623.a. maeti kirjaniku kõrvale ka tema naine. Teater ja draama · Inglise renessansikirj. keskmes DRAAMA (draama tähenduses näidend); · draamade kirj. oli moes ja kirjutajaid palju; · nimekamad näitekirjanikud: BEN JONSON, CHRISTOPHER MARLOWE, WILLIAM SHAKESPEARE; · draama eriline õitseaeg 16. saj. lõpus-17.saj. alg; · Shakespeare'i ajal oli Londonis u. 20 teatrit (Lootus, Luik, Roos, jt); teatrihoone- külgedelt rõdudega piiratud ehitis, mille keskel 4-nurkne lava; lava jagunes neljaks: 1. EESLAVA (ulatus publikuni); 2. PÄRISLAVA (e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
