50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnBrit
Õppematerjali autor
osakaal 40% mängukavast. 16. Teatrite repertuaar 1920.-1930. aastail. Vabariigi algus ja Euroopast meieni jõudnud uued kustivoolud tõid ka uuendusi teatrisse. 1920ndate esimesel poolel tõusis esile ekspressionistlik draama, mille eesvedajateks olid Draamateater ja Hommikuteater, eesotsas Paul Sepa ja August Bachmanniga. Repertuaari kuulusid palju saksa ekspressonistlike autoreid (Toller, Kaiser), kellest võtsid ka siinsed autorid eeskuju. Kuid kodumaine näitekirjandus elas üle madalseisu, ekspressionistlikest teostest võib välja tuua Metsanurga ,,Kindrali poeg" (1925) (algupärandite osakaal oli umbes 15-20% repertuaarist). Ekspressionistlike draamade kõrval mängiti ka maailmaklassikat ja moodsaid autoreid (Sciller, Molere, Wilde, Shaw). Kuid koha repertuaarides (Estonias, Vanemuises) säilitasid ka vanamoodsamad jandid Eesti teatrisse tõi muutuse 1929. aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ...........................................................
majanduslikke ja inimestevahelisi suhteid. Mimesis jäljendus. Kunst ükskõik mis vormis jäljendab maailma. Ei taandu ainult maailma kopeerimisele, vaid on väljendusviis, millele on iseloomulik sarnasus jäljendatavaga, deduktsioon, objekti võimalusena avalduva olemuse väljendamine, psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine teose nautijate suhtes. Mimesise objekt tragöödias tegelaste ja tegevuste jäljendus. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus. Põhineb dialoogil ja tegevusel. Autori kohalolu on varjatud. Tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole. Suunatud teatrile. Draama dramaatika üks zanr tragöödia ja komöödia kõrval. Arenes välja 18.saj keskel. Laialt levinud sõnateatri tähenduses. Dramaturgia teatud perioodi kirjandusprotsessid (nt 20.saj eesti dramaturgia). Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. Tekstiehituse tasandil on ta lavastuste ja filmide tekstiline alus, millele on vastav
sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1
· Reaalne ruum teatrilava saab fiktiivseks ruumiks, reaalne aeg etenduse kestus fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika · Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. · Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu.
· Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama
· Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama
Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal. Lava jagunes kolmeks: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad olid veel asjaarmastajad. Näitekirjandus kui selline oli algeline näidendid kirjutati üheks etenduseks või kindlaks tähtpäevaks. Samas olid etendused rahvale tasuta. Nagu teada, kohandati Vana-Kreekas etenduseks mäenõlvak, Vana-Roomas püstitati lava lihtsalt väljakule ja rahvas seisis lava ääres püsti. Keskajal toimusid etendused kirikutes ja väljakutel. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/teater_keskajal_wargirl.htm)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid