Sõnu seletav sõnaraamat

Draama – lai käsitlus: näideldes esitatud fiktsioon, mimeetiline tegevus; kitsas käsitlus – verbaalne dialogiseeritud tekst, mida sobib teatris etendada.
Draama – kui üldiselt läheb kõikides põhiliikidest halvemaks, siis suhteline olukord on see, et draamal läheb paremini kui proosal ja luulel.
Draama – teatrietendus; kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, etendused kuulusid Dionysose auks peetavate pidustuste kavva; etendus oli algul koori ja ühe näitleja dialoog, hiljam lisandus näitlejaid, kuid koor säilitas siiski keskse osa; käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid

Draama – ühiskonna ja inimese vahekord, „Pöördtoolitund“, Mats Traat – „Tants aurukatla võõrandumine, korruptsioon, ühi nõukoguliku elulaadi kriitika ümber“, Enn Vetemaa – „Püha Susanna ehk Meistrite eemaldumine ning traditsioonilis kool“, perekonnamudeli lagunemine.
Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark – märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele.
Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“.

Draama - või muusikalisi draamateoseid; koreograafiateoseid ja pantomiimiteoseid; muusikateoseid tekstiga või ilma tekstita; kinematograafiateoseid, millega võrdsustatakse kinematograafiale analoogsel viisil valminud teosed; joonistus-,
Draama valdkonnas on tema väljapaistvaimaks teoseks 'Numancia' ja ' Kaheksa komöödiat ja kaheksa vaatemängu'. Proosas on tema silmapaistvaimaks teoseks 'Don Quijote', mida on iseloomustatud kui 17. sajandi Hispaania elu entsüklopeediat.
Draamateatri perioodiga on taas seotud mitmed õnnestumised - Oscar Wilde`i "Salome", Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad", Anton Hansen-Tammsaare "Juudit". Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud Pinna ameti maha.

Draama sünniaeg on umbes 19. sajand Draama tunnused on tragöödia ja komöödia põiming ning eluline sisu Tuntuimad draamakirjanikud on Tshehhov, Ibsen Eesti tuntumad draamakirjanikud on Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jaan Tätte
Draama on näidend, milles esitatud konfliktid on tõsised, kuid on ühel või teisel kujul lahendatavad, mistõttu kangelase saatus võib kujuneda väga mitmesuguselt ega tarvitse lõppeda hukkumisega nagu tragöödias.
Draamateostes – satiirilises näidendis “Pseudopus” ja ühevaatuselises satiiris “Kotkast- Prometheust” – on käsitletud tähtsaid eetilisi probleeme, nagu süü ja lunastus, sotsiaalne vale ja silmakirjalikkus.

Draama huvi on koondunud Elektra, Orestese õe elamustele. Sophokles kujutas inimesi niisugustena nagu nad peaksid olema: ideaalsete polisekodanikena, kellel isiklik on tihedasti seotud ühiskondlikuga.
Draama - metafoorne Mati Unt, – „Tolmust ja värvidest“, P.E Rummo – „Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan lumepimedus“, „Tuhkatriinumäng“, Arvo Valton – luules.
Draama on tõsieluline näidend, kus ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat.

Draamalooming - Kitzberg eesti kunstiväärtusliku draama rajajaid, kutselise teatri esimene näitekirjanik. Näitehuvi tekkis nooruses, tõuke andis kindlasti Koidula teater ja saksakeelsed loetud
Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Draamad - hümnid ja motetid - franko-flaami koolkond - Itaalia Trecento-meistrid - 16. sajandi range polüfoonia - prantsuse šansoonid - itaalia madrigalid, frotollad ja villanellad - suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudes üle Euroopa- varajased sonaadid ja vaimulikud suurvormid 17.- 18. sajandist - 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortusele loodud) muusika.

Draama - ja muusikalised draamateosed 7. Muusikateosed 8. Koreograafiateosed ja pantomiimid 9. Audiovisuaalsed teosed 10. Maalid, graafika, trükised, joonistused, illustratsioonid
Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval (lavastaja nägemus). Draama jaguneb kolmeks: 1) tragöödia – tõsise sisuga näidend, keegi positiivsetest tegeleastest hukkub.
Draamateatrit on 20. sajandi teisel poolel peetud Eesti esindusteatriks, nii et see nimi on seotud teatud ootustega – lavastuste kõrge kunstilise taseme ning traditsioonilembusega.

Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, žestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta.
Draamateosed on mõeldud, et neid kantakse ette suuliselt, sellest tulenevalt ongi draama põhiomadusteks dialoogivorm, tegevus kulgeb olevikus ja tegevus areneb pingeliselt.
Draama - Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale- vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui ka koor.

Draama – on tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, milles esitatud konfliktid on rasked, kuid ühel või teisel viisil lahendatavad.
Draama – kreeka k ‘tegevus’. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta.
Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 8. Eepika - üks kirjanduse põhiliik.

Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks.
Draama - ja teatripoeetika suhestatud, kuidas peegelduvad draamas ajastu teatrikonventsioonid, tehnilised ja mängulised võimalused, teatrit mõjutavad normid.
Draamateose remarkideks nimetatakse autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, žestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta.

Draamade kangelased on renessansiaja inimesed, uhked, sõltumatud, suurte püüdlustega; detailide brutaalsus, julmus, kannatused, naeruvääristatud pateetiline surm.
Draamaloomingust on teada „Kosjakased,“ „Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ja kõigile tuntud „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola.
Draama tunnuseks on lavalisus, mis tähendab 1) reaalse maailma illusiooni loomist, 2) , et tegevus toimub olevikus, 3) adressaadi vahetu juuresolek on tähtis.

Draama on inimese siseelu kujutamine keerulisem, kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjaliselt kirjeldada.
Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor.
Draama - näidend, Diskreetne- Immigrant- sisserändaja Tendents- kallak, vapustav sündmus tagasihoidlik, suunitlus taktiline, peenetundeline

Draamakirjanduse rajajaid – tragöödia „Libahunt“, draama „Kauka jumal“ • Kitzberg oli tasemel dramaatika kõigi põhižanride väljaarendaja.
Draama – tähistab peamiselt žanrit (tragöödia, komöödia, draama), vahel ka põhiliiki (lüürika, eepika, dramaatika e draama)
Draamateoste põhiomadused on : • dialoogivorm • olevikuline tegevus • tegevuse pingeline arenemine Draamateatri kompositsioon ehk ülesehitus.

Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil.
Draama – üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend
Draamakirjandus – kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel.

Draama - „Printsess Maleine“. „Sinilind“(püüd ja tahe teistele õnne anda ja selle läbi ise õnnelikuks saada)
Draama - on dramaatika üks põhižanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus.
Draamat - kõrgete ideaalidega isiksuse konflikti kõvera maailmaga, reaalsuse ja ideaali, üleva ja madala konflikti.

Draamateatrit on tihti nimetatud ka staariteatriks, kus töötavad meie parimad näitlejad – tuntud ja armastatud staarid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust.
Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama.

Draamateatri nimi on tulnud stuudio esimese lennu asutatud lõpetajate poolt, kes andsid teatrile nimeks Draamastuudio.
Draama – ooperi liik, Sümfoonia – klassikaliselt 4-osaline suurvorm, mille 1. osa on sonaadi vormis.
Draamas on nukrat irooniat peene ja õrna hingega inimeste üle, kes ei oska leida teed mõtestatud ellu.

Draama - arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani.
Draamauuringud – kuidas draamatekste kirjutada? Tegeletakse enamasti teksti kirjutamise ja nende ajalooga.
Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid.

Draama - keskne on peategelane-tema subjektiivsed tunded ja elamused määravad näidendi ilme.
Draama - kujutatakse tegelaste sisemaailma, tegelaste vahel pingeline võitlus vaimsel pinnal.
Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse.

Draama - ja proosakirjanikud Thomas Bernhard (1931-1989) ja Peter Handke (s 1942). [1. ]
Draama on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad.
Draama - mahult üsna väike, ühiskonna kriitiline, huvitub inimese kahepalgelisusest.

Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater.
Draamauuringud – fookuses draamatekst, tegeletakse tekstiga, uuritakse näitekirjandust
Draama – pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu

Draama – tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend
Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus
Draama - ja muusikateatrites kasutatakse nukuteatri meetodeid vägagi sageli.

Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris.
Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased.
Draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg

Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega.
Draamakirjandus - „Karu“ „Pulmad“. Näitekirjanduses ka puuduvad hinnangud.
Draama - etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine

Draamakirjandus - iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm.
Draama - näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend.
Draama - tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga.

Draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus” (Mis on mis kirjanduses)
Draama – dramaatika üks žanr tragöödia ja komöödia kõrval.
Draama probleemiks on pisivürstide omavahelistest tülidest kurnatud Saksamaa.

Draama on tõsise konflikti ning elulise sündmustikuga näidend.
Draamateater - töötatakse suuremas rühmas ja etteantud käsikirjaga.
Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust.

Draama – aegade seos, juurde otsimine, irooniat, keelemänge.
Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama.
Draamažanri teke - draamažanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal.

Draama - ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust.
Draamatekst – omased dialoogilisus, tegevuslikkus, olevikulisus.
Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit.

Draama on muutunud valitsevaks. Seda on püütud liigitada.
Draama ehk tegevus, termin millega tähistati teatrikunsti.
Draama on dialoogiline ja seda peavad esitama tegelased.

Draama - ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus
Draama - näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline)
Draama tähendab tegevus, see tähistas teatrikunsti.

Draamateater – peanäitejuht Panso, kunstnik M.-L. Küla.
Draamateatril on olemas kostüümihoidlad ja rekvisiidilaod.
Draama on lähedasem moodsa draama põhimõtetele.

Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks.
Draama on mõeldud eelkõige teatris esitamiseks.
Draamaautoritest on tema vaieldamatu lemmik sel ajal Ibsen.

Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem.
Draama kese on konflik moraaliga. Karm + melodraama.
Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem.

Draama on C iseloomulikult tulvil sümboleid.
Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik.
Draamas on ajas ja ruumis liikumine keeruline.

Draama - komöödia, tragöödia, draama.
Draama - kui ka dokumentaalfilmide autor.

Draama aluseks on romantiline süžee deemonist.
Draamalooming iii - s loomeperioodis, 2 näidendit.

Draamad - sarjad, filmid ning muusika.

Draama on orienteeritud teatrile.
Draamas on teatav suhteline tõus.

Draama – dramaatika üks žanr
Draamas - 3ühtsuse põhimõte.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Draamakunst – sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto