sissepääsu. Ka puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel. Eestis aga ei ole neile võimaldatud paljud tervetele inimestele elementaarsed asjad ja tegevused. Puuetega inimeste jaoks on raskendatud hea hariduse saamine, kuna pole piisavalt palju erivajadustega laste koole ega ka vastava haridusega õpetajaid. Neid diskrimineeritakse ka tööturul. Statistikagi näitab, et puuetega inimeste haridustase ja töötamise protsent on lubamatult madal. Diskrimineerimine, mis puuetega inimestele osaks saab, on tihiti põhjustatud vaid eelarvamusest nende suhtes, kuid väga tihti nad lihtsalt unustatakse. Rassiline diskrimineerimine on probleemiks kogu maailmas, kuid minu arvates Eestis ei ole see siiski kõige suurem probleem. Palju räägitakse sellest, kuidas vene rahvusest inimesi ei taheta tööle võtta, neid ei kohelda eestlastega võrdselt ja neil on siin väga paha elada. Minu arvamus on, et niikaua, kui nad ei oska Eesti keelt, on see ainult nende enda
Mustanahaliste diskrimineerimine Austatud klassikaaslased, pöördun teie poole küsimusega: kui te erineksite teistest oma usu, nahavärvi või mõne muu aspekti poolest, kas sooviksite, et teid koheldaks teistmoodi, halvemini? Mustanahaliste diskrimineerimine on olnud suureks probleemiks väga kaua. Nad erinevad teistest oma nahavärvi poolest ning mingil põhjusel leiavad inimesed, et see annab neile õigus kohelda mustanahalisi teisiti, halvemini, lugupidamatult. Peaaegu me kõik teame ju nalju mustanahalisest. Näiteks: mille saab neeger jõuludeks? Sinu jalgratta. Enamus naerab selle üle ega mõtle, kuidas reageeriks sellisele anekdoodile mustanahaline, kas ta naeraks? Kujutlege ennast tema olukorras
Usuline diskrimineerimine Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning diskrimineerimine, usuline ebavõrdne kohtlemine, ususümbolite avaliku kandmise keelamine jne. Minu arvates, et üks tõsiseid probleeme laste kiusamine koolides usulistel põhjustel. Kuna koolivägivalda on niigi palju, siis minu arvates ei tohiks usk olla küll see, mille pärast pisipõnnid vastu päid ja jalgu saavad. Leian, et usk on just see, mis annab jõudu ja jaksu elada. See aitab last tema rasketel hetkedel, aitab leida toetust ning aitab leida vastuseid seoses oma alles kujuneva maailmapildiga ning sellega tekkivatele küsimustele. Igal religioonil on oma käitumisnormide kompleks, mille järgimine on enam või vähem kohustuslik. Näiteks minule on Rootsi Kuningriik tundunud alati tolerantse maana, kuid seal elavad sugulased räägivad, kuidas nende kodulinnades on pidevalt teemaks just laste usuline tagakiusamine....
Mina ja diskrimineerimine Meriliis Parv Koolivägivald Tänavu on väga palju kaebusi tulnud koolivägivalla all kannatavate lastelt ja nende vanematelt. Lapsed ja noored kannatavad nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla all. Rohkem jäävad diskrimineerijate luubi alla need kes on vaesemad, teisest rahvusest, teisiti mõtlejatest ja ka need kes on targemad ja kel läheb paremini. Vaimse vägivalla all mõeldakse seda kui neid mõnitatakse , narritakse , solvatakse ja naerdakse. Enam jaolt on see hullem kui füüsiline. Füüsilise vägivalla all mõeldakse hoopis seda kui teisi lüüakse, kakutakse asjad ära, pannakse jalgu ette ja palju muud. Paljud lapsed ei julge isegi mitte vanematele seda rääkida et nad kannatavad koolivägivalla all . Noored tüdrukud ja poisid on teinud isegi enesetappe et sellest pääseda. Diskrimineerijad on tavaliselt need kellel endal on midagi puudu või kodus pole kõik ko...
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Minu arust ei ole koolikiusamine päris võrdne diskrimineerimisega, sest koolikiusamine toimub enamasti ainult koolis ja päeva lõpuks on see läbi, kuid diskrimineerimine see eest toimub kogu aeg ja sellest ei pääseta nii kergesti. Diskrimineerimine on palju karmim ning selle eest peab igaüks end ise kaitsma, aga koolikiusamise puhul on võimalik kellelgi teisel sekkuda. Diskrimineerimine on kellegi õiguste kitsendamine mingitel teatud põhjustel, milleks kipuvad tavaliselt olema rass, sugu, religioon või rahvus. See on probleem, mis on olnud aktuaalne läbi aastakümnete ja endiselt ei ole sellele suudetud lõppu teha. Miskipärast arvavad kiusajad, et saavutavad oma tegevusega populaarsuse, mis tegelikult ei tohiks nii olla
Eesti Maaülikool Diskrimineerimine on eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine. Diskrimineerimine liigitatakse otseseks ning kaudseks diskrimineerimiseks. Otsese diskrimineerimise all mõistetakse olukorda, kus sarnastes tingimustes olevatest isikutest koheldakse kedagi teistest halvemini tulenevalt selle isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate hulka sattumise eest. Mis ahvatleb teisi endast väiksemaid kiusama ja miks just nii tehakse. Sellega küll tegeletakse, et seda leevendada aga paistab et paljud ei taha sellest õppust võtta. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineerimist on nüüd koolides palju, igas koolis kiusatakse kedagi. Teiste diskrimineerimine levib kahjuks väga kiirelt ja paljud lähevad sellega kaasa, mõtlemata mida teeb see neile keda kiusatakse. Kiusatakse tihtipeale endast väiksemaid ja nooremaid, kuna teatakse, et nemad ei hakka vastu ja nendest saab kergesti jagu. Kiusatakse neid, kes on erinevad, kes lihtsalt ei meeldi. Kiusatakse, et näidata et ma olen popp. Kiusatakse ka sellepärast teisi , et kuuluda siis kellegi
Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed. Kiusamise algatajadeks ongi just need õpilased kellel on rikkad vanemad, kes saavad oma lastele lubada kõike mida lapsed just tahavad. Kas nutitelefone, tahvelarvuteid või siis firma riideid. Teiste diskrimineerimine levib kahjuks väga kiirelt ja paljud lähevad
Miks kooli kiusamine on diskrimineerimine? Ants Rootslane Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise või teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku päritolu või muu asjaolu tõttu. Paljud inimesed peavad ainult füüsilist kiusamist
· Erinevatesse rassidesse kuuluvatel inimestel on näiteks erinev naha- ja juustevärvus. See aga ei anna põhjust suhtuda erinevatesse rassidesse kuuluvatesse inimestesse teatud eelarvamustega. · Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. · Diskrimineerimist on · Diskrimineerimine peamiselt kahte tüüpi võib olla nii sooline, -- otsene ja kaudne vanuseline, usuline, diskrimineerimine. veendumuslik, kuid kõige levinum on rassistlik diskrimineerimine. · Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui inimest koheldakse kellegi teisega võrreldes halvemini tema rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse
Soolisest võrdõiguslikkusest Eestis Soolise võrdõiguslikkuse idee sai alguse 19. sajandil seoses feminismi kui poliitilise liikumise tekkega. Feministid nõudsid endale meestega võrdseid kodanikuõigusi. Eestis said naised hääleõiguse 1918. aastal ja see on tunduvalt varem kui mõnedes vanades demokraatiamaades. Tänapäeval on loomulik, et kõik naised saavad hääletada ning osaleda ühiskonnaelus. Kuna maailm ja ühiskond areneb pidevalt, räägitakse nüüd soolisest võrdõiguslikkusest. Seda nii töö-, palga-, kui ka konkurentsivõimelisuses. Soorollidesse jaotamist õpetatakse meile juba varases eas. Isa toob leiva lauale, viib prügi välja, toob puid, laseb kruvisid seina ja ütleb karmima sõna-ta on jõu, võimekuse ja tugevuse kehastuseks. Emad seevastu pesevad pesu, teevad süüa, koristavad kodu, lohutavad, hoolitsevad pere eest. Seetõttu tekivadki sellised mõisted nagu ,,meeste ja naiste tööd". Lapsepõlves aleteadvuse...
Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. arengut. Diskrimineerimine Võrdõiguslikkuseaduse kohaselt ei ole lubatud kedagi diskrimineerida tema vanuse, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, kodakondsuse, keele, seksuaalse suunitluse ega muude indiviidiga seotud omaduste tõttu. Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne. Kaudne diskrimineerimine võib avalduda õpilaste vahel tihti verbaalse halvustamisena - teotuse ja sõimuna, ignoreerimise või tähelepanuta jätmisena ning mängudest isoleerimisena ja vähem väärtustatud ülesannete andmisena
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri
Tv lk 4 harjutus 1. hiskond-koosneb inimestest, kes sltuvad ksteisest.hiskond on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. sotsialiseerimine-hiskonnaga kohanemine kitumiskultuur-hine arusaam haldus-hiskonna valdkond tjaotus-eri inimesed teevad eri asju.t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu kla/linn/vald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse e...
arvestamist." Ta lisab veel: ,,Ükskõik mis liiki olendiga on tegemist, võrdsuse printsiip nõuab, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega." Kuna ei ole garantiid et, võimed ja oskused oleks inimeste vahel võrdselt jaotunud, arvestamata rassi ja sugu. Teistest peaks hoolima ja teistega peaks arvestama võrdväärselt, sõltumata nende välimusest, olemusest ja võimetest Spetsiesism on liigikuuluvuse järgi tehtav eelistus või diskrimineerimine, lugupidamatus või sobimatu hoiak inimliiki mitte kuuluvate olendite elu, vajaduste, väärikuse ja õiguste suhtes. Autori arvates tuleks spetsiesism täielikult hukka mõista. Jeremy Bentham oli üks vähestest kes mõistis, et huvide võrdse arvestamise printsiip kehtib ka teiste liikide kohta samamoodi nagu see kehtib ka meie kohta. Kõrgem intelligentsustase ei anna ühele võimu teise üle, kes on vähemal määral intellektuaalsete võimetega.
Tallinna Tööstushariduskeskus Logistika 1 e/g Aleksei Strjukov Võrdse kohtlemise põhimõtted töösuhetes Juhendaja: Toivo Treufeldt Tallinn 2017 Sisukord Kuigi Eestis on töökohal diskrimineerimine endiselt suhteliselt väheräägitud ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem
Essee Võrdne kohtlemine töösuhtes Diskrimineerimine tööturul on üsna tavaline asi. Võib öelda et see on ebavõrdne kohtlemine töötajatele kellel on sama kogemus ja oskused, aga erinevad rahvus, nähavärv, sugu... Diskrimineeritakse nii eraisikuid kui ka nende rühmasid. Meie riigis töö diskrimineerimine ei olnud varem palju uuritud. Vahepeal välismaal, eriti USAs, diskrimineerimisega tööturul on juba pikka aega tegelevad erinevad teadlased, toimuvad erinevad uuringud. Kõige tihedam uuringute objektiks valitakse sugu diskrimineerimine, sest naised moodustavad suurima rühma diskrimineeritud isiklkikkudest. Diskrimineerimiseks ei loeta erinev kohtlemine ja kompensatsiooni suurus, kui nende põhjus on erinevus tööviljakuses. Mõned inimesed töötavad paremini või/ja kiiremini kui teised.
· Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5. 6 Ülesanne 6. 7 Ülesanne 7. 8
Vanapaberikonteiner Pakendikonteiner Olmeprügi/segaprügi konteiner 1, 6 2, 4, 8 3, 5, 7 4. Miks on tarvis prügi sorteerida? 1 p Aitab säästa loodusressursse; võimaldab materjali taaskasutada; aitab vähendada keskkonna reostamist jms. IV Rahvas, põhiseadus, demokraatia 8 p 1. Diskrimineerimine 3 p 1. Mida tähendab diskrimineerimine? 1 p Diskrimineerimine on teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine (nt sooline, rassiline, rahvuslik, religioosne jne). 2. Nimeta tunnus, mille alusel on võimalik inimest diskrimineerida. Too selle kohta näide. 2 p Siin on võimalikud erinevad variandid. Kindlasti tuleb silmas pidada, et tunnus ja näide oleksid vastavuses. Punkti saab anda ka siis, kui on märgitud tunnus, aga näidet ei ole osatud tuua. Näiteks: vanuseline/sooline diskrimineerimine: töökuulutuses on märgitud, et
Positiivse diskrimineerimise lubatavus ja töötajate võrdne kohtlemine Positiivne diskrimineerimine on sõnaseletuslehekülje andmetel sotsiaalpoliitika vorm, mis annab ebavõrdsuse kaotamise eesmärgil teatud eeliseid vaesunud või diskrimineeritud rühmadele või piirkondadele. Kuid kas õilis eesmärk toob endaga vaid murepilvi kaasa? Positiivne diskrimineerimine üritab töötada küll tööalase ebavõrdsuse vastu, kuid ei pruugi oma eesmärki siiski saavutada. Üsna selgelt kaldub positiivne diskrimineerimine kaitsma just naissoost töötajaid naisi kaitstakse sooliselt ebavõrdse kohtlemise eest seoses rasedusega, lapsehoolduspuhkuselt naastes on naistel õigus oma esialgsele töökohale, rasedatel on keelatud öösel töötada ja palju muudki. Koolis on ka üks õppejõud öelnud meile, et ,,rasedad on ju looduskaitse all."
Ideaalis on valitsus rahva poolt valitud ning esindab vaid rahva soove. Kahjuks on paljudes riikides meedia valitsuse kontrolli all, otsustades ja ette kirjutades, mida sobib avaldada. Meil mõistetakse seda ühelt poolt hukka kuidas on see võimalik, et ei saa kirjutada seda, millest on soov kirjutada teisest küljest on tegu sarnase situatsiooniga, mis meil endalgi tundlikku informatsiooni, kohalikku pila, valitsuse salajasi tegevusi ja muudki analoogset avaldada ei tohi. Diskrimineerimine ja rassism on inimeste hoiakutes endiselt märgata, ometi ei kajastata seda meedias muus võtmes kui ,,see on halb". Et tekiks diskussioon ja võimalik konsensus, peavad arutluses olema mõlemad pooled. Meediavabadus on sõnavabanduse osa, kuid kõik, mis on vaba kõnelemiseks, ei tohi kajastuda meedias. Üldine põhjendus on rahva ja riikide saladuste kaitse, isiku turvalisus ja solvamise vältimine. Teisalt on võimalik ka see, et osaline tsensuur väldib ebameeldivaid olukordi ja
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5
oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb: ● Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine ● Otsese diskrimineerimisega on tegemist siis, kui indiviid seatakse tema soo tõttu erinevasse seisundisse kui samas olukorras olev vastassoo esindaja ● Kaudse diskrimineerimisega on tegemist
on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja kuidas suurem feministlik liikumine üldiselt sellele rohkem kaasa aitaks. Sooline palgalõhe ja diskrimineerimine tööturul Olenemata tõsiasjast, et Eesti on saanud luua ja teostada oma iseseisvust ja uue riigi demokraatia väärtusi veerand sajandit. Leidub sellest hoolimata meie riigis nähtus, kus naiste ja meeste vahel toimub tuntav diskrimineerimine. Väidet, tõendab ka tõsiasi, et Eesti on siiani viimaste Euroopa Liidu andmete kohaselt esirinnas soolise palgalõhe küsimusel rekordkõrge. Hinnanguliselt on naistel tööturu võimalustele väiksemad šansid kui meestel, kus tihti peavad
suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel Suurte eelarvamuste eksisteerimine Suureks ohuks väikerahvaste kultuuride hägunemisele Kuritegevuse suurenemine Immigrandid ei suuda kohalikega kohaneda Diskrimineerimine Kriitika Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika
Need loovad solidaarsustunde grupi sees ja kaitsevad võõraste sissetungi eest. Zargoon sots.rühma kõnepruuk. 7. Vähemusgruppide integreerumise mudelid Vähemusgruppe võib ühiskonnaga siduda mitmel viisil. Segregatsioon ühiskonnas tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnas võimul olevate gruppide poolt. Jaguneb kaheks: 1)de jure ehk seaduslik segregatsioon ja 2)de facto ehk tegelik, kuid mitte tingimata seaduslik. De jure nt valgete diskrimineerimine LAVis, eraldades ja andes teised elutingimused mustadest, samuti ka mustade diskrimineerimine USAs enne 60daid. Kohanemine on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineerima kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Nad kohanevad kultuuriga, kuid ei pruugi selles osaleda (nagu venelased Eestis, kuubalased Miamis arendasid oma äri ja tööstuse ning jäid eraldiseisvaks grupiks)
Ühendusel on toetav ja täiendav funktsioon. 4.Euroopa Liidu õigus töötajate võrdõiguslikkuse osas. Isikute võrdõiguslikkus on euroopa liidu üks olulisemaid põhimõtteid. Printsiip on oluline isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Kõik isikud on seaduse ees võrdsed ja ei tohi olla diskrimineerimist. (võrdseid olukordi tuleb käsitleda võrdselt). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et puudub igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine. Võrdne kohtlemine tähendab ka isikute vaba liikumise põhimõtet, et ei oleks piiranguid töö saamisel. Euroopa Liidu Liikmesriigi kodanikul on õigus vabalt valida elu ja töökohta. Eestis- Soolise võrdõiguslikkuse seadus-tagab põhiseadusest tuleneva soolise võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse. Tööandja peab järgima töötaja võrdse kohtlemist ja tagama kaitse diskrimineerimise eest. 5.Euroopa Liidu õigussüsteem- esmane ja teisene õigus
Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis
oskustöölistega. 6. Kuidas inimeste paigalejäämine ja riigi seadusandlus mõjutavad palkade kujunemist? (2p) l inimesed eelistavad jääda paigale vaatamata erinevatele teenimisvõimalustele Eesti eri paigus, eelistavad paljud inimesed töötada kodukohas. l n b) riigi seadusandlus riik on kehtestanud mitmeid piiranguid ületunnitööle, töötundide arvule, lastetööle, alampalgale (2007. a. 3600 kr) 7. Kuidas tööalane diskrimineerimine mõjutab palkade kujunemist? (5p) l tööalane diskrimineerimine on ühe inimese eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha. l Kõige levinum on vanuseline, rassiline ja sooline diskrimineerimine. l Eesti naiste töötasu moodustas 2002. aastal umbes 75% meeste töötasust. Samal ajal on Eestis naiste keskmine haridustase kõrgem. l Tööalast diskrimineerimist piiravad seadused.
Eetilised probleemid on koguaeg olemas olnud, kuid viimastel kümnenditel on hakatud nendele äris rohkem ja rohkem tähelepanu pöörama. Loomulikult võib seda kõike kirjeldada mitmete erinevate tahkudena, aga mina valisin tänapäeva üheks olulisemaks juhtimisülesandeks tööandja ja töötajate vaheliste suhete ja kommunikatsiooni arendamise ning eetilisi probleeme leidub selles valdkonnas küll ja veel. Vaatleksin kahte erinevat juhtumit pealekaebamine firmades ning diskrimineerimine. Miks kaks nii erinevat teemat? Arvan, et mõlemal teemal on ühine joon eetika, pigem isegi eetilise dilemma näol. Tänapäeval liiguvad kõik ettevõtted demokraatia poole, autoritaarne juhtimisstiil hakkab unustusehõlma vajuma. Töötajaid tähtsustatakse ning üritatakse tagada nende heaolu, sest nemad toovad reaalselt firmale kasumit. Et luua hea töökeskkond, peab olema ka hea meeskond, inimesed peavad omavahel klappima ning tööjaotus peab olema selge ja konkreetne
kvootide kasutuselevõtu läbi. Samas on paljud riigid inimõiguste lepinguid ratifitseerides teinud reservatsioone, et teatud õigused nende riikide elanikele ei laiene (religioonist tulenevad jm põhjused). Eestis õnneks on senini päris mõistlikult toimitud mõlemal suunal. Seega on vastutus suures osas riigi õlgadel. Samas ilmselgelt saab ka iga kodanik ise midagi ära teha. Peamiselt sellega, et jätab kaaskodaniku diskrimineerimata. Võrdsete võimaluste võimaldamise vastand on ongi diskrimineerimine. Diskrimineerimine on paraku ühiskonda juba oma olemuselt sisse kodeeritud. Lõpetuseks sobivad ehk Aristotelese sõnad: Võrdseid tuleb kohelda võrdselt, ebavõrdseid aga ebavõrdselt. Seda lauset võib igaüks muidugi oma äranägemist mööda tõlgendada.
olulisteks niikaua, kuni ise ei satuta väärkohtlemise ohvriks. Nii maailmas kui ka Euroopas toimub iga päev lugematul arvul inimõiguste rikkumisi, kuid nende vastu võitlemine on pea võimatu. Põhiõiguste harta kaitseb aga Euroopa Liidu kodanikke, sest sellele tuginedes saab väärkoheldu nii enda kui ka teiste oma saatusekaaslaste eest võidelda. Üks igapäevasemaid rikkumisi, mida korda saadetakse on ilmselt inimeste diskrimineerimine erinevatel alustel: soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Inimesed diskrimineerivad põhiliselt oma eelarvamuste või veendumuste tõttu näiteks erineva rahvuse esindajaid(nt mustlased, türklased jne). Mustlased on Euroopas erinevatesse riikidesse hargnenud
Ühiskond ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad, rahvus, ühiskondlikud väärtused. 1.loe läbi õpikust lk 8-23 2.Tee endale selgeks, mis on ühiskond (lk 8), millised on selle valdkonnad e. osad (lk 11), mida kujutab endast tööjaotus ja milleks on see vajalik (lk 11) Ühiskond koosneb inimestest, kes sõltuvad üksteisest, see on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Inimesed aitavad ja toetavad üksteist aga ka võistlevad üksteisega. Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; mik...
tõestada kui mehel. Tänases Eestis on õnneks loodud soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis tagab Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevat soolist võrdset kohtlemist ning edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Samuti on ka soolise diskrimineerimise keeld, mis tähendab, et nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine on keelatud. Vaatamata nendele seadustele kohtab diskrimineerimist ikkagi. Öeldakse, et alati kui tehakse seadus, siis leitakse võimalus ka seaduse rikkumiseks. Ma pakuks välja sellise lahenduse, et näiteks kui mõni inimene, olenemata soost töötab näiteks keevitajana ja leiab, et samast soost ja samadel tingimustel töötav vastasoo esindaja teenib temast rohkem, siis on esimese tööandja kohustus palgavahe kinni maksta.
sotsiaalpoliitikas ellu viiakse K.Joseph – deprivatsiooni tsükkel. Vaene lapsepõlv-> kehv õppimine-> kehv töökoht- >ebastabiilne abielu jne --- Vaesuse strukturaalsed seletused: L.Beeghley esitab neli põhjusterühma: Vaesus kui nõiaring, millest vaesed ei suuda välja rabelda Klassisüsteem taastoodab iseennast Majanduskorraldus taastoodab vaesust Teatud gruppide institutsionaalne diskrimineerimine paneb nad halba seisu Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused: Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi Abi, mis antakse, on ebapiisav Abi jõuab kohale hilja Majanduskorraldusest tulenevad seletused: Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg Radikaalne seletus- vaesus kui kapitalistliku majanduse efektiivsuse tagaja. Sisuliselt marksistlik seletus ---
Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010 2002 2010 8279 11 432 2746 12 269 938 NENDE KEELE PROBLEEM • Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks • Sundevakueerimine • Venestumine • Diskrimineerimine KEELENÄIDE • HTTPS://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=6UUTTX11XDS LINGID • Https://et.Wikipedia.Org/wiki/mansi_keel • Http://hoimurahvad.Misjon.Ee/fakte/248-venemaa-soome-ugri-rahvaste-arvu kus-1989-2010 • Https://fennougria.Ee/rahvad/mansid/ • http://vvv.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
1970 aastatel alanud USA majanduskriis oli suureks tagasilöögiks. USA sisepoliitika Tõsine vastane tol ajal NSV Liit Suurem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale 19601970 a. Võeti vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitika Riigipeaks oli endiselt president Seadusandlik võim kuulus Kongressile,mis koosnes kahest kojastEsindajate Kojast ning Senatist. Demokraatia raskused ja saavutused Üks suurimaid probleeme oli mustanahaliste diskrimineerimine Piirati nende valimisõgusi Rajati eraldi koolid mustanahalistele Murrang nende vastu toimus 1960 a. Töötati välja seadus,mis parandasid mustanahaliste elu USA 1980.aastail Uus president Ronald Reagan Presidendi uus majanduskava:ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine,maksude alandamine. USA väljus majanduskriisist USA jäi ainsaks üliriigiks maailmas Kasutatud materjalid 9 kl ajalooõpik et
olukorras puudujääkide tõttu hariduses, tööstaatuses, majanduslikes ressurssides, elukohas jne ja ligipääs peamistele sotsiaalsetele institutsioonidele on piiratum ning need puudused on ajas püsivad. Millised on erinevad karakteristikud, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset tõrjutust Eurostati uuringus ja Euroopa Sotsiaaluuringus? Eluga rahulolematus, vaesus, institutsionaalne usaldamatus, inimestevaheline usaldamatus, tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1. Majanduskasv parandab inimeste üldist materiaalset heaolu, kuid kasvatab ebavõrdsust
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielu...
Minu maailm Mõned inimesed kalduvad arvama, et oleneme maailmast. Teised aga sisendavad endile hoopis vastupidist mõttelaadi ümbritsev keskkond sõltub meist. Minu jaoks toimib kõik vastastikuliselt maailm, mina ning teised käime kolmekesi käsikäes. Arvamused erinevad üksteisest; mitte keegi ei mõtle täpselt samamoodi. Kõigil on omad huvid, hobid, meelehead, prioriteedid. Igaüks omab isesugust isikupära. Meid ümbritseb mitmekesisus, mis muudab maailma mitmeid kordi värvikamaks, kuid samas algatab ka paljusid lahendamatutena näivaid konflikte. Konfliktide allikaid on palju. Suurimaks tülide tekitajaks läbi aegade võib siiski lugeda inimest ennast. Näiteks, juba vanasti koheldi mustanahalisi kohatult nende rassi pärast. Rikkamad nautisid odavat tööjõudu ega hoolinud nende alluvatest. Kõik toimis meelepäraselt kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtesta...
'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri reziimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada. Kuigi üldiselt võib holokausti alguseks lugeda 1933. a, siis Eestisse jõudis holokaust 1941. a. 1941. a juuliks, kui Saksa sõjaväe üksused Eestisse jõudsid, oli siia jäänud ca 1000 juuti, ülejäänud olid koos Punaarmeega lahkunud Venemaale
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid.
Juhendaja : Mai Kurrikoff 9. Klass 2013 Sisepoliitika Riigipea oli president Seadusandlikvõim kuulus Kongressile · Esindajate Koda · Senat Võimuvõitlus oli kriminaalne D e m o k r a a t i a r a s k u s e d j a s a av u t u s e d Ameeriklaste hirm kommunismi ees Neegrite diskrimineerimine Neegri laste haridus 1960. aastal murrang neegrite olukorras rassiline võrdsus Martin Luther King Majandus Välditi vigu mis tehti I Maailmasõja järel Majandus tõusis Kaubandus arenes( toiduained, tööstuskaubad) Dollar sai rahvusvaheliseks valuutaks Ameerika tähtsus NSV kosmoseprogramm pani USA pingutama
positiivne inimene informeeriks teisi oma haigustest. See on HIVpositiivse inimese või aidsihaige enda otsustada kas ta soovib seda teha. HIVpositiivse inimese staatus oma töökaaslaste ees ei erine milleski näiteks vähihaige inimese omast. Kas kedagi saab selle pärast vallandada või koolist välja arvata, et tal on HIV/AIDS? Ei. HIVpositiivse inimese või Aidsihaige diskrimineerimine on seadusevastane. Kui inimene suudab teha oma tööd, siis ei ole mingit põhjust teda vallandada. HIV ja RASEDUS Ka HIV-positiivne naine võib olla ema ja sünnitada terve lapse. Kui Sa jäid rasedaks ja ei kavatse rasedust katkestada, siis tee kindlasti HIV-test. Selleks ei ole vaja haigekassakaarti, kõikidele rasedatele on arstiabi TASUTA! Kui Sinu test osutus positiivseks, tee kõik, et Su laps ei saaks HIV-nakkust.
tarbijate jaoks, samal ajal peaks ta piisavalt stimuleerima nõudlust, et kompenseerida kasumi vähenemist ühikult. 27. Hinnadiskriminatsioon (selle 3 astet) ja hinnasegmentatsioon (selle erinevad võimalused) Hinnadiskrimineerimine (majandusteoreetiliste teadmiste kohaldamine reaalses äritegevuses). Sageli modifitseeritakse hinda, selleks et arvesse võtta tingimuste ja tegurite erinevusi (tarbijad,tooted, asukoht, aeg jne). Hinna diskrimineerimine tekib, kui ettevõte müüb oma toodet kahe või enama hinnaga, kuid seejuures pole hinnaerinevused tingitud kulude erinevustest. Paljudel firmadel on võimalik kehtestada oma toodetele hinnad, mis aitavad nende eesmärke kõige paremini saavutada (isegi kui neid firmasid ei saa käsitleda monopolidena). Need hinnakujundajad tegutsevad konkurentsitihedatel turgudel, kuid omavad turujõudu tänu oma toote või tootmisharu unikaalsetele omadustele.
staatus, ning tunnistas ülempealiku ehk kuninga kohalikuks võimuks, kellel on õigus anda svaasidele õiguslikult siduvaid käske. Aastal 1921 sai pärast regentkuninganna Labotsibeni Gwamile Mdluli 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks" (Ngwenyama) ehk ülempealikuks Sobhuza II. Koloniaalvõimu algaastatel arvestas Suurbritannia, et Svaasimaa saab lõpuks Lõuna-Aafrika Vabariigi osaks. Ent pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Lõuna-Aafrikas süvenes rassiline diskrimineerimine, hakkas Suurbritannia Svaasimaad ette valmistama iseseisvuseks. Poliitiline tegevus elavnes 1960. aastate algul. Asutati mitu parteid ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim
jätkusuutlikkus sustainability vahetuv ümbruskond immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama confines biosfäär biosphere hoidma sustain ülekaalus olev prevailing haritav arable vesi/vee - aquatic tarbimine consumption ühendama incorporates jäätme käitlus waste assimilation tööriist tool ökosüsteem ecosystem rikkuma exceed taastada regenerate säilitama maintain liialdama overshoot alahindama underestimate piisavalt adequately nõuded requirements näitama indicate kogus/hulk volume vastupandamatu compelling kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground keksk...
saab talvel sõita soojas bussis ilma, et selle eest maksma peaks, siis läheb olukord väga halvaks. Olukord läheb selleks halvaks, et kui need eluheidikud seal mitmekesi istuvad, siis bussijuht vaevalt hakkab neid ükshaaval välja viskama ja liiklust kinni pidama. Teiseks küsisin ka ajalooõpetaja käest, mis tema sellest arvab, siis ta ütles, et see plaan on väga läbimõtlemata ja arvas, et bussid hakkavad vabagraafiku alusel sõitma. Ka ütles ta, et see on inimeste diskrimineerimine, sest miks peaks Tallinna elanikud saama tasuta sõita bussiga, kui Tartus või Pärnus peavad inimesed selle eest maksma. Ka arvad õpetaja, et bussid hakkavad vabagraafikualusel sõitma, mis oleks muidugi väga halb, sest näiteks käin ma trennis Laagris, kuhu saba bussiga nr. 27, mis sõidab niigi harva ja seda oodata on suhteliselt halb. Inimesed ei saa plaanida oma käike enam, sest nad ei tea millal see buss tuleb.
Kui need kohustused on teisel üksikisikul, siis ei saa direktiivi sättele tugineda. Marshalli kaasus: naine, kes lasti Southamptoni tervishoiuasutusest lahti kuna, et ta oli saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma, meeste puhul oli sama tähtaeg 65. Siseriiklikud õigusaktid taolist sisekorraeeskirja ei nõudnud, aga samas ka ei keelanud niisugust diskrimineerimist ära. Marshall väitis, et tema vallandamine on sooline diskrimineerimine (vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiviga). Tervishoiuasutus oli eraõiguslik asutus, riik ei olnud direktiiviga sätteid vastu võtnud. Kohus otsustas, et kuigi riik ei olnud otsene tööandaja, siis oli riik süüdi, sest kuna riik õigust ellu ei viinud, siis tekkis ka vahetegemise võimalus. Fosteri kaasus: British Gas naised pensionile 60selt, mehed 65selt. British Gas eraõiguslik ettevõte, aga riigi omanduses. Kohus ütleb, et kui on mingi ettevõte, mis on riigi poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
