Mina ja diskrimineerimine Meriliis Parv
Koolivägivald
Tänavu
on väga palju kaebusi tulnud koolivägivalla all kannatavate lastelt ja nende vanematelt. Lapsed ja noored kannatavad nii vaimse kui ka
füüsilise vägivalla all. Rohkem jäävad diskrimineerijate luubi
alla need kes on vaesemad, teisest rahvusest, teisiti mõtlejatest ja
ka need kes on targemad ja kel läheb paremini.
Vaimse
vägivalla all mõeldakse seda kui neid mõnitatakse , narritakse ,
solvatakse ja naerdakse. Enam jaolt on see hullem kui füüsiline.
Füüsilise vägivalla all mõeldakse hoopis seda kui teisi lüüakse,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Meriliis Parv
Õppematerjali autor
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
poissi mind tunnist tundi ja vahetunnist vahetundi vebraalselt kiusasid. Nad kommenteerisid iga mu liigutustki. Ja kuna see kõigile teistele poistele ka nalja pakkus siis tihti võtsid ka nemad sellest ühisest norimisest osa. Klassijuhatajale oli see juba ammu silma jäänud ja nii ta siis korraldas nii kiusajatest poistele kui mulle arenguvestluse. Siis said poisid jälle põhjust, miks minu kallal võtta. Nad vist arvasid, et mina käisin õpetajale kaebamas ja sellepärast asjale siuke lahendus leiti. Mina aga polnud õpetajale midagi rääkinud ja ka see arenguvestlus oli veidi ülepakutud. Õpetaja rääkis mu vanematele, et poisid segavad minu õppetööd ja põhjuseks pidas ta seda, et ma meeldin neile poistele. Peale seda poisid tõmbasid end küll tagasi aga päris rahule nad mind ei jätnud. Ausalt öeldes oleks sel juhul ka kooliskäimine väga igavaks muutunud.
suhtutakse. Õpetaja tegevusel on oluline tähtsus, kuidas õpetaja suhtub erinemisse, kui seotud on ta kiusamisprobleemi kõrvaldamisega ja kui hästi tunneb ta kiusamisprobleemi oma klassis ära. (Tallinn, Koolikiusamine) Klassis või rühmas on õpetaja juht. Juhi ülesandeks on leppida rühmaga kokku reeglites. Reegleid on hea luua koos klassi või rühmaga, sellisel juhul seotus reeglitega suureneb. Reegleid luues on tähtis arutada seda, miks kiusamine, diskrimineerimine , häirimine ja vägivald on keelatud. Juhi ülesandeks on kontrollida pidevalt reeglite järgimist ja vajaduse korral sekkuda korduvalt nende rikkumisse. (Tallinn, Koolikiusamine) Kooli erinevates sõlmetappides õnnestub uute rühmade ja klasside moodustamine paremini, kui õpilaste tutvumisele üksteisega ja koolipersonaliga pööratakse tähelepanu. Rühmade tekkele võib kaasa aidata mängude, paari- ja väikerühmatööde, ekskursioonide, näidendite jms abil
Internetil on hulk häid omadusi, aga tal on ikka omad varjuküljed ka. Sel õppeaastal ei ole meil õnneks kiusamisjuhtumeid olnud, suuresti tänu ka sellele, et vanemad ja ka õpilased ise tulevad ja julgevad rääkida, kui midagi toimub. Siis me saame jälile ja saame aidata. Ma kiidan neid vanemaid ja lapsi, kes julgevad rääkida. On olnud ka seda, et kaasõpilased märkavad ja räägivad. Väikeses koolis on kindlasti lihtsam selliseid probleeme lahendada. Mina olen ka õpilastelt tagasisidet küsinud, näiteks ülemöödunud aastal oli kiusamisjuhtum, nüüd ma ikka küsin, et kuidas on, ja olen saanud vastuseks, et enam ei kiusata. Tähtis on abi küsida. Põhiline kiusamisviis on tõrjumine, ja mõnel lapsel ei ole sõpru. See on kurb. Maret Aardam Orissaare gümnaasiumi sotsiaalpedagoog
tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid siis kui tahetakse last kiiresti ohtlikust kohast eemale ajada. Et lapsele midagi selgeks teha, peab temaga rahulikult rääkima. Karistuse korral solvutakse ja tuntakse ennast alandatuna, see on lapsele kui kättemaks, eriti kui ta ei ole karistuse mõttest aru saanud või ei ole seda talle piisavalt seletatud. Samas võib tekkida ka lapses kättemaksuiha: et kui Sina teed mulle haiget ja halba, siis mina teen samamoodi vastu. Sellistel tegudel võivad olla kurvad tagajärjed. Üheks suurimaks probleemiks, miks lapsed kodus vägivalla ohvriteks langevad või hooletusee jäetakse on alkoholi tarvitamine. Peredes, kus alkoholi tarvitatakse pidevalt esineb sagedasti füüsilist karistust. Aga kuna vanemad on lapsele eeskujuks, siis õpivad lapsed seda, et probleeme lahendatakse vägivalla abil. Iga füüsilise karistusega kaob lapse kaastunne
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
See võib viia püüdeni seksuaalakti vältida või alateadliku tagasitõmbumiseni - naine küll osaleb seksuaalaktis, kuid jääb sealjuures passiivseks. Paljud naised, keda on löödud, kinnitavad, et hilisem seksuaalsuhe on nende jaoks raske katsumus, kuna nad ei suuda selles sfääris usaldada partnerit, kes on nende usaldust kuritarvitanud. Samas võib naise tagasitõmbumine kaasa tuua uusi süüdistusi, mees võib naisele ette heita külmust ja hoolimatust ("Näed nüüd, mina tahan ju hea olla, aga sa ise ei taha", "Miks sa pead halba meeles?"). Mida saab teha vägistamisohver Vägistamise ohvriks võib potentsiaalselt langeda ükskõik kes, olenemata vanusest, kohast või ajast. Statistikast selgub, et umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat. Tuleb meeles pidada, et ka siis, kui vägistajaks on tuttav, sugulane või elukaaslane, on vägistamine kuritegu. Kuigi ohvrid tunnevad
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid