AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu."
suuretevötete (dzaibatsude) tegevuse piiramine. 1946 Jaapani pöhiseadus(meie , jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate jaudu). Pöhiseaduslik monarhia , keisri öigusi piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus. kiire majanduskasv 1950-60( Jaapani majandusime). 1970 energia- ja majanduskriis. piirati tööstusharusid. eelistati teaduse saavutustel pöhinevaid alasid , mis 1970 muustus keskonna saatamise pärast suureks probleemiks. praegu on jaapan hästiarenenud riik. edusammude taga on rande kord ja jaapanlaste pingeline töö , riiklik poliitika, jaapan ei pea tegema suuri kaitsekulutusi. 1951 sölmiti usa-ga julgeolekupakt , mille alusel USA söjaväebaasid on jaapani territooriumil. Peale 2.MS oli välispoliitika suunatud koostöö arendamisele USA-ga ja normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. 1950 palju vastavaid leppeid Kagu- ja Löuna-Aasia maaga. 1960 normaliseerusid suhted Koreaga.
,,Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu'' · Pärast 2. M/S USA majandus hakkas kasvama. Toodangut viidi paljudesse Euroopa riikidsse, kuna ise ei suudetud veel piisava koguses toota. · Igasugused muutused USA majanduses, mõjutasid ja Euroopa majandust. · Ainsaks muret tekitavaks vastaseks oli NSVLiit · 60.-70. aastail võeti USA's vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. · 70. alanud majanduskriis oli USA jaoks tugev tagasilöök.
· energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindajate koda ja senat) Reaganoomika · ettevõtluse riiklik reguleerimise vähendamine · maksude alandamine · piirangute tühistamine ettevõtetele Vietnami sõja põhjus: · USA soovis kommunismi levikut tõkestada · USA lähtus nn. Doominoteooriast Makartism · kommunistide tagakiusamine USA-s · kommunistide ja juutide vastane poliitika
1. Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Maailma riigid jaotati majanduse taseme järgi; võib ka öelda, et üldise tugevuse järgi. Esimene rühm arenenud tööstusriigid, kus demokraatia ja turumajandus: USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia jne. Teine rühm- plaanimajandus, edendati rasketööstust: NSV Liit + tema liitlased. Kolmas rühm- majandus nõrk. 2. Arenenud tööstusriigid : mida kujutab endast heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus
Vietnami vahel tekkisid pinged.Põhja-Vietnamis moodustati Lõuna-Vietnami valitsusevastaseid rühmitusi ning valitsuse vastu võitlesid ka dzunglites pesitsevad sissisalgad, keda toetas P-Vietnami valitsus.USA juhtkond otsustas toetada L-Vietnami valitsust võitluses P-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu.Avalikkuse survel oli USA sunnitud alla kirjutama sõja lõpetamise kokkuleppele.Pärast USA vägede lahkumist algas kommunistlike jõudude pealetung ning 2 aasta pärast L-Vietnami valitsus kukutati.Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. 5.Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses, kosmoseuuringutes. Kuivõrd sundis ühe üliriigi edu teist pingutama? NSVLi majandus ei suutnud USA omaga võistelda, nõukogude inimeste elatustase oli ameeriklaste omast tunduvalt madalam.NSVL suutis siiski toota piisavalt relvastust et sellega USA julgeolekut ohustada.Ameeriklased pidid samuti tegema suuri kulutusi relvastuse täiustamiseks.NSVLi edu
Uus idapoliitika 1960. lõpul suhete parandamiseks loodud poliitika Tsehhi, NSVL-i, Poola ja Ida-Saksamaa vahel. Saksamaa taasühinemine 1989. aastal Berliini müüri lammutamine, 1990 tekkis Saksamaa liitvabariik. Hitler: · Diktatuur (fasistlik) · Plaanimajandus · Sõjatööstuse arendamine · Häving · Riigi lagunemine Adenauer: · Demokraatliku vabariigi loomine · Sotsiaalne turumajandus · Tööstusriik · Areng, astumine NATO-sse · Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus: · Paindlik majanduspoliitika, eelisarendati teaduse saavutustel põhinevaid alasid, vähendatakse vee ja õhu saastumist Sõjandus: · Vähe kaitsekulutusi, sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge, 1951. a. USA-ga julgeolekupakt. Põhjamaad:
Ameerika Ühendriigid: kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid, millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid, iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale, mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud ning millised olid selle skandaali tagajärjed, iseloomusta USA majanduse ja välispoliitika arengut 1980. aastail, kes oli siis USA president. Riigipeaks oli endiselt president, seadusandlik võim aga kuulus Kongressile, mis koosnes 2 kojast- Esindajate Hojast ja Senatist.Käis kahe suurima partei vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvöitlus.Üheks vanemaiks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Murrang neegrite olukorras toimus 1960. Aastail, mil töötati välja seadus, mis parandas tunduvalt mustanahaliste elu. McCarthy- oli USA senaator, algatas 1950
Kõik kommentaarid