Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lühiessee ühistranspordist (0)

1 HALB
Punktid
Lühiessee ühistranspordist #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ablakas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kas suudaksime vägivallata?

Kas suudaksime vägivallata? Vägivald on meie ühiskonnas olnud alati suureks probleemiks. Praegusel ajal on selleks koolivägivald. Sageli võib olla see nii vaimne kui ka füüsiline. Tihti tahetakse teiste õpilaste silmis oma mainet tõsta, selleks kasutatakse ära endast nooremaid. Mõned valavad lihtsalt oma viha teiste peale välja, pekstes või sõimates väiksemaid. Vahest juhtub ka selliseid olukordi, kus väiksemad tulevad tüli norima, siis hiljem lähevad kaebavad vanematele või õpetaja(te)le. Eelmisel nädalal juhtus selline olukord, kus õpilane võttis kooli kaasa relva ja tulistas sellega. Minu teada pole sellist juhtumit varem toimunud. Probleem võib seisneda selles, et vanematel ei ole aega kodus oma lastega tegeleda. Asi võib seisneda ka õpetajates. Kui süüdistatakse õpilast, milles ta süüdi pole. Arvab, et talle on ülekohut tehtud ja keegi ei usu teda. Siis võibki asi nii kaugele minna, et ta tuleb järgmine kord kooli püstoliga. Pr

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Inimkaubandus

Inimkaubandus Inimkaubandus on ülemaailme probleem, millest ei jää puutumata ka Eesti. See on nähtus, mis rikub paljude inimeste põhiõigusi ja elusi. Kaubitsejad kasutavad ära inimeste naiivsust, soovi minna välismaale õnne otsima, töötust, soolist ebavõrdsust ja himu suurema palga järgi. Ahvatlevad pakkumised põhjustavadki selle, et naised, lapsed ja ka mehed hakkavad usaldama täiesti võõrast inimest, vahetavad elukohta ja hakkavad tööle kurjategijate heaks. Inimkaubanduse äri mõjutavad kõik sündmused maailmas. Piiride avanemised, piirikontrolli puudumine ja inimeste tihedam liikumine on soosinud sellise äri levikut ja arengut. Kaubitsejad on aktiivsemalt tööle hakanud ja kartus sattuda konflikti võimuorgani esindajatega on väiksem. Inimkaubanduse arengut soodustavad ka majanduslikud probleemid nagu tööpuudus ja majanduslik ebavõrdsus. Kaasa aitavaks teguriks on ka sooline ebavõrdus ühiskonnas. Mina ar

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
doc

Infoühiskonna probleemid

Infoühiskonna probleemid Tänapäeva ühiskonnas võib ilmneda igasuguseid vigu ja tähelepanekuid, mida esmajoones kohe ei tähtsustata. Infoühiskonna üheks suureks probleemiks võib lugeda massilist kontoritööd ja tööd arvuti taga. Tänu massilisele arvuti levikule ei pea inimesed oma igapäeva töödeks kodunt väljuma ­ tööd saab teha mugavalt ka kodus diivanil. Ei pöörata tähelepanu enam nii palju oma tervisele, kui mugavustele. Liiga kerge elu ja kõige kättesaadavus on muutnud inimesed laisaks. Infoühiskonnas omandab paberraha järjest vähem tähtsust ning enam levinud on elektronkaardid, kus numbrid lihtsalt jooksevad lahtrist lahtrisse. Inimesed ei vaevu enam sularaha kaasas kandma ja vajadusel maksavad oma arved krediitkaardiga. Kergel ja mugaval krediitkaardil on ka omad miinused, näiteks igakord kui klient kasutab oma krediitkaarti mõnes automaadis või poes, jääb temast maha elektrooniline jälg, selle jälje abi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Raamat küttis kired nii üles, et selle maatasa tegemiseks korraldati eraldi koosolek. Aga Meri sõbrad teatasid kirjanikule, kus ja millal laimukoosolek peetakse. Meri ootas väljas, kuni oponent oli end peaaegu marru rääkinud, ja ilmus siis nagu muuseas kohale. Ta palus andeks, et oli hiljaks jäänud, sättis end esimesse ritta istuma ja hakkas kõnelejale üksisilmi otsa vaatama. Too läks närvi, ajas sõnad segi ja hakkas kogelema. Materdamine kukkus läbi. Eesti ühiskond kääris ja ega Lennart Meri isiklik elugi rahulikult kulgenud. Pikka aega kestnud abielu jooksis karile, kui Regina Meri 1980. aastal ühisest kodust lahkus. Teine tagasilöök oli isa surm. Georg Meri oli kaua suutnud oma rasket haigust perekonna eest salajas hoida, kuid 1983. aasta kevadel ei olnud see enam võimalik. Georg Meri suri 10. juunil. Lennart Meri kaotas oma suure eeskuju, Eesti kultuurielu aga suurepärase Shakespeare'i uurija ja tõlkija

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Globaliseerumise essee, kas vähendab süvendab erinevusi riik

Urmas Niklus 12B Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Maailmas on palju erinevaid riike ja kultuure. Tänapäeval kui tehnoloogia areneb kiiresti ja inimestel on palju võimalusi liikuda on hakanud toimuma suurem globaliseerumine. Samuti on globaliseerumine jagunenud laiali näiteks kultuuriline, poliitiline ja majanduslik. Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi? Kultuuriline globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks võib tuua kas või Eesti, järjest rohkem kaovad ära meie setud, rahvalaulud ja rahvatantsud. Just noorem põlvkond on see, keda ei huvita kultuur, vaid kes pigem läheksid kaasa teksa, muuvi ja popkorni kultuuriga. Inimeste suhtlemine mu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
docx

Magusamaks Eestis - poolt või vastu?

Kodanike ülekaalulisus ja rasvumine on nii Eestis kui ka mujal Euroopas muutunud üheks suurimaks terviseriskiks. Elanikud liiguvad vähem, ent tarbivad sama palju või rohkem, selline käitumine on iseloomulik ka lastele. Selleks, et vähendada elanike soola, magusa ja transrasvade tarbimist, rakendavad paljud riigid majanduslikke meetmeid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on üheks selliseks meetmeks välja pakkunud magusamaksu, mille rakendamist soovitab ka Eestile (ERR, 2015). Magusamaks on aga väikeriigi majandust oluliselt mõjutav samm, mille võtmine tuleks hoolikalt läbi kaaluda. Suhkrumaksu kehtestamisele Eestis seisab tugevalt vastu Eesti Toiduainetööstuse Liit. Peamise vastuargumendina toob Toiduliit välja, et magusamaksu töökindlust ning efektiivsust pole tõestatud ning suhkru maksustamine Eestis tooks pigem kahju kui kasu. Toiduliit rõhutab, et suhkru tarbimise ning elanikkonna rasvumisprotsendi vaheline seos pole piisavalt tugev, et selle põhjal maks kehte

Ühiskond
thumbnail
1
doc

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? lühiessee

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonnas leidub palju erinevaid kultuurilise taustaga ja uskumustega inimesi. Kõikidel meil, inimestel, on erinevad prioriteedid ja arusaamad, kuid kas sellegipoolest inimesed saavad omavahel läbi ? Sallivus on kahepoolne asi, nõnda kuidas käitud sina teistega teised käituvad sinuga. Vana hea lause, mis ütleb ­ ela ise ja lase ka teistel elada. Kindlasti on tänapäeva maailma sallivuse roll aja jooksul suurenenud. Tänavatel ei kohata halvustavaid reklaame, ütlusi ja inimesi aksepteeritakse sellistena nagu nad on. Tagasi vaadates ajale, kus põlati ning isegi kiusati inimesi nende uskumuste pärast, pean mina väga valeks. Inimesed kõik ei peagi ühte moodi olema, käituma ega üksteisele meeldima, kuid sellegipoolest pole meil õigus ta elu kallale kippuda. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne. Rahvad ja kodanikud, kes ei ar

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
docx

Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg

Maailma Looduse Fondi raporti järgi on Eestis elaniku kohta üks suurimatest ökoloogilistest jalajälgedest maailmas, vajades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 2,8 Maa jagu ressursse (World Wildlife Fund, 2014). See raport peegeldab tõsiasja, et Eesti peab viivitamatult võtma keskkonnasõbralikuma suuna ning leidma viise, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Eesti elanike keskkonnavaenuliku käitumise taga on kõige tõenäolisemalt tarbijate pime teadmatus. Inimesed ei teadvusta endale oma tarbimise tagajärgi ja ohte planeedile. Nii sulgutakse mugavustsooni, kus valikuid tehakse läbimõtlemata ja pimesi, vastavalt harjutud kommetele. Selleks, et astuda samm lähemale keskkonnasäästlikumale Eestile, tuleks esmalt algatada mahukas teavituskampaania, mis paneks elanikud reaalse fakti ette, mis on nende tarbimisharjumuste tagajärjed ning miks tuleb tarbida mõtestatult ja säästlikult. Seeläbi mõistavad elanikud oma vigu ning nende mõju ümbritsevale ja hakkava

Keskkonnasotsioloogia



Lisainfo

Probleemiks on tasuta ühistransport ja lisatud on selle negatiivne pool ja lahendus.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun