Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad ...
Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõim...
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samu...
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toim...
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Par...
docstxt/135015009588.txt
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...
Diktatuurid Lääne-euroopas. Itaalia ja · Liikumise juhiks oli BENITO MUSSOLINI, ta lubas taastada riigis korra,Itaalia võimsuse saksamaa. · Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu Suund diktatuuridele: · Demokraatia langes kriisi · Üksikisiku roll oli tähtsusetu · Oodati diktatuuri,mis viiks riigi majanduslikule õitsengule · Klassihuvid allutati rahvuse huvidele · Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kiriku...
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa ri...
Diktatuurid Euroopas Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Referaat Koostaja: Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................2 Diktatuurid Euroopas...........................................................................................................................4 Natsionaalsotsialism..............................................................................................................................5 Natsionaalsotsialistlik majandus............................................................................................................6 Adolf Hitler .............................................................................................................................................
Diktatuurid Lääne-Euroopas DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS Kalle Pärt Mis on diktatuur? • DIKTATUUR - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on otsuste tegemisel piiramatu võim. Olukord peale Esimest maailmasõda • Paljud rahvad lootsid, et demokraatia tagab ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. • Paraku seda ei tule ja levib demokraatia kriis. • Hakkavad levima mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistavad hädades demokraatiat ja … • … nõuavad diktatuuri, mis hävitaks arengut pidurdavad vaenlased ja viiks majandusliku õitsenguni. Diktatuuride tekkepõhjused I 1) Muutused ühiskonnas • Uued valijad - töölisklass ja naised, • neid kergem mõjutada ja nende rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2) Sõja mõju • Sõja ajal inimesed harjusid, et riigis oli nö karm käsi, kes nende eest otsustas. Olenemata sõjakoledustest oli selline valitsemine sõ...
Demokraatia ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist mona...
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. ...
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm...
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed soovisid majand...
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või ...
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lü...
Diktatuurid Lääne-Euroopas Tööleht õpiku Lähiajalugu I 13. peatüki juurde I Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I maailmasõja järgses Euroopas! * * * * II Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? III Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? * * * IV Mis olid Itaalia fasistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? * * V Kuidas sai Mussolini võimule? VI Iseloomusta Mussolini diktatuuri! * * * * VII Loe lk 89 rohelise kasti seest läbi Hitleri elulugu. Kuidas sai Hitlerist NSDAP juht? VIII Uuri lk 89 olevat tabelit valimistulemuste kohta Saksa Riigipäeva valimistel ja vasta küsimustele! 1) Kas NSDAP saavutas 1932. a. valimistel absoluutse häälteenamuse? 2) Millised parteid 1932. aastal veel suurendasid oma kohtade arvu 1928. aastaga võrreldes? 3) Millega seletada NSDAP populaarsuse plahvatuslikku kasvu 1932. aastal? * * IX Too...
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Demokraatia kriis, demokraatias pettutakse. ( Loodeti ju,et demokraatlik riigikord toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, mida aga kohe ei juhtunud ) · Kommunistlik liikumine soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, ning hävitada kodanlust. · Fasistlik ja natsionaalsotsialistlik tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid,teisi rahvaid ( juute ) ning kommuniste. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord mille olulised tunnusjooned olid: 1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. ( Valimisõiguse laienemine ) 2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1. A...
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutus...
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
Demokraatia levik 19. saj keskel peeti parimaks lääne ühiskonnamudelit. Dem aluseks on majanduslik progress. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole dem võimalik, et ainult heaolu ja haridus loovad eeldused dem väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Püüti juurutada dem Aasias ja Aafrikas arvestamata nende riikide eripära. Selle põhjuks oli optimism maj ja tehnoloogilise arengu suhtes maj jõukus lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokra...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel? Enne Esimest Maailma sõda olid demokraatlikud peaaegu kõik euroopa riigid, enne sõda olid kõik riigid heal järjel, kuid sõda paiskas pikali kõik peale USA, kelle ees oli paljudel värskelt sõjast väljunud Euroopa riikidel kõvasti tasumata võlgasid, mis aitasid niigi heal järjel oleva USA-l maailma esiriigiks tõusta. Sellel ajal, kui teised riigid üritasid paaniliselt ellu jääda suples USA rikkuses ja toretsemises, kuid kuna neil oli korraga käes liiga palju ressursse, ei osanud nad ette näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frank...
Füürer-Saksamaa, Duce-Itaalia, NEP-Uus majanduspoliitika, Gestapo- Vene salapolitsei, Antsisemitism- Juudi viha, Fašism- iseloomu nõue. Millal ja miks tekkis Euroopas demokraatia kriis?- 30`ndatel, majanduskriis. Nimeta 3 diktatuuri tekkimist soodustanud tegurit.- Keskklassi olukord muutus, tekkis töölisklass, naised said valida. Mis on autoritaarne diktatuur?- Vägivallatu väikese grupi võim. Nimeta 3 autoritaarse diktatuuriga riiki.- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ...
Ajaloo tunni arutlus Demokraatia ja Diktatuurid euroopas 1920-1930.aastatel. Demokraatia ja Diktatuur on valitsemisvormid mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Demokraatlikus riigis on otsustav võim rahva käes ja kõrgeim võim on jaotatud laiali. Demokraatlikus riigis puudub kindel juht, sest võim on ära jaotatud. Diktatuuriga riigis on aga üks kindel juht kes on reeglina geenius ja kes otsustab kõige üle. Diktatuuriga riigis valitsetakse hirmuga ja püütakse pidevalt kontrollida inimeste mõttemaailma ning inimesed elavad infosulus ja on välismaailmast täiesti ära lõigatud. Kuigi peale I. Maailmasõda muutus Demokraatia väga populaarseks ja levis paljudes riikides, sest I. MS võitnud ,, Antant "-i riigid olid demokraatlikud. Kuid majanduskriisi tulekuga nägid inimesed, et on palju parem, kui riigi eesotsas on üks otsustav inimene ,mitte grupp inimesi, kes ei suuda leida üksmeelt ja kiirelt otsuseid vastu...
Demokraatia ja diktatuurid 1920. 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid ini...
Demokraatia ja diktatuurid 1920.-1930. aastail Järgneva arutluse käigus selgub demokraatia ja diktatuuride rolli 1920. -1930. aastatel, nende head ja halvad küljed ning tekkepõhjuseid. Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul on võim rahva käes. Põhilised tunnused on kodanikuvabadused, kodanikuõigused ja rahva sekkumine ühiskonna tähtsamate otsuste lahendamisse. Diktatuur on aga jõulisem ja robustsem valitsemisvorm. Diktatuur jaguneb kaheks autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Nende ühised omadused on ühepartei süsteem, mille juhil on riigivalitsemises tähtis osa. Rahvas allutati riigivõimu alla tekitades neis hirmu ning lubades neile paremat elu. 1920. 1930 aastatel hakkas Euroopas levima diktatuur. Selle põhjustas rida muutusi, mille diktaatorid kenasti ära kasutasid. Peamised probleemid olid muutused ühiskonnas, sõja tagajärjed, Versailles'i süsteemi mitte täitmine, halb seis majanduses, riig...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda ena...
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikide...
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said n...
KONTROLLTÖÖ (Demokraatia ja diktatuurid maailmas) 9. klass kokku 30 punkti I variant 1. Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? (3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õig...
Miks kujunes I mailmasõja järel osades Euroopa maades diktatuur? Kuidas õnnestus teistel säilitada demokraatia? Aastal 1918 lõppes I maailasõda. Tekkisid uued riigid ning võeti arenenud riikide eeskujul kasutusele demokraatia. Hiljem vahetati demokraatia välja diktatuuri vastu, kuid mitte kõik riigid ei läinud sellega kaasa. 30. aastatel oli Euroopas ja ka mujal maailmas majanudskriis. Kriis ei paistnud kuidagi lõppevat. Et seda teha tuli riikidel oma käsi mängu panna. Paljude diktatuuride tekkepõhjuseks võib lugeda, range korra kehtestamist, et saada ühiselt üle majanduskriisist. Eesti kaasaarvatud. Saksamaal kehtestunud diktaruuri põhjuseid ei saa otsida ainult majanduskriisist. Sõja lõppedes oli Saksamaale keht- estatud Versaillei süsteemi kaasabil suured maksud. Sellega tehti Saksamaale kõvasti liiga. Talt võeti ära osa tema algsest territooriumist ja nagu eespool mainitud ka suured reparat...
DIKTATUURID EUROOPAS Kahe maailmasõja vahel Mis on diktatuur? Diktatuur ühe inimese või väikese rühma piiramatu võim Diktaator piiramatu võimuga ainuvalitseja Enamasti haaratakse võim vägivaldselt (kuid ka seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane ...
Diktatuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt pärast vägivaldset riigipööret, millega kukutatakse eelmine poliitiline süsteem. Diktatuur 20.sajand Suurem osa riike muutusid demokraatlikust valitsusvõimust diktatuuriliseks . See toimus põhilisel 1920 -30. aastatel . Selle põhjusteks oli näiteks pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa), inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja 1929-1933.a. olnud majanduskriis (Saksamaa, Itaalia) ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide te...
Maailm muutuste tuules hirmud ja lootused 1990. aastate algul toimusid Euroopas olulised muutused, mis põhjustasid nii mõningategi kriiside ja sõjaliste kokkupõrgete tekkimist. Need muutused olid : Berliini müüri lagunemine, Ida-Saksa alade liitmine Saksamaa Liitvabariigiga, Nõukogude Liidu lagunemine, Tsehhi ja Slovakkia riikide tekkimine. Peale Teist maailmasõda oli maailmakorraldus muutumas. Kahepooluseline maailm algul nõrgenes, lõpuks kadus sootuks. Kommunistlikud diktatuurid lagunesid ning Ida- Euroopas tekkisid mitmed uued riigid. Tekkisid lootused uue maailmakorralduse loomiseks. Loodeti demokraatia valitsemisele ja tuumasõja ohu kadumisele. Inimesed lootsid, et lahkhelisid ja tülisid saab lahendada ilma vägivallata, kuid varsti selgus, et see lootus oli olnud asjatu. Esimene vägivallaline konflikt tekkis Jugoslaavia lagunemisel 1989. aastal. Riigid, kes kuulusid Jugoslaavia koosseis...
Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võid...
Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.-1930. aastail. ,,Demokraatia" tähendab kreeka keeles rahva võimu, mida iseloomustab võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Kes...
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks parte...
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks ...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riigid tekkisid selle pärast, et rahvas oli pettunud eelmistes riigikordades ning arvasid, et diktatuur aitab neid välja majanduskriisist. Peale selle, ei teadnud enamus rahvast, mis asi on demokraatia. Diktatuur jaguneb kaheks totalitaarseks ja autoritaarseks. Diktatuurile iseloomulikud tunnused on juhikultus ja ühepartei süsteem, pidev propaganda, oma rahvuse ülistamine, pidev sise- ja välisvaenlaste otsimine ning pidev hirmuvalitsus. Totalitaarse ja autoritaarse diktatuuri vahe on see, et totalitaarses riigis on juhil õigused kontrollida inimeste mõtteavaldusi ja väljendusvõimalusi. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 1939. aastaks oli Euroopas alles vaid mõni üksik demokraatlik riik. Demokraatia tähendab rahva võimu. Sellest võib järeldada, et rahvas osales ...
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimeses maailmasõjas oli võidul demokraatia. Pahatihti aga ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Seega tekkis olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid? Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord a...
Demokraatia või diktatuur maailm II Maailmasõja eelõhtul arutlus Selles arutluses näitan ma demokraatia ja diktatuuri negatiivseid ning positiivseid pooli, millest sai alguse II Maailmasõda ning mis oleks saanud siis kui diktatuursed suurriigid: Nõukogudeliit ja Hitleri Saksamaa oleks olnud demokraatlikud. Deomkraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine peaminister, väga targad sõnad :"Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Ma ühtin tä...
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
Diktatuurid venemaal ja saksamaal Esimene maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. Kui demokraatia langes kriisi, siis oodati diktatuuri, mis viiks majandusliku õitsengule. Pettuti demokraatias toimusid majanduslikud raskused, ning juhid (Stalin ja Hitler) oskasid lubada just vajatavat, seepärast sai ka diktatuur võimalikuks. 1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nä...
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on ke...
Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad....
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
kool Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator Diktatuurid euroopas Essee nimi klass Koht aasta Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator. Jossif Stalin sündis 1879. aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele miteilmumine" 1903. aastal asus Stalin bolshevistlikku parteisse ja 1917. aastaks, mil see erakond oktoobrikuise riigipöörde tagajärjel võimule tu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
