· Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas. · Ooperite eripärad: meloodia rikkus, jõuline rütmika, palju librettot, laulja orkestrist üle. Frédéric Chopin · 19. sajandi suurim klaverikomponist.
FERENC LISZT Ferenc Liszt Ungari helilooja, pianist, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist Tema muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka 20. sajandi heloloojaid Elukäik Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824. a esimene avalik kontsert Pariisis 1830-1840 reisis Liszt Euroopas, andes kontserte Peterburis, Moskvas ja ka mujal 1835. a sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kolisid Sveitsi, alustas tööd Genfi konservatooriumis 1842. a esines Liszt Tartu Ülikooli aulas 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von Sayn-Wittgensteiniga 1848 1861 elas helolooja Saksamaal, peamiselt Weimaris ...
Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-va...
Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18. sajandi lõpuks oli sümfoonia omandanud kuju, mida me tavaliselt nimetame "klassikaliseks". Vorm oli laienenud neljale osale: esimene kiiretempoline osa, teine, lüürilise või traagilise karakteriga aeglane osa; kolmas...
Romantismi üldiseloomustus See periood hõlmab 19.saj teisest aastakümnest. Ajalooliselt oli see periood väga võitluslik. Terve Euroopa oli Prantsuse revolutsiooni tulemusena haaratud sotsiaalsete konfliktide keerisesse. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikest konfliktidest kõrvale. 19saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. Pariisi ülestõus 1839 . H. Berlioz läks barrikaadidele võitlema. R. Wagner 1849 Dresdenis oli ülestõus, ta ühines nendega. Ungaris võttis vabadus võitlusest osa Fr. Liszt. Fr .Chopin.. poolakas J. Sibelius soomlane, astus välja venestamispoliitika vastu Itaallane G. Verdi , esimesed ooperid olid kõik revolutsioonilistest ideedest. Vabadus võitlus hoogustas rahvusliku kunsti arengut. Tekkis palju uusi koolkondi: poola, norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19
3) Muusika seadmine orkestrile - orkestratsioon 3. Nimeta 19. saj autor, kes esimesena võrdsustas soololaulu instrumentaalzanridega ja kelle soololaule esitatakse maailmas kõige enam! Lisaks nimele pane kirja ka vähemalt üks soololaul tema loomingust. Franz Schubert, ,,Metshaldjas", ,,Ave Maria" 4. Kes kirjutas esimese romantilise sümfoonia? Mis on selle sümfoonia pealkiri? Franz Schubert, ,,Lõpetamata sümfoonia" 5. Mille poolest on prantsuse helilooja H. Berlioz muusikalukku läinud lisaks sellele, et ta oli tuntud helilooja? Uuendaja 19. saj orkestrimuusikas, nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanija. Anis välja orkestratsiooniõpiku. Suurendas sümfooniaorkestri koosseisu: võttis kasutusele ohtralt löökpille 6. Nimeta suurim viiulivirtuoos 19. sajandil. Niccolo Paganii 7. Nimeta 2 kuulsamat pianisti ja klaverimuusika loojat 19. sajandil. 1) Fryderyk Chopin 2) Ferenc Liszt 8
Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas Kuula YouTube - benny hill saxofon solo Vaskpuhkpillid Valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist Kõla on metalselt särav ja pidulik Kõla summutamiseks kasutatakse helisummutit ehk sordiini Vaskpuhkpillid Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba kausshuuli k Trompet Trompeti kõla on õilis ja särav H. Berlioz (1803-1869) On seotud sageli maagia ja tavade ning ametlike või sõjaväeliste tseremooniatega Oma särava kõlaga on orkestripillidest kõige valjuhäälsem Kuula YouTube - Taps Trumpet Solo Kuula YouTube - Jazz Trumpet Solo - St. Thomas Tromboon Teleskooptoruga tromboon on orkestri vaskpillirühma silmatorkavaim pill 7 tõmmiktoru asendit . Mida kaugemale toru välja tõmmatakse, seda madalam on heli Multifilmide taustamuusikas ja
Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse.
(muistendid, legendid). Romantilisi heliloojaid Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele.Tänu temale kujunes saksa Saksamaal iseseisvaks muusikavormiks (soololaul). Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid Itaalia romantikud Giuseppe Verdi (1813-1901) Gioacchino Rossini (1792-1868) Niccolo Paganini (1782-1840) Prantsuse romantikud Hector Berlioz (1803-1869) Georges Bizet (1838-1875) Charles Gounod (1818-1893) ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed.Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.
kontraste ja tormakust ning eredaid karaktereid. Suur osa Schumanni loomingus on programmilisel muusikal. Ta laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi ja armastas ebatavalisi rütmimustreid. 6. 1834. a. lõi Schumann Davidsbündlerite liidu Taaveti vennaskonna. Schumann lõi selle rühmituse oma fantaasiates.Sinna kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. Tema reaalsed ning ka väljamõeldud sõbrad. Nt. Chopin, Liszt, Berlioz, Paganini jt. Ise varjus ta pseudonüümide taha. (7.) Ta esines seal kahe isikuna. Eusebiuse ja Florestanina. Eusebius oli lüüriline ning Florestan oli impulsiivne ja kirglik isiksus. 8. Schuberti vaimne tervis halvenes järjest. Ta kartis tegelikkuse raskusi ja lõi omaette fantastiliste unistuste maailma. Võib arvata, et Schumanni puhul oli tegemist lõhestunud isiksusega, mida näitab ka esinemine kahel kujul Taaveti vennaskonnas. Samuti oli Scumann teinud enesetapukatse ning
tundmustega mängus. Keskseks kangelaseks Lavakõnemuutus sai isiksus, kes unistab elulisemaks vabadusest ja intonatsioonirikkama ja õiglusest ning astub ks ning seostus võitlusse reaktsiooniga. hoogsama zesti ja liikumisega. Romantikuid · Franz Grillparzer, Theodor Altermann, Gustavo Adolfo Becquer, William Blake, Vincenzo Bellini, Henrik Wergeland, Fryderyk Chopin, Hector Berlioz, Achim von Arnim, Hans Christian Andersen, Karel Hynek Mácha, Ferenc Liszt, William Cullen Bryant, Aleksandr Borodin, Mihai Eminescu. Romantikuid Kasutatud allikad · https://www.google.ee/search?q= %D1%80%D0%BE%D0%BC %D0%B0%D0%BD %D1%82%D0%B8%D0%B7%D0%BC&bi w=1366&bih=643&source=lnms&tbm= isch&sa=X&ei=B0aHVJ2HDMTnywPHjYC gBA&sqi=2&ved=0CAYQ_AUoAQ · http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism · http://www.artap.ru/slovar_romantisme. htm Aitäh Kuulamise Eest!
KÕLAVÄRV Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. PILLID Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillide kasutusele võtuni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). I romantiline sümfoonia (1822) Schuberti 8. ehk Lõpetamata sümfoonia Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. Prantslase Hector Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique 1830 NB! Schuberti 8
kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Franz Kafka "Loss" K. Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli
Muusikaajalugu Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus Romantism valitses 19.sajandil. Romantismi liikumine sai alguse Saksamaalt, mis laienes üle Euroopa. Romantismi peamisteks tunnusjoonteks oli : väljendusrikas meloodia; värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele; klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt; kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks ...
Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804)
võeti kasutusele uusi pille nt oboerühma lisandus inglisarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet. 2. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. 3. Muutused sümfooniažanris romantismiajastuga Muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati panema programmilisi pealkirju. Meistrid Berlioz ja Brahms 4. 19. Saj ooperižanri areng järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole. Ooperipealinnaks kujunes Pariis. Ooperite meespeaosi hakkasid laulma tenorid, harvem baritonid. Esile tõusis uus peategelanna tüüp – õilis ja habras süütult kannatav neiu, kelle elu lõpeb enamasti traagiliselt. Sajandi keskel lisandus järjest rohkem peategelasi keskklassist ning ka elu heidikuid. 5. Miks nimetatakse Giuseppe Verdi 19. Sajandi kuningaks?
Ludwig Uhland (kirjanik, kirjandusteadlane) Wilhelm Wackenroder (kirjanik) TAANI Hans Christian Andersen (kirjanik) Adam Gottlob Oehlenschläger (poeet, dramaturg) PRANTSUSMAA Hector Berlioz (helilooja) Honore de Balzac (romaanikirjanik) Eugène Delacroix (maalikunstnik) Georges Bizet (helilooja) FrançoisRené de Chateaubriand (kirjanik) Théodore Géricault (maalikunstnik) Charles Gounod (helilooja)
ning löökpillidega 12.Seleta mõiste"sümfooniline poeem" sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed 13. Millised muutused tõi romantismiajastu sümfooniazanrisse? Nim selle zanri tuntumad esindajad sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille. sümfooniates muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati ka panema programmilisi pealkirju. meistrid olid hector berlioz, johannes brahms. 14. Kirjelda lühidalt 19.sajandi ooperizanri arengut ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult. 15. Miks nimetatakse Giuseppe Verdit 19.sajandi ooperikuningaks? Nim. tema tuntumaid oopereid Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid,
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii. Vokaal zanr Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest teemast Schubertiaad- õhtud, kus esitati schuberti laule, luuletusi, joodi veini, lavastati ja tehti väljasõite Animism- tihe side loodusega Davidsbund- rühmitus, kuhu kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. (Chopin,Liszt,Berlioz,Paganini jt) Deklamatsiooni stiil- tihe side tekstiga KUNSTIVOOLUD: *impressionism *romantism : hilisrom...
Cosima Francesca Gaetana Wagneri juures (Richard Wagneri naine). Liszt võis küll tunduda tagasihoidlik ja ebakindel, eriti oma olemuselt, kuid tema esinemisviis oli jõuline, aukartust tekitav, puhas ja südamest. Looming Liszti on loonud ligi 800 teost klaverile. Nagu tema mängulaad, nii on ka teosed tehnilist meisterlikkust nõudvad, efektsed ja suurejoonelised. Jõulise muusika kõrval lõi ta ka kauneid lüürilisi meloodiaid ("Armuunelmad"). Helilooja Berlioz arvas, et ainult Liszt ise on suuteline oma lugusi täisväärtuslikult esitama. Klaverile on Liszt seadnud mitmed helitööd teisele koosseisule ja töödelnud mõne helilooja teemat või teost. Populaarsed on Liszti 19 Ungari rapsoodiat klaverile, kus kasutatud ungari ja sealse mustlasmuusika juuri, hiljem seadis ta need ka orkestrile. Rapsoodia on improvisatsiooniline, vabavormiline, üheosaline teos, mis sisaldab rahvamuusika intonatsioone või mõne helilooja teose muusikalist materjali
ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sü...
Franz Schubert [,,Ilus möldrineiu" (soololaul), ,,Talvine teekond" (soololaul), ,,Lõpetamata sümfoonia" (sümfoonia)]. Robert Schumann [,,Karneval" (klaveriteos), ,,Kevadsümfoonia" (sümfoonia), ,,Reini sümfoonia" (sümfoonia)]. Ferenz Liszt [,,Rännuaastad" (klaveripala), ,,Fausti-sümfoonia" (sümfoonia), ,,Dante-sümfoonia" (sümfoonia), Ungari (sümfooniline poeem), ,,Prelüüdid" (sümfooniline poeem)]. Johannes Brahms [,,Hällilaul" (rahvalaul)]. Hector Berlioz [,,Fantastiline sümfoonia" (sümfoonia; dies irae)]. Fryderyk Chopin [,,Revolutsiooniline etüüd" (klaveriteos), ,,Vihmapiiskade prelüüd" (prelüüd), ,,Soov" (soololaul)] Avamäng on lavateost või suurt vokaalsümfoonilist teost sisse juhatav instrumentaalhelitöö, ka iseseisev heliteos. Libreto on vokaalmuusikalise lavateose tekst. Programmilise muusika puhul püüab helilooja muusikaga edasi anda kindlat sisu, jutustust. Kasutatakse kirjanduslikke teoseid
looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega. klappidesüsteem; keelpillidel pikenes hiljem R. Strauss, H. Eller), kammerlikud Berlioz, Georges Bizet, Giuseppe Verdi. Muusikas rakendati mõjusama tulemuse nimel zanripiiride avardamist ja Aina sagedamini pidi muusik selgelt omama sõrmlaud ja poogen. Berlioz lisas väiketeosed klaverile (Chpin), Metropolivälised rahvuskoolkonnad: Bedrich kunstivahendite sünteesi. Teosesisesed impulsiivsed arengud äärmusest seisukohta ka ühiskondlikes protsessides selle orkestrisse harfi. klaveritranskriptsioonid (Liszt), operett ( uudne Smetana, Antonin Dvorak (Tsehhi); Edward äärmusesse (tempo, dünaamika)
Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Boss...
tutte"), Cherubino (W. A. Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P. Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W. A. Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R. Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004. a ka jätkuvalt lied kontsertidega. (W. A. Mozart, D. Sostakovits, P. Tsaikovski, F. Liszt, H. Berlioz, G. Mahler, E. Grieg, G. Rossini, M. de Falla, H. Duparc, J. Kokkonen, J. Sibelius, T. Kuula, O. Merikanto, J. Brahms, E. Mägi, T. Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestrikontsertide solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandiatalos. (Rahvusooper Estonia orkester - dir. J. Alperten, "XX saj. Orkester"- dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera
Meister ja Margarita "Meister ja Margarita" tegevus leiab aset 1930-ndate Moskvas ja 2000 aasta taguses Jerusalemmas. Moskavs istuvad kaks meest, Berlioz ja Bezdomnõi, pingil arutades jumala olemasolu üle, kui nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta
Ta oli oma aja parimaid pianiste. Ta teoseid oli raske mängida. Kirjutas üle 800 teose: 13 sümfoonilist poeemi, 19 ungari rapsoodiat, 2 sümfooniat. Richard Wagner: ooperid: Haldjas, Armastuse keeld, Lendav hollandlan, .Rienzi.Tannhäuser, Tristan ja Isolde, Nibelungide sõrmus,Parsifal. Loobub numbriooperist. Ta kangelased hukkuvad, ühiskond on alatu.Berloiz Fantastilises sümfoonias on tugevalt autobiograafiliste sugemetega programm. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Bizet põhiooper Carmen on sisult väga traagiline mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba
Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastasseis. Mina lisaks sinna veel teema usu kohta, õigemini Kristuse. On ilmselge, et Jesua lugu on äärmiselt sarnane Jeesuse loole, samas on püüdnud Bulgakov jutustada asju nii nagu "nad tegelikult juhtusid". Romaani esimeses peatükis kõneleb kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz noorele luuletajale Ivan Ponõrevile, et poeem Jeesuse vastu ei peaks rääkima sellest, et ta oli halb, mitte hea, vaid sellest "nagu asjad tegelikult olid" Jeesust polnudki kunagi. Tundub nagu kohe peale Moskvasse ilmumist asub Woland tegema halba, kusiganes ta ka ei liiguks. Õnnetu Berliozi surm trammi ja Kooleraks kutsutud naise läbi, pole aga vähemalgi määral seotud tema, ega tema kaaskonnaga. Tema lihtsalt teab seda ette ja kuulutab nii
Tornikellade mäng oli talle väga armas. Toredus oli temale üleüldse vasta meelt, nii et ta ka aumärkisid harva kandis. Noorena oli ta kaunis pillaja, vanemaks saades läks ta aga õige kokkuhoidjaks, nii et mõned tema ihnuseks hüüdsivad. Et ta seda mitte ei olnud, vaid hääd tegi, kus seda sündsa arvas olevat, tunnistavad mitmed rohked kingitused noortele muusikantidele. Näituseks olgu järgmine lugu: Kuulus helikunstnik Berlioz elas pea terve eluaja kaunis kehvalt; ja seda kõik ainult sellepärast, et ta oma ettevõttest kõvasti kinni hoidis, mis aga prantslastele ei meeldinud. Paganini pidas aga Berliozi töödest suurt lugu ja kui tema "Romeo ja Julia" oli kuulnud ning selle sünnitaja kehvast elukorrast teatust saanud, kirjutas ta talle teisel päeval: "Mu armas sõber! Beethoven on surnud ja ainult Berlioz võib teda elusse hüüda ja ma arvan endal pärast Teie
teisalt uue etapi ettevalmistajad (edasi Mussorgski, Rimski-Korsakov jt). Nad püüdsid sihiteadlikult olla rahvuslikud – tolle ajastu märk (seotud rahvuslike meeleoludega kogu Euroopas). Glinka muusika allikad: 1) kogu vene muusika eelnev areng (nt. znamennõje penije); 2) Venemaa linnades ja külades kõlav olustikumuusika; 3) Viini klassikud; 4) vararomantikud Weber, Schubert, Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach, Händel, Palestrina. Glinka muusika klassikalised jooned on vormiselgus ja läbipaistev orkestratsioon (enamasti 2ne koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline). “Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя) Ooper neljas vaatuses proloogi ja epiloogiga
F. Schubert ,,Muusikale" https://www.youtube.com/watch?v=HtIvQNv6t1M https://www.youtube.com/watch?v=mP3cnGg6E6s F. Chopin Prelüüd op.28, nr 15 ,,Vihmapiiskade prelüüd" https://www.youtube.com/watch?v=6gV9gUeFHIw F. Chopin ,,Valse brillante" https://www.youtube.com/watch?v=g2r7skqSkNM F. Liszt Etüüd nr. 12 ,,Tuisk" https://www.youtube.com/watch?v=Tu1QaimCJkg N. Paganini ,,Kapriis nr. 24" https://www.youtube.com/watch?v=YCsVEsQlm7o https://www.youtube.com/watch?v=XPM2LIStXPE H. Berlioz ,,Fantastiline sümfoonia" V osa https://www.youtube.com/watch?v=cao6WyF- 61s J. Brahms ,,Hällilaul" https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio J. Brahms ,,Ungari tants nr.5" https://www.youtube.com/watch?v=3X9LvC9WkkQ P. Tsaikovski ballett ,,Luikede järv" Väikeste luikede tants https://www.youtube.com/watch?v=-gApOfm4qd0 P.Tsaikovski ballett ,,Pähklipureja" Lillede valss https://www.youtube.com/watch? v=TDwgK9JKUiw P. Tsaikovski ,,I klaverikontsert" https://www.youtube.com/watch
variatsioonid Haydni teemale, 2 serenaadi, 2 avamängu, 4 kontserti (neist 2 klaverikontserdid). Suurte teoste mõtteid kandis Johannes Brahms aastaid. Ta mõtles neid läbi pikalt ja põhjalikult, tundes suurt vastutust sümfoonia saatuse pärast. Ta püstitas suure ja raske ülesande- tõestada klassikaliste traditsioonide elulisust. Raske oli see sellepärast,et 19. saj. juhtivkunstnikud Wagner, Liszt ja Berlioz arvasid, et sümfoonia selles vormis, millisena ta esineb viini klassikutel, on end ammendanud. Brahms ei saanud ka "mõõdukate" romantikutega ühineda (Mendelssohni epigonid), kes kordasid, kergelt uuendades, vanu sümfoonilise žanri esindajaid. Brahms on tunnistanud, et lõi oma instrumentaalpalade meloodiad lauldes neid kindlale tekstile, enamasti kasutas oma isiklikke laule. See täitis kindlat dramaturgilist funktsiooni.
kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pidada. Inimene, kes tunnistab endale, et asjad ei pruugi olla alati nii, nagu arvatakse, ei oleks tekitanud skandaali trammiga sõitvast kassist või ilmuvast- kaduvast mehest. Ehk just sellepärast nautisid Wolandi kaaskondlased rahva segadusseajamist nii väga?
Dies irae (viha päev) viimsepäevakohus ja maailmalõpp (XIII keskel, katku ajal loodi) Confutatis (äraneetud) patuste hirmud ja piinad Lacrimosa (pisarad) kurbus ja hingevalu Tegelikult kuuluvad Confutatis ja Lacrimosa Dies irae juurde, aga on heliloojaid, kes neid muusikaliselt eraldi kujundavad. Tuntud heliloojad: W. A. Mozart, G. Verdi, f. Liszt, J. Brahms, A. L. Webber, L. Cherubini, H. Berlioz. Eesti heliloojad: C. Kreek, E. S. Tüür, E. Tubin (ladinakeelsete laulude asemel on H. Visnapuu ja M. Underi isamaaluule, ,,Reekviem langenud sõduritele") Oratoorium Kutsutakse ka vaimulikuks ooperiks. Kaasa teevad solistid, koor, orkester, kuid erinevalt ooperist esitatakse seda kontserteosena, puuduvad kostüümid, dekoratsioonid ja lavaline tegevus. Oratoorium koosneb aariatest, retsitatiividest ja kooridest. Kooride numbrid on
Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis oli suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappidesüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglissarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet, 1835. a paiku konstrueeriti tuuba ning u 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi ka sümfooniaorkestrisse harfi. Jätkuva sümfooniaorkestrivaimustuse kõrval sai kammermuusikas lemmikpilliks klaver. Tänu Ferenc Liszti ja Fryderyk Chopini loomingule ja ülesastumistele pianistina sai klaverist ka kontsertlik sooloinstrument. Tihti panid romantikute klaverikontserdid esitaja tehnilise võimekuse viimse piirini proovile, tekkis virtuoosikultus. Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika, mis laenas süzeesid kas kirjandusteostest,
Eusebius, viies osa. Florestan kuues osa, rahutu, keevaline natuur, impulsiivne. Tema naise Clara Schumanni muusikaline portree (seesmisega kirega naine, tänu temale on valminud paljud Schumanni teosed) ''Chiarina'', kaheteistkümnes osa. 1844 on andnud Clara Schumann Tartus 3 kontserti, võeti suure vaimustusega vastu. Nõuti veel üht kontserti. Viimane osa marss Davidspüngerite marss filisterite vastu. Kasutab saksa viisi ''Grossvater'', naerab filistreid vanaisadeks. Hector Berlioz (1803 1869) Täisealisena astus arstiteaduskonda, kuid teda köitis muusika ja üsna pea otsustas eriala vahetada. Vanemad olid vihased. Pidi hakkama ise enda eest hoolitsema. Muusikat lõi suure seesmise kirega. See oli ta kõige suurem kirg. Reisid olid väga edukad, eriti just reisid Venemaale. Lisaks kirjutas muusikakriitikaid, tegutses dirigendina. Looming Berlioz on programmilise (sisulise) sümfoonilise muusika novaator (uuendaja). Kirjutas sümfooniaorkestrile.
sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale, 2 serenaadi, 2 avamängu, 4 kontserti (neist 2 klaverikontserdid). Suurte teoste mõtteid kandis Johannes Brahms aastaid. Ta mõtles neid läbi pikalt ja põhjalikult, tundes suurt vastutust sümfoonia saatuse pärast. Ta püstitas suure ja raske ülesande- tõestada klassikaliste traditsioonide elulisust. Raske oli see sellepärast,et 19. saj. juhtivkunstnikud Wagner, Liszt ja Berlioz arvasid, et sümfoonia selles vormis, millisena ta esineb viini klassikutel, on end ammendanud. Brahms ei saanud ka "mõõdukate" romantikutega ühineda (Mendelssohni epigonid), kes kordasid, kergelt uuendades, vanu sümfoonilise zanri esindajaid. Brahms on tunnistanud, et lõi oma instrumentaalpalade meloodiad lauldes neid kindlale tekstile, enamasti kasutas oma isiklikke laule. See täitis kindlat dramaturgilist funktsiooni.
alto "kõrge") ehk kontraalt on madal lapse- (poisi-) või naishääl omapärase rinnahääle- tämbriga. Kontraalt Kontraalt on algselt märkinud nais- või meeshäält (kastraati). Kõige madalam ulatus (diapasoon) on neil väikese oktaavi g. Paljudes ooperites kujutab madal naishääl vanemat naist. Kontraalt on väga haruldane hääl ja heliloojad on kirjutanud vaid väheseid ooperirolle. Madalat naishäält on hinnanud heliloojad: Rossini, Berlioz, Brahms. 20. sajandi muusikateatri heliloojad Kurt Weill, Josef Kosma ja Luciano Berio. Tenor Varases koorimuusikas oli tenor keskmine hääl, mis sidus omavahel basse ja kõrgemaid meesalte. Claudio Monteverdi ooper Orpheus (1607) pani aluse meespearollide esitamisele tenorite poolt. Prantsuse suure ooperi ja saksa romantilise ooperi paralleelse arenguga 19. sajandil oli vajadus võimsate tenorite järele
erinevatse zanrites. Georges Bizet 1838- 1875 Oli Prantsuse helilooja. Isa oli juuksur, kes andis laulu tunde. Ema oli pianist. Lapsepõlv möödus muusikalises keskkonnas. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Õppis klaverimängu ja kompostisiooni. Ta töötas klaveri saatjana, loobus õppejõu kohast. Tema teoste edutuse põhjustas depressioon. Ta suri südame ataki tagajärjel. LOOMING: On kirjutanud umbes 30 ooperit, kuulsaim on ,,Carmen". Hector Berlioz 1803- 1869 Ta on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Õppis selgeks kitarri ja flöödimängu. 4- aastaselt komponeeris oma esimese teose. Teda erutas romantiline kirjandus, mida püüdis muusikas edasi anda. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima, teatrit külastas sagedamini kui ülikooli. 1826 aastal astus ta Pariisi konservatooriumisse. Vaimustus Clucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. 1830aastal valmis tal
Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, mille teemaks peamiselt oli loodus, ajalugu või rahvalooming. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Samuti arenesid ka muusikainstrumendid edasi. Vaskpillidele tekkisid ventiilid, puupuhkpillidele tekkis Böhmi klappidesüsteem ning pikendati sõrmlauda ja poognat keelpillidel. Romantilisi heliloojaid: Carl Maria von Weber, Franz Schubert, Robert Schumann, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Gioacchino Rossini, Niccolo Paganini, Hector Berlioz, Georges Bizet, Charles Gounod, Frereric Chopin, Ferefc Liszt, Edvard Grieg, Jean Sibelius ning Pjotr Tsaikovski. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansambel http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansamblite_loend http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuhatus_barokkmuusikasse.html http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism_(muusika)
tulenevalt. Kõlavärvid Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Romantismiajastu muusika ligikaudne periodiseering:
Felix Mendelssohn (1809-1847) · Sündis pankuri perre · Leipzig-i konservatooriom oli töö koht · Abiellus ühe luteri kiriku õpetaja tütrega, tegi viis last · Suri kuna õda siri, ning msendus tappis · Kuulsaim teos ,,suveöö unenägu" Sümfooniline muusika Orkestri muusika Orkestrid muutuvad suuremaks, lisandub vaskpuhkpille Orkestrile kirjutatakse: a. Sümfoonia a.i. Schubert a.ii. Hector Berlioz (prantslane) a.ii.1. Fantastiline sümfoonia ehk Episoode ühe kunstniku elust (1830), see on maailma kõige esimene programmiline sümfoonia a.ii.1.a. Viis osa: a.ii.1.a.i. unelemad ja kired a.ii.1.a.ii. Ball a.ii.1.a.iii. stseen väljadel
allub halvemini motiivilisele töötlusele. Schubert lahendas selle küsimuse nii, et rohkem varieeris pikemaid lõike kui töötles lühikesi motiive. (Palun mitte unustada, et Schubertil on 9 sümfooniat ja et Schuberti teoste kataloogi pani kokku O. E. Deutsch, nii et Schuberti teoste katalooginumbri ees on D täht: D 920 jne.). Tähelepanuväärseid sümfooniaid kirjutas 1830-40 Mendelssohn, 1840. aastatel ja 1850. aastate alguses Robert Schumann (kokku 4 sümfooniat). 1830. aastal vapustas Berlioz Pariisi publikut oma ,,Fantastilise sümfooniaga" - 5-osaline programmiline teos. Berliozi ,,Romeo ja Julia" kohta vt Kuulamiskommentaar. Sajandi teisel poolel Beethoveni mõju ja eeskuju jätkub (Brahms, Bruckner). Samuti kirjutatakse edasi programmilisi sümfooniaid (Liszt ,,Faust"). Vene muusikas on esimesed heliloojad, kes viivad sümfoonia rahvusvahelisele tasemele, Borodin ja Tsaikovski. Kui sümfoonia on eelmisest, 18. sajandist pärit zanr, siis uueks zanriks on sümfooniline poeem
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole muutunud ka tänapäeval · Muusikakirjanik -- poeet, dramaturg, ooperilibretist · Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja, Hitleri lemmikhelilooja ELUST Sündis 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonna...
tulenevalt. Kõlavärvid Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Valgustus kriitika Saksamaal, vara romantism.
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
