Muusika kordamine - romantism (2)

Muusika kordamine
 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu?
Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia , Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika : soololaulud ja ooperid . Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss .
2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti?
Tunnete rõhutamine, maastikumaalid,   Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana
3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis?
Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine.
4. Seleta mõistet "programmiline muusika" too näiteid kuulatud muusikapaladest.
Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süžee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann '' karneval ''.
5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikažanre
sümfooniline poeem , programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett
6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut
Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert -žanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse.
8. Miks muutus klaverimuusika 19.sajandil eriti populaarseks? Nim olulisemaid väikevorme klaverile ja too näiteid kuulatud muusikapaladest.
nokturn, ballaad , rapsoodia , prelüüd, eksprompt, tantsulised palad. nt schumann ''karneval''.
9. Võrdle klassitsismi ja romantismiajastu instrumentaalkontserti. Millised on olulisemad erinevused?
romantismiajastu muusika võrsus klassistsismi traditsioonide pinnalt.. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss.
11. Millised olulised muutused toimusid 19.sajandil sümfooniaorkesri koosseisus ? 
romantismi muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega
12.Seleta mõiste"sümfooniline poeem"
sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed
13. Millised muutused tõi romantismiajastu sümfooniažanrisse? Nim selle žanri tuntumad esindajad
sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille. sümfooniates muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati ka panema programmilisi pealkirju. meistrid olid hector berlioz, johannes brahms.
14. Kirjelda lühidalt 19.sajandi ooperižanri arengut
ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult.
15. Miks nimetatakse Giuseppe Verdit 19.sajandi ooperikuningaks? Nim. tema tuntumaid oopereid
Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid. Et Itaalia publik polnud sellisteks ooperiuuendusteks valmis, vilistati “Traviata” esietendusel välja ning siitpeale korraldas Verdi kõigi oma järgnevate ooperite esietendused välismaal. Seal suhtuti tema taotlustesse hoopis mõistvamalt.Verdi oli suurepärane meloodiameister. Paljud tema ooperiaariad kujunesid Itaalias peaaegu et rahvalauludeks. Verdi oskas sellega aga arvestada – näiteks olevat ta Hertsogi laulu ooperist “ Rigoletto ” viinud teatrisse alles päev enne ooperi esietendust, et see ülemäära vara rahva hulgas liikvele ei pääseks
16. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? 
Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Ka möödunudnädalasel galakontserdil jäid paljude teostest välja võetud katkendite algused ja lõpud nagu õhku rippuma, kuna on oma meloodias, harmoonias jne nii tihedalt seotud sellega, mis eelneb ja järgneb. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia , mis eriti "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju. Tema ooperid on ajaloosündmused ka orkestratsioonis.