Muusika klassitsism romantism (0)

Muusika
Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820.
Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli  Pompei  varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja  Rooma  eeskujusid.  Heliloojad  olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega.
Romantism muusikas on umbes 1820–1880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni ". Ka Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.
19. sajandil kasutati enamasti samu väljendusvahendeid, vorme ja esituskoosseise, mis olid käibel viini klassikute ajal. Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 18. sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi klassikalis -romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. sajandi esimesse veerandisse.

Millised olulised muutused toimusid 19. Sajandil sümfooniaorkestri koosseisus ?
Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju, sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille nt oboerühma lisandus inglisarv , klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet.

Sümfooniline poeem
on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis.

Muutused sümfooniažanris romantismiajastuga
Muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati panema programmilisi pealkirju.
Meistrid Berlioz ja Brahms

19. Saj ooperižanri areng
järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole. Ooperipealinnaks kujunes Pariis. Ooperite meespeaosi hakkasid laulma tenorid , harvem baritonid. Esile tõusis uus peategelanna tüüp – õilis ja habras süütult kannatav neiu , kelle elu lõpeb enamasti traagiliselt. Sajandi keskel lisandus järjest rohkem peategelasi keskklassist ning ka elu heidikuid.

Miks nimetatakse Giuseppe Verdi 19. Sajandi kuningaks?
Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Süžeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel.

Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform?
Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia , mis "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju. Tema ooperid on ajaloosündmused ka orkestratsioonis.

Opereti ja ooperi erinevused?
Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine , mis viib sündmustikku edasi : Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid, Ansambel - mitme solisti koos laulmine, Koor - esindab ooperis rahva arvamust.
Erinevalt ooperist on operetil tähtsamal kohal sõnad, operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne . Vaheldumisi laul, kõne ja tants. Lõbusama sisuga, elurõõmus.

Milliseid romantismiajastu oopereid mängitaks praegu eesti ooperilavadel?
Estonias
Giuseppe Verdi ooper „Aida“
Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses „La traviata“
Giuseppe Verdi ooper „Rigoletto“
Richard Straussi koomilise ooperi kontsertettekanne „Arabella“