Ferencz Liszt elulugu (1)

Ferencz Liszt
(22 Oktoober 1811 – 31 Juuli 1886 )
“ Kontsert -see olen mina”
F.Liszt oli oma eluajal tuntuim pianist üle kogu Euroopa nii oma oskuste kui ka esinemiste poolest. Ungari rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Paljude muusikute ja heliloojate (ka Lizsti ajal elanud) arvates oli Lizst omal ajal tehniliselt kõige arenenum pianist. Ta oli ka oluline ja mõjukas helilooja , tähelepanuväärne klaveriõpetaja, dirigent . Aitas oluliselt kaasa kaasaegse muusika arengule ning oli suureks eeskujuks tulevastele heliloojatele. Liszt jättis endast maha hulga mitmekesiseid ja uuenduslikke töid, mis mõjutasid märkimisväärselt 20. sajandi muusikat. Tema silmapaistvaim leiutis/idee oli uus žanr- sümfooniline poeem . Sümfooniline poeem on tükk orkestrimuusikale, milles sisaldub luuletuse , loo või romaani, maali, maastiku või muu mitte-muusikalise teose põhi/allikas.
Liszt sündis Ungaris, Doborjani külas, Soproni linna lähedal. Tema muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta pianistina Ungari linnades. Teda saatis suur edu. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes mängis Eszterhazy orkestris , mida dirigeeris Joseph Haydn . Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all. Lizsti kuulsaim õpetaja oli Antonio Salieri,kes õeptas talle muusikateooriat. Õppingud olid tasuta, kuna Salieri oli niivõrd vaimustatud Liszti andekusest. 1823, kui Liszti pere kolis Pariisi, üritas ta pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 hukkus tema isa mis viis mehe kriisini. Sellele aitas kaasa ka õnnetu armastus. 1830 hakkas aga uuesti klaverit mängima ning 22. aprillil 1832 . aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti mis motiveeris teda saama oma aja suurimaks pianistiks. 1830.–1840.-tel aastatel reisis Liszt mööda Euroopat, andes palju kontserteid. Esines ka Moskvas ja Peterburis. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 1848–1861 elas helilooja Saksamaal, Weimaris , kus tegutses dirigendina ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, tegutses muusikapedagoogina, heliloojana ja ka muusikakriitikuna. 1850 lavastas Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Veetis 8 aastat Roomas kloostris . Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Viimased eluaastad elas Saksamaal, oma tütre Cosima Francesca Gaetana Wagneri juures ( Richard Wagneri naine).
Liszt võis küll tunduda tagasihoidlik ja ebakindel, eriti oma olemuselt , kuid tema esinemisviis oli jõuline, aukartust tekitav, puhas ja südamest.
Looming
Liszti on loonud ligi 800 teost klaverile. Nagu tema mängulaad, nii on ka teosed tehnilist meisterlikkust nõudvad, efektsed ja suurejoonelised. Jõulise muusika kõrval lõi ta ka kauneid lüürilisi meloodiaid (“Armuunelmad”). Helilooja Berlioz arvas , et ainult Liszt ise on suuteline oma lugusi täisväärtuslikult esitama. Klaverile on Liszt seadnud mitmed helitööd teisele koosseisule ja töödelnud mõne helilooja teemat või teost. Populaarsed on Liszti 19 Ungari rapsoodiat klaverile, kus kasutatud ungari ja sealse mustlasmuusika juuri, hiljem seadis ta need ka orkestrile. Rapsoodia on improvisatsiooniline, vabavormiline, üheosaline teos, mis sisaldab rahvamuusika intonatsioone või mõne helilooja teose muusikalist materjali. Ka see žanr oli muusikasse tulnud Lisztist. Liszti loomingus on veel 2 klaverikontserti ja 1 klaverisonaat.
Liszt on loonud 13 sümfoonilist poeemi, millest kuulsamad on " Hunnide lahing", "Prelüüdid", " Prometheus ", "Tasso". Sümfooniline poeem “Prelüüdid” võrdleb inimese elu etappe kui erinevaid prelüüde , millistele lõppakordi mängib surm. “Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab ales surmahetkel.”
Liszti teoste hulka kuuluvad ka 2 sümfooniat: Dante -sümfoonia ja Faust -sümfoonia, , avamänge, missasid , kantaate, oratooriume, 1 ooper ja u. 90 laulu.
Anette Gertrud Kruusement
11a
Tallinna Õismäe Gümnaasium
2011