Reagan nimetati teistkordselt ametisse 20. jaanuaril 1985. aastal. Teisel ametiajal keskendus Reagan enamasti narkootikumivastasele poliitikale ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumidevabade koolide ja töökohtade eest. Reagani valitsusaja suurim skandaal toimus seoses Iraani-vastase sõjaga. Rahvusvaheline kohus mõistis Ühendriigid süüdi rahvusvaheliste suhete määruste rikkumises, kui USA sekkus teiste riikide asjadesse. Kuigi puudusid tõendid, et president sellest teadlik oleks olnud, kahanes Reagani populaarsus kiiresti ning rahva usaldus presidendi kompetentsusse vähenes. Pärast kahte ametiaega läks Reagan erru. Varsti pärast ametist lahkumist diagnoositi tal Alzheimeri tõbi ning järgneva kümnendi jooksul haigus süvenes ning Reagan suri 5. juunil 2004. aastal 93-aastasena. Oma kahe järjestikuse ametiaja jooksul suutis Reagan teostada eesmärgid taaselustada
See kõik pani lõpuks aluse II maailmasõja puhkemisele. Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets, mis takistas sõjaväe varustamist. Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda Ajutine valitsuse suutmatust organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Arvan, et Venemaa ei oleks pidanud alguses üldse Austria- Ungari ja Serbia vahelistesse asjadesse sekkuma, see kõik tekitas vastaste seas pingeid ja sõda oli kiire tulema. Mida kauem sõda kestis, seda pikemalt kasutati vastase väljakurnamis taktikat ning aina selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on tegelikult kõik kaotajad. Võitjateks võis tegelikkuses pidada vaid sõjast kõrvale jäänud riike, kes ei saanud tunda sõjakoledusi ja oma riigi rahvastiku suuri kaotusi.
keskkonnateadlikkus. Tallinna Kaubamaja mõjutab Eesti riik palju. Külastajate arv mis on kaubamajades kõige tähtsam, oleneb samuti palju ka Eesti poolt määratud palkadest. Paljud keelud ehitamisel ja tegevuses, samuti mõjutavad Kaubamaja väga palju raamatupidamise sassi ajamised (mis on tõesti olemas), mille tulemusena tekib palju lisa probleeme Eesti Rahandusministeeriumi ja maksuametiga. Eesti riik samuti investeerib paljudesse erinevatesse asjadesse, kuid mitte nii palju kui võiks kaubanduskettidele investeerida turismi atraktsiooniks ja paljuks muuks. Konkurentsianalüüs 1. Tegevusala: Jae- ja hulgikaubandus ning renditegevus Asutamise kuupäev: 21. juuli 1960 (avati Tallinna Kaubamaja) Registreerimise kuupäev: 30. juuni 1997 2. Noteerimiskuupäev Tallinna Börsil: 6. september 1996 (kauplemine vabaturul), 19. august 1997 (põhinimekiri). Koduturg: Nasdaq Tallinn 3. Juhatajaks on Raul Puusepp
tavainimeste olukorda. USA välispoliitika. Isolatsionismi aeti USAs juba 19. sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest maailmasõjast aga tähendas vähemalt ajutist isolatsioonist loobumist. Pärast Esimese maailmasõja lõppu olid Ameerika Ühendriikidel kõik võimalused muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. USA jäi eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Verailles' rahulepingut. Sellest hoolimata sekkus USA varasemast rohkem Euroopa asjadesse. Eriti puudutas see majandusküsimusi. Suure majanduskriisi aastail hakkasid ameeriklased taas nõudma oma valitsuselt Euroopa asjadesse mittesekkumist. Paljude arvates olid eurooplased süüdi USA hädades. Need meeleolud soodustasid nn neutraliteediseaduse vastuvõtmist. Seda järgis USA kuni Teise maailmasõjani. Hiljem tunnistas Roosevelt, et see oli viga. Diktatuuride tekkimise põhjused. 1. Muutused ühiskonnas - keskklass kaotas oma mõjuvõimu, samas aga tugevnes suurearvuline
Pärast seda tekkis Venezial, Pisal, Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega. 15. sajandi lõpuks oli peaaegu kogu Pürenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud. Samal ajal kui muslimitest valitsejad ikka veel kontrollisid Granadat, oli Portugal saanud piisavalt tugevaks, et pidda sõda Aafrikas. 1415 vallutasid portugallased Ceuta Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Potugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad Alzeerias ja Tuneesias. Portugal sai vahepeal (1578) ränga kaotuse osaliseks Abd el Malek I-lt Ksar el-Kebiri lahingus ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas. Võitudele Marokos järgnesid sisetülid, mille tõttu hispaanlased ja portugallased kaotasid mõju kaubanduse Vahemere-kaubanduse üle. Kontaktid Euroopa ning muslimitest valitsejate vahel 16001900 iseloomustab eelkõige
1. Millised olid Prantsusmaa-Saksa sõja põhjused ja tulemused? Põhjused: 1.Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa loomist. Tulemused: 1.Prantsusmaa sai lüüa, kuna Prantsuse armee oli halvesti valmistunud. 2. Mis iseloomustasid Inglismaa ja Prantsusmaa majandust? Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Kuid maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa põllumajanduseharude kiratsemise. Ei vajatud enam Prantsusmaa häid veine. Pr. Tööstus ei suutnud enam sammu pidada teiste Euroopade riikidega ja USAga. 20 sajandi alguseks oli Pr langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. Inglismaa oli 19.saj juhtiv tööstus-, rahandus-, ja kaubanduskeskus maalmas. 19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud tähtsuselt kolman...
teistmoodi ning tunduda imelikud. Mida meie peame tavaliseks ja igapäevaseks, võib olla välismaalasele täiesti lubamatu tegevus. Näiteks ei või mõnes maas naised oma nägu näidata. Meile tundub see väga imelik. Mina õpetaksin oma välismaalasest sõbrale meie kombeid. Tervitatakse käeteldes, parema käega, naised võivad näidata oma nägu ja teisi kombeid. Ajalugu on suur osa meie riigist. Et teada, millega meie riigis tegeletakse, kuidas inimesed suhtuvad teatud asjadesse, tuleks teada veidikene Eesti ajalugu. Õpetada immigrant lapsele veidi meie minevikku ei tohiks olla üle mõistuse raske ning see aitab ainult paremini tunda kohalikke. See õpetab enamasti kultuuri. Ja kui kultuur ning keel on selged, siis võib lugeda ennast juba peaaegu kohalikuks. Immigrandi elu võõral maal on alguses kindlapeale raske. Raske on kohanduda uute kommetega, uute inimestega ja kindlasti ka toiduga. Pikapeale tulevad sõbrad, harjumused ja lemmiktegevused
poliitilised erakonnad arenematud. Maailma üheks juhtivaks demokraatlikuks suurriigiks tõusis pärast esimest maailmasõda USA. Seal valitses vabariiklik kord ning seal oli presidentaalne vabariik ehk seadusi võttis vastu kongress ning iga nelja aasta tagant valiti uus riigipea(president). USA-s oli kahe partei süsteem, see tähendab seda, et olid demokraadid ja vabariiklased. Riigi välispoliitikas oli isolatsionism nii, et nad Euroopa asjadesse enam ei sekkunud. Nad olid huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Kuid elu USA- s ei olnud kerge. Suureks probleemiks sai kuritegevuse kasv, mis suurenes alkoholi keelu pärast. Suurlinnades hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama sõnaga maffia. Maffia tegeles alkoholi salamüügiga, väljapressimiste, tapmiste ja ka narkokaubandusega. 1920. aastail võidutses
· aktsiatega spekuleerimine börsikrahh-must teisipäev · Vene vili, tolmutormid Roosevelti ja New Deal e. Uus kurss · kontroll panganduse üle · riiklikud tööd, tõsteti makse · sotsiaaltoetused · töötu abiraha · toetused põllumajanduses välispoliitika isolatsionism · mittesekkumine euroopa asjadesse, rahvasteliidust kõrvalejäämist, · välispoliitilised huvid Kaug-Idas, · keeld müüa relvi sõdivale riigile Suurbritannia · suur tööpuudus · algas naftaajastu · kaevurite streigid Tööpartei (leiboristid) esindasid töölisi majanduskriisi mõjud-odavnes tooraine, kolooniad kui turg Iirimaa-1937 iseseisev Briti Rahvaste Ühendus-endine Briti impeerium Prantsusmaa
konkreetset teemat käsitlev allikas eelistatavam kui eespool mainitud vabalt valitud allikas. Kuid oleks täiesti vale arvata, et usaldatavam ja meie jaoks vajalikku teemat käsitlev allikas põhineks ainult - või osaliselt vaatlusel.“ 4. „Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõest lugu pidamata.“ 5. „...tõde on üle inimliku võimu.“ 4) Mõisted: Tabula rasa - eimillestki 5) Autori argumendid ja vastuväited: Mis mõte on probleemide lahendamisel kui iga probleemi lahendamisel tekib palju uusi probleeme? Autor väidab, et mitte midagi ei saa pidada usaldusväärseks. Millele siis peaks üldsegi teadmiste saamiseks toetuma
teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned
valget valgustust. Minu arvates kõige õnnestunum stseen oli see kui Don Quijote koos oma "südamedaamiga" pidas võitlust ühiskonna põhjakihiga, seekord hea võitis. Seda võitu võib lugeda ka etenduse hea ja halva vahelise võitluse võiduks. Mulle meeldis ka teine stseen, kus Don Quijote idealistliku inimesena nägi eemal asuvat baari hurtsikut uhke lossina. Samas tema teener nägi seda maja sellisena nagu see tegelikult oli. See erinevus kirjeldabki Don Quijote suhtumist maailma asjadesse. Publik etenduse ajal väga palju emotsioone välja ei näidanud. Etenduse lõpus aplaus jäi küll natuke lühikeseks kuid samas oli ka kuulda rõõmuhõikeid. Kahjuks mina ei saanud sellest etendusest korralikku emotsiooni, kindlasti oleks võinud olla etenduses natuke rohkem huumorit.
Tug oli Joshi parim sõber, kellega nad tegid igasuguseid pisikesi kuritegusid. Ta nägi välja karm tsiklimees, aga tegelikult oli ta hästi hell ja hea inimene. Peale Joshi surma käis ta pidevalt Logani ja Jilly juures abiks. Kahla tundus esmapilgul tore ümmargune tädike. Lõpuks kui Logan sai teada, et ta on pettur, muutus Kahla kohutavaks vanamooriks. Ka tema uskus auradesse, sellesse et inimesed elavad pärast surma edasi ja muudesse ebamaistesse asjadesse. Ruth oli Maa ja Väe poe omanik. Tema arvas ka, et inimesed elavad pärast surma edasi. Ta oli tore inimene ning mitte selline pettur nagu Kahla. Ta suutis isegi keevalise Carrie paika panna, mida keegi teine teha ei suutnud. Mulle meeldis selle teose juures see, et see polnud tüüpiline noorsooraamat, kus vaevalt 15 aastased joovad ennast täis, teevad mõtlematuid tegusid ning jäävad rasedaks, vaid et sellel oli mingi sügavam mõte minujaoks sees.
Olgugi, et tegelikult see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Järgmisena tekivad mulle silme ette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlasti suurel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Näiteks võib tuua Albrecht Düreri esimesed aktimaalid ``Aadam`` ja ``Eeva`` , mis muutsid kindlasti suurel määral ühiskonda ja elanike suhtumist. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete propotsioonide kehastuseks. Usutav on see, et peale nende tööde avaldamist mõistsid inimesed rohkem loomuliku keha ilu olemust. Trööstides praeguse moemaailma ``anorektikutest ideaalkehade`` suurt surumist olla
Suurelt osalt kasutas tööstus välismaalt sisseveetavat toorainet. Eriti huvitatud oli aga Saksa tööstus maailmaturust, sest ta tootis kaupu tunduvalt rohkem, kui oma maa elanikkond suutis ära osta. 3. Mida tähendab väide, et Saksamaa oli läinud Euroopa poliitikalt maailmapoliitikale? 1890.aastail oli Saksa keisririik nn Euroopa- poliitikalt läinud üle maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas 4. Mida peeti maailmapoliitika ajamisel kõige olulisemaks? Maailmapoliitika ajamiseks pidasid Saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5. Mis riigiga olid Saksamaal kõige halvemad suhted ja miks? Saksamaal olid kõige halvemad suhted Londoni ja Inglismaaga. 6. Miks oli Saksa koloniaalpoliitika üks julmemaid? 19. sajanidi viimase 16. Aasta jooksul olid hangitud ulatuslikud koloniaalvaldused
Miks kaotas Eesti oma iseseisvuse? 23. augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis muutis Eesti saatuses nii mõndagi. Pakti salajasteks poolteks olid Saksamaa ja Venemaa, kes olid ära jaganud maad mille vallutamisel nad üksteist ei ründa. Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.
(sõjaväe üksus, kes on mingis kindlas laagris) Rootslaste tegevus polnud kaugeltki meeltmööda saarlastele ning 8. august 1220 saabuski saarlaste laevastik Lihulasse. Roostlased piirati sisse, sunniti nad ägedas võtluses alistuma. Linnus süüdati põlema ning enamus rootslasi tapeti. Sellega oli nurjatud rootslaste katse Eestimaal kanda kinnitada-nurjatud. Rootslased ei sekkunud enam Liivimaa asjadesse enam 300 aastat. Kasutatud allikad http://histrodamus.ee/?event=Show_even t&event_id=1958&layer=113&lang=est#195 8 http://4.bp.blogspot.com/_vbI4KN0azDM/Sk eQ45vn7LI/AAAAAAAAAEQ/TDje2Y_z9co/s320/v ale+kiviheitemasin.jpg http://farm3.static.flickr.com/2054/211738 1405_d56c664fb5.jpg http://histrodamus.ee/?event=Show_even t&event_id=2011&layer=113&lang=est#201 1 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/co mmons/thumb/0/00/Anders_Sunesen.jpg/200p Täname
Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud. Tegevus toimub: Teose tegevus toimub 1940-ndatel aastatel USAs sõjajärgsel ajal, mil’ inimesed olid vabameelsemad. Levis televisoon, mis sai inimeste meelelahutajaks ning pani inimesi uskuma lihtsatesse, pealiskaudsetesse asjadesse, sellest ka inimeste tühine jutt. Holden käis nii teatris kui ka kinos, mis olid tol ajal väga populaarsed (ta üritas neid vältida sp et inimesed ootavad järjekorras tunde et pileteid saada.) Teoses oli välja toodud ka, kuidas peategelane käis baaris, kus mängis jazzorkester, mille populaarsus oli 40-ndatel suur ning mille järgi tantsis ka töölisklass, kes kõrgklassi tantse ei osanud ning seetõttu levis see kiiresti üle maa (tantsis kolme koleda tüdrukuga)
maiku suhu saama – hammast verele saama – veel tahtma meest sõnast, härga sarvest – ei peta ega valeta, võib usaldada musta valgeks v valget mustaks rääkima – tegema v pöörama midagi vastupidiseks mööda külge maha jooksma – mitte kasuks tulema nagu kass ümber palava pudru – ei julge otse öelda nagu sukk ja saabas – lahutamatu nahka pistma – end täis parkima – sööma nina peale viskama – nina alla hõõruma – etteheiteid tegema nina võõrastesse asjadesse toppima – end millessegi segama okas hinges – solvunud oma nina kõrvetama – oma pead silmusesse pistma – hädaohtu sattuma on lahtise peaga – nupp nokib – tark, arukas pead liiva alla peitma – probleeme vältima pead murdma – vaeva nägema pead silmusesse pistma – teadlikult hädaohtu sattuma pildus sõnu tuule – lasi keelel käia – lobisema pintslisse keerama – ära sööma punase niidina jooksma – peamine idee puru silma ajama – ninapidi vedama – petma, valetama
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
nädalal käis küll“. Esimeseks asjaks saabki välja tuua, et tal leidub toetajaid naispoliitikute seas. Näiteks Maris Lauri, kes arvas, et kõige põhilisem on siiski sisemiselt uskuda ning mitte uskuda formaalseid kombeid. Ta esitas ka küsimuse: „Kas tõesti teeb asja paremaks, kui keegi tuleb jumalateenistusele ja osaleb selles, täites kombeid, mille sisu ja loomu ta ei mõista?“. See on iseenesest mõistetav, et kõik inimesed ei usu samadesse asjadesse. Võttes vaatluse alla näiteks jõulud, siis kõik viivad seda läbi erinevalt, kes käib jumalateenistustel, kes keskendub rohkem kinkidele ja õhtusele jõulupeole. Olen arvamusel, et kõik inimesed ei peagi käima kirikus, kuid see on iga inimese enda otsus. Olenevalt sellest, mida ta usub või ei usu. Saata keegi sunniviisiliselt kirikusse, kuna see on eetiline või kuna ta on president, pole õige. Teiseks pooldajaks saab välja tuua poliitiku Oudekki Loone, kes rõõmustas, et president
Tõesti on ühiskond nii isekas ,et kasutab metsi, jõgesid ja ookeane oma prügikastina? Sajandite möödudes on rahvad loodusest eemalduma hakanud. Mitte füüsilises , vaid vaimses mõttes. Elatakse ikka oma puudega ääristatud kruntidel ja järvede kallastel, aga enam ei tunnetata kõige selle kauni tähtsust ja vajalikkust. Vanadel aegadel olid loodususundid kõige olulisemad. Inimesed ei tundnud ennast kõige tähtsamatena ning seetõttu suhtuti kõikidesse asjadesse, mis ümbruskonnas leidus, austuse ja tänulikkusega. Tänapäeva moodsa ühiskonna tehniliste ja teaduslike edusammude tõttu arvatakse ennast kõikvõimsateks, sest otsene sõltuvus keskkonnast on katkenud, mõndasid toitaineid osatakse juba sünteetilisel teel valmistada ning ehitusmaterjalid muudetakse päev-päevalt kliimale vastupidavamaks. Rahvaarv Maal kasvab iga aastaga miljonite võrra. Mõned piirkonnad on niivõrd tihedalt asustatud, et kogukonnad võtavad ette pikki ja keerulisi
Kas kunst saab muuta maailma? Kunst on väga lai mõiste ning on ümbritsenud meid alates aegade algusest. Kunste on nii palju erinevaid, et iga inimese jaoks on olemas viise, kuidas ennast välja elada. Selljejaoks, et leida seoseid kunsti ja maailma muutumise vahel on vaja teada milles ta üleüldsegi väljendub. Sellega, et ürgnaised- ja mehed tegelesid rõivaste, koopamaalide ja tööristade valmistamisega, panid nad aluse haritud maailmale. Rahvas hakkas arenema ja õppima , maailm ja temas suhtlemine muutus aina lihtsamaks ning meie mõistes hummaansemaks. Inimestel oli vajadus sotsiaalse keskkonna järele ja selle nad just läbi kunsti viljelemise saavutasidki. Mitmed kunstiteosed on loodud sellejaoks, et meile midagi edasi anda ja õpetada. Suurel määral üritatakse inimesi mõtlema panna näiteks teatrikunsti kaudu. Näiteks võin tuua Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide kooli lavastused ja filmid, millest mitteükski ...
B. Ütled otse, et sul ei ole aega. C. Lubad talle hiljem helistada. D. Lubad minna otsekohe, kui aega saad. E. Jätad oma asjad sinnapaika ja jooksed. 4. Mis on sinu suurim unistus? A. Leida parandamatutele haigustele rohi. B. Hävitada maailmast relvad. C. Soovid, et inimesed elaksid sõpruses. D. Saada rikkaks. E. Kogu elu terve olla. 5. Klassikaaslasel on mure. Mida teed? A. Kuulad ta ära. B. Pakud talle pärast tunde seltsi. C. Oled sõbralik, aga ei taha tema asjadesse sekkuda. D. Sind ei huvita teiste inimeste probleemid. E. Räägid tema murest tuttavatele. 6. Naaber jäi haigeks ja sina... A. ...pakud koristamisel abi. B. ...teed talle süüa. C. ...ütled, et ta võib loota sinu abile. D. ...aitad vaid siis, kui ta sind palub. E. ...keeldud abist. 7. Sinu töökohas klassis on õhk elektrit täis. Kuidas käitud? A. Teed, nagu ei märkakski midagi. B. Hakkad uut töökohta kooli otsima. C. Tahad asja parandada. D. Naeratad kõigile rõõmsalt. E
1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. Rootsi aja Eesti linnade arhitektuuris võimutses Euroopas valdavaks saanud barokk, mis oma olemuselt oli väga uhke ning silmapaistev. Talupojakultuur arenes väga aeglaselt ning traditsioone anti edasi põlvest põlve. Samas juuris luteri kirik eestlastest välja muinasusundi, mis mõjutas inimeste suhtumist erinevatesse asjadesse. Rootsi aeg muutis eestlaste mõtteviisi ning arendas kultuuri. Rootsi aega peetakse üleminekuajaks. Sel ajal vahetus Eesti aladel keskaeg uusaja vastu. Eestlaste tõekspidamised ja väärtushinnangud muutusid. Rootsi aeg oli eestlaste jaoks hea kuna sel ajal kasvas rahvaarv, majandus ja kaubandus arenesid ning pandi alus talurahva harimisele. Rootsi aja üheks
Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel saavutanud harmooniat oma sisemise hundi ja inimese vahel, suudab ta põgeneda oma isiksuse vastuoludest ja pühenduda mõnele meelistegevusele, näiteks kuulata kontserdil Bachi sümfooniat. Ta kritiseerib ühiskonda, kuidas samas on ta ka iseenda suurim kriitik. Talle heidetakse ette ka liigset tõsisust, ta ei suuda suhtuda asjadesse huumoriga. Tema elu juhivad kaks vastandlikku tungi, inimlik, mis püüdleb igaviku ja õnduse poole, ning loomalik, mis tugineb instinktidele. Harry oli küll juba peaaegu viiekümne aastane, kuid ta siiski otsis kohta elus ja ka lähedasi hingi. Ta oli arglik, nii uute suhete loomisel kui ka üleüldse kõige uue suhtes, nt moodne tehnika. Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne
USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele.
simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtadele ja piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametissekinnitamine oli ainult formaalne. Paavstluse reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu ning kehtestada paavsti ülemvõimu ka kreekakatoliku kiriku üle.Täpset sätestamist vajas ka paavsti valimis kord, mis muutuski 1059. aastal.
RÜÜTLIKASVATUS Rüütklikultuur kujunes välja varasel keskajal, juba ristisõdade perioodil levinud niivõrd laialdaselt kogu Euroopas ja tunginud sügavalt ühiskonna igapäevaellu, et muutuks elustiiliks ja seda mitme sajandi jooksul. Rüütlikultuur oli isesugune nähtus, sisu ja vormis ühtsus, sellest kujunes eriline elufilosoofia, eetika, traditsioonide, väärtushinnangute ning käitmusnormide kogum. Rüütlikultuur oli kindla ja küllalt piiratud inimeste ringi- ülikonna ja õukonna tasandi ideaalide ja käitumisnormide kogum. XII sajadnil sõnastati rüütlikohusute 4 põhimõistet: kaitsta kirikut, võidelda vale vastu, kaitsta vaeseid ja kindlustada rahu. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetod nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi ...
Ka siin väljendub, miks Lääne riigid enam NSV Liitu ei saanud usaldada – Nõukogude valitsus sulges kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega, rikkudes sellega Potsdami kokkuleppeid. Lääne riigid abistasid Lääne-Berliini elanikke abikaupadega. Samal ajal toimusid USAs presidendivalimised, mille võitis Harry Truman, kes ei pooldanud NSV Liidu sotsialismi levikut ning oli nõus USA sekkumisega Euroopa asjadesse (nimetati Trumani doktriiniks). Sellele järgnesid mitmed sõja kriisid, kuulutati välja ka Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm. Lääne riigid üritasid nende plaanide ja doktriinidega päästa riike kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Leian, et NSV Liidul oli Atlandi hartasse astumise hetkel juba silme ees enda taktika. Kaval oli astuda teiste riikidega suure konkurendi vastu ja see purustada. Niimoodi tekkis Nõukogude
Noored ja nende väärtushinnangud Väärtushinnangud tänapäeva noortel on pehmelt öeldes proportsioonidest paigast ära. Asjad, mida väärtustati ja pandi oma elus esikohale näiteks 30 aastat tagasi, on nüüdseks langenud kuhugi kolme-nelja järgulisteks. Tänapäeval lihtsalt ei viitsita enam süveneda asjadesse, millega hakkama saamiseks läheb aega või mis on natuke liiga raske. Tahetakse kõik kergelt kätte saada ilma suurema vaevata. Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates. Kuid noored sellest ise aru ei saa, nende jaoks on see normaalne kuna kõik on ju sellised. Ilmselt on selles mingilmääral süüdi ka nutiajastu. Elu on kiire, aega ei ole mitte millekski, isegi mitte hinge tõmbamiseks ja on vaja saada ruttu hea
mille tagajärjena ei suudetud enam laene tagasi maksta ning tekkis majanduskriis. 14. Miks tekib USAs 1920ndatel maffia ning miks on teda väga keeruline ohjata? Sest USAs kehtestati kuiv seadus, mis keelas alkoholi tootmise, müümise, impordi, ekspordi. Ohjeldada oli raske, sest maffia ostsis enda poolele poliitikud ja ametnikud. 15. Mis poliitika oli USAs isolatsionalismipoliitika ja milles see väljendus? NT USA ei sekkunud Euroopa asjadesse, vaid keskendus oma võimule Ameerika mandril. Väljendus selles, et ta ei sekkunud rahvusvahelistesse suhetesse, kui Euroopa riigid ei sekku Ameerika asjadesse. USA ei müünud enam oma relvi sõdivatele riikidele. 16. Milles seisnes New Deal´i poliitika ning kuidas see realiseerus? Tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, maksude tõstmine, mõõdukas inflatsioon. Realiseerus: riik hakkas looma uusi töökohti, organiseeris hädaabitöid, , hakati hoolt
Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus ,,Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks" Wilhelm II välispoliitilisi taotlusi? Senisele Euroopa poliitikale hakati orienteeruma maailmapoliitikale. Maailmapoliitika tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. 5. Kuivõrd edukas oli Napoleon III valitsejana? Mitte eriti, tal ei olnud rahva poolehoidu, ta kaotas sõjas ja langes vangi. Kuid ta tegeles aktiivselt välispoliitikaga. 6. Millised kaugemale ulatuvamad tagajärjed Prantsusmaa jaoks olid sõjal Saksamaaga? Prantsusmaa kaotas sõjaga 5 miljardit franki ja hea tööstuspiirkonna ALsace Lorraine´i. See andis Prantsusmaa majandusele tugeva hoobi. 7
taoli keisririigi ajal. Komitern-1919a kommunistilk internatsionaal, et ühendada maailma kommunistlike parteisid. NSVL-nõukogude sotsialistlik vabariikide liit Hüperinflatsioon-raha väärtuse hiiglaslik langemine Fasism-marurahvuslus Rosvelti UUS KURSS- reformida kava, riik hakkas majandust suunama, hädaabi tööd,vanurite toetamine, kontroll pankade üle, uued töökohad Isolatsionism-Usa välispoliitika:ei sekkunud teistesse asjadesse. Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud. Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus Mein Kampf- hitleri raamat, mille ta vanglas kirjutas. Führer-füürer, SM diktaator Duce- juht, Itaalia diktaator SS-kaitsemalev, hitleri võimu tugisammas Gestapo-riiklik salapolitsei, allus SS-ile Aaria rass- saksa rahvus, mida hitler pidas teistes paremaks ja ta tahtis seda säilitada iga hinnaga.
kokku, on võimalik hästi üle elada ka kõige raskemad ajad. Alati tuleb endasse uskuda ka siis, kui kõik näib juba lootusetu ja võimatu, sest kaotades lootuse, pole võimalik enam edasi minna. Kindlasti tuleb hoida peret ja sõpru, sest nemad on sulle alati toeks. Tuleb aidata teisi inimesi, sest iial ei tea, kuna võid sina abi vajada. Nähes hädasolijat, tuleb teda võimaluse korral aidata, sest ka see on suur asi Eesti riigi heaks. Kuid mitte ainult hea tuju ja asjadesse positiivselt suhtumine ei saa Eestit paremuse poole muuta. Tuleb mõelda ka sellele, kuidas Eesti püsiks, ja hoida seda puhta ja täisväärtusliku riigina. Iga inimene saab teha midagi selle jaoks, et Eesti püsiks puhtana. Tegelikult on see väga lihtne, lihtsalt prügi ei tohiks viia mujale kui selleks ette nähtud kohta. Prügi tuleb ka sorteerida, kuid peamine on siiski see, et prügi maha ega mujale ei visata, kuhu see tegelikult ei käi. Prügi
Sellisest olukorrast sattus ärevusse USA. Aprill 1961 Kuuba pagulased püüavad pääseda kuuba saarele, et kukutada Castro. 1962 suhted kuuba ja USA vahel teravnevad. USA on valmis sõjaliselt sekkuma. Juulis 1962 teeb USA luure kindlaks, et NSVL on viinud Kuubasse keskmaa rakette. 14. okt 1962 avastatakse, et pommitus(?) lennukid on Kuubale toodud. 22. okt 1962 kui USA president Kennedy teatab, et maailm seisab III MS lävel ja USA on valmis sekkuma Kuuba asjadesse, samal päeval seatakse Kuubale karantiin, USA piirab laevadega Kuuba ümber, et ei saaks sõjatehnikat tuua. Algavad läbirääkimised Hrustsovi ja Kennedy vahel. Kriis laheneb kompromissiga, mõlemad teevad järeleandmisi. NSVL viib oma relvastuse minema. USa nõustub Castro reziimiga. 20. nov 1962 lõpetatakse karantiin Kuubas. Alles 2001 taastatakse diplomaatilised suhted. Kuubal tekkisid majandusraskusedsest.
1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus
tõttu. Koostöös venelastega saavutati 1904. Aasta linnavolikogu valimistel eesti-vene valimisbloki võit ning sakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Oli ka ,,Teataja" toimetaja. Tema tegevusele võiks ette heita seda, et ta pööras ääretult palju tähelepanu majandusele, kuid maaelanikele ta tähelepanud ei osutanud. Tõnissõn ja Päts olid Eesti esimesed poliitikud. Hakati tegelema Eesti tasandil ning sekkuti ka Vene impeeriumi asjadesse. 1905. Venemaa esimene sotsialistlik revolutsioon. Sotsialism on isevalitsuse vastu. Eesmärki üritatakse saavutada revolutsiooni kaudu. Hea võimaluse revolutsiooniks andis Vene-Jaapani sõda. Radikaalid nõudsid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ning päris äärmuslased nõudsid lausa monarhia kukutamist. Manifesti väljaandmine Nikolai II poolt, millega anti rahvale soovitud vabadusi. Lubati moodustada poliitilisi parteisid, kutsuti kokku ülevenemaaline rahvaesindus.
niipalju kui naturaalsiid. 4. Iseloomusta Saksamaa majandus arengu taset ja eesmärke . 1)Saksamaa oli tõusnud juhtivate tööstusmaade hulka. Eriti kiiresti arenes metallurgia. 2)Saksamaa oli huvitatud maailmaturust, sest ta tootis kaupu tunduvalt rohkem, kui oma maa elanikkond suutis ära osta. 3) 1890. aastail oli Saksa keisririik nn. Euroopapoliitikalt läinud üle maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maalikajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas. 4) Maailmapoliitika ajamiseks pidasid saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5) Võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksa koloniaalpoliitika julmemaid. Ilmselt oli põhjuseks kogemuste puudumine, mis vanadel koloniaalriikidel oli omandatud sajandite jooksul. 5. Iseloomusta Venemaa ühiskondlikku korda 20. sajandi algul . 20. sajandi alguses oli Venemaal absoluutne monarhia, kus kõrgeim võim kuulus keisrile
See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt näkku. Nagu on öelnud Joseph Goebbels: ,,Kui sa ütled piisavalt suure vale ja korrutad seda piisavalt kaua, siis inimesed lõpuks hakkavad seda uskuma." Nii juhtuks ka Nõukogude Liidus, kus tänu propagandale tekkis tuhandeid inimesi, kes südamest uskusid, et kommunistlik kord on parim rahvale. See näitab meile, et meediat võib kasutada selleks, et panna inimesi uskuma asjadesse, mis ei ole tegelikult neile hea, vaid hoopis halb. Harimatud inimesed võivad langeda osava reklaami ohvriks. Hiljuti vallutas Eesti turu SMS-laenu buum. Läbi meedia näidati, et laenu saab igaüks ja seda minutite jooksul, kuid ei räägitud sellest, et intress, mida tagasimaksmisel peab tasuma on üüratu. Selle tulemusena võtsid sajad eestlased laenu, kuid paljud ei suutnud seda enam suure intressi tõttu tagastada. Mitmed inimesed laostusid täielikult
võimalik kahjuks rääkida. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui tegeleda ettevõtlusega, tulles toime ja/või elada üle kogu eelmainitud võimalikud riskid/probleemid, võib sellest saada väga korralik sissetulek ja ülim eneseteostus. Me kõik õpime enim just enda erinevatest kogemustest, ehk mida valusamaid õppetunde me saame seda parem on järgmistes analoogsetes olukordades ennast uuesti leida ning kindlasti ei tasuks asjadesse suhtuda kergekäeliselt ja lihtsate tagasilöökide pärast jätta asi tegemata.
põetamist. Ma pole isegi Su noor nõbu ega Su sõbra armuke. Me pole mitte kunagi kohtunud ja vaevalt, et Sa mind kunagi tundma saad, ometi tundsin endas kohust Sulle kirjutada. Sattusin lugema Su kirju kellegile tundmatule. Kui mul endal on sarnaseid probleeme tekkinud, on kõrvalseisjate objektiivsed hinnangud olukorrale aidanud mul sellele pisut kainema meelega läheneda ja leida nii oma muredele lahendused. Vabandan ette, et topin oma nina võõrastesse asjadesse, kuid hoolimata sellest, et olen ehk mõnisada aastat hiljaks jäänud, loodan, et saan Sulle natukegi abiks olla. Alustuseks tahaksin Sulle meenutada, et on asju siin maailmas, mida Sa saad muuta, aga ka neid, mis Sinust ei sõltu. Sa ei saa võtta enda kanda vastutust kogu maailma probleemide eest. Ma saan aru, et aadlikud Sulle ei meeldi ja Sul on raske neid mõista, aga Sinu võimuses ei ole neid muuta. Las nad olla, sest olgem ausad,
eest. Kes ja miks selles suhtes vastutas? Humbert, kuna tal oli võimalik see kohe alguses sinna paika jätta. Humbert teadis, et teda tõmbavad noored vanuses 9-14 ligi, kuid siiski jäi Lolita juurde. Tal oli veel mitu võimalust lahkuda, kuid loobus ka neist. Kas tänapäeva Eestis oleks võimalik Lolita ja Humberti suhe? Kindlasti oleks võimalik, kui isegi on võimalik lastel kasvada koertega üles. Eesti inimene on küllaltki suletud ning seetõttu ei topi oma nina teiste asjadesse, eriti veel kui see temasse kuidagi ei puutu. Ma usun, et see suhe oleks võimalik nii linnas, kui eraldatud maakohas. Võibolla isegi kuskil külakeses oleks see raskendatud, sest enamasti on küla elu ikka see kus kõik teavad kõike oma naabrist ning seepärast oleks raske varju jääda. Kust jookseb piir noore inimese ärakasutamise ja tõelise armastuse vahel? Piir jookseb sealt maalt, kus see noor inimene peab tegema midagi vastu oma tahtmist. Vahet
mõistetud – asjad, mille kohta kogemus on näidanud, et nad ei ole kasulikud või sobilikud ühegi inimese isikupära arendamiseks. 4) Vastuväited- argumendid 1) Enesekahjustamine võib mõjutada teisi 2 ) Halb eeskuju oma olemusega (joomise näide). 5) Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Mill tunnistas, et koos-eksisteerimiseks on vaja reegleid ja seadusi, kuid samas arvas, et ühiskond ei tohiks sekkuda asjadesse, mis puudutavad ainult inimest ennast... Aga kus maalt hakkab inimese individuaalsus kuhu ühiskond ei tohiks enam sekkuda? 7) Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? 1) Mida väärtustab autor rohkem antud tekstis, kas individuaalsust või vabadust? 2)Kust algavad ühiskonna õigused?
Prantsusmaa rahandusminister oli hämmingus, kuna Prantsusmaal oli juba raske finantseerida Pariisi olümpiamänge kui raske see siis võis olla Kreekal. Prantsusmaa ei julgenud seda Brüsselile öelda jättis pigem ütlemata. Euroopa pangal ei tulnud pähe ka, et Kreeka võis oma numbreid võltsida või sobimatuid võtteid kasutada. Eurotsooniga liitumiseks ilutses Kreeka oma arve pidamist, selle avastustööni viis eurostat. 2004 ei tahtnud enam keegi Kreeka rahandus asjadesse sekkuda. Brüssel maksis Kreekale kolmkorda suuremaid toetusi kui teisele Euroopa riikidele. 19.10. 2009 oli kriisi algus Kreekas, kui ütles J.C Juncker ,,mäng on läbi, vajame õigeid andmeid". G. Papaconstatinou Kreeka rahandusminister teatas konverentsil õiged andmed. Kõik mõistsid kui rängalt oli Kreeka võlgades. Eelmised rahandusministrid valetasid Kreeka võlad väiksemaks ja sellepärast see järjest hullemaks kasvaski. Kreekas
Asehalduskorra lõpp Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Pärast seda taastati Eesti- ja Liivimaal Balti erikord. Balti erikord Asehalduskord Kes kehtestas? Millal kehtis? Kõrgeim kohapealne riigiametnik? Aadlike õigused? Riigivõimude sekkumine kohalikesse asjadesse? Talurahva olukord Balti erikorra ja asehalduskorra ajal Talurahvas Balti erikord Talurahvas kaotas vene võimu alla sattudes kõik senised Rootis ajal saadud kergendused ning langes õigusteta pärisorja seisusesse. Talupoegi kaitses vaid mõisinike majanuslik huvi. Paljud talupojad põgenesid teisesse taludesse või naaberriikidesse. Talurahva olukord Balti erikord Talurahvas otsis abi Peterburist.
Optimism, realism ja pessimism Kõik inimesed suhtuvad asjadesse omamoodi. Vaatamata küll sellele, et me kõik oleme erinevad, on igaüks meist kas siis optimist, realist või pessimist. Neil kõigil on erinevus ning isegi inimese elu kvaliteet on tingitud sellest, milline on tema ellu suhtumise viis. Mis on pessimism ja optimism? “Pessimism on hoiak ehk suhtumine, mis röövib maailmast elusid, värve ja lootust. “Psühholoogia vaatenurgast on tegemist negatiivse mõtlemisega,
muidugi Hamlet vägagi vihane ning hakkaski käituma nagu hullumeelne, et saada võimalust Claudius tappa. Ta ei oleks pidanud kõigest ennast välja lõikama, kuigi ta isa oli vägagi imetlusväärne kuningas. Ning nii hullumeelselt ei oleks pidanud ta ka käituma. 4. Kuidas oleks saanud surma ära hoida: Kuningas Hamlet- Tal oleks pidanud olema pidevad järelvaatajad. Polonius- Ta ei oleks tohtinud kõigi asjadesse enda nina toppida, ning Hamleti kohustuseks oleks olnud see, et ta ei tormaks otse kardinaid noaga lööma vaid ka enne vaatama kes seal on. Ophelia- Tema surmas on võrdne osapool nii tal endal kui Hamletil. Ophelia ei oleks tohtinud minna jõeäärde puu otsa. Hamlet ei oleks tohtinud Poloniust tappa, siis ei oleks ka Ophelia hulluks läinud. Laertes- Hamlet ei oleks tohtinud tema kihlvedu vastu võtta. Ning Laertes oleks pidanud
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on suur ja lai, täis erinevaid maid ja inimesi. Igal riigil on omad tõekspidamised ja kombed, oma unistused ja sihid. Eesti riik on väike, kuid väga ühtehoidev, see ilmselt teebki meid erilisteks ja silmapaistvaks kogu maailmas. Oleme hingelt ühtehoidvad ja tasakaalukad, meid ühendab kultuur, mis on väga oluline meie rahvuse säilimiseks. Üheks peamiseks ja tätsamaks inimesi ühendavaks ürituseks on laulupidu, millest võtab osa tuhandeid noori ja vanu, kes laulukaareall lauldes, kes pealtvaatjatena. Selle ürituse tarbeks on loodud mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt. See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja se...
saa. Usk Üleminek ühelt teisele on võimalik ainult teatud kohtades ja teatud küsimustes. Nendes kohtades, kus üleminek on võimalik ei ole tõed omavahel vastuolus, vaid täiendavad teine teist. Ilmutuslikud tõed on samuti ratsionaalsed, kuid inimene oma piiratud tunnetusliku aparaadiga nendeni ei jõua. Mõõdukas seisukoht: David Hume, William James teatud olukordades on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (sõprus, armastus). Kui ei ole põhjust kahelda, siis on mõistlik sellega arvestada. Samuti tuleks käituda jumala usuga. Irratsionaalne: Augustinus, Kierkegaard usu tõdede küsimuses mingisugust tõestust ei saa olla. Need ei pruugi meile ka mõistlikud lahendused paista. Ma usun kuna ei mõista. Just selle pärast, et mul ei ole võimalik teada, ma usun.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
