Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida saan teha mina immigrant lapse aitamiseks (0)

1 Hindamata
Punktid
Mida saan teha mina immigrant lapse aitamiseks
Immigrant perekond on võtnud sammu reisida teise riiki elama, teadmata päris kindlalt, kas neil on seal lihtsam või mitte. See on julge samm, ning oleks väga kena, kui me aitaksime neil kohanduda ja lasta neil tunda ennast kasvõi natukenegi kodusemana. Selleks peame olema meie tolerantsemad, mõistvamad ja vastutulelikumad.
Täiskasvanutel välismaalastel on kergem kohanduda, sest nemad saavad aru, mis maailm endast kujutab, nad harjuvad muutustega kiiremini. Lastel aga on raskem teistesse sulanduda, kuna kohalikud lapsed võivad olla tihtipeale kriitilisemad ja ei tea, miks on immigrant laps teistsugune neist endist. Seepärast prooviksin mina olla temaga lihtsalt sõber ja ma arvan, et see annaks talle kõvasti enesekindlust juurde ja siis tal oleks keegi, kelle peale loota ning keda usaldada. Siis vaataks ka teised kohalikud lapsed, et tal pole häda midagi ning mõne nädala pärast on ta kõigi sõber ja saab kõigiga hästi läbi. Põhiline ongi see, et immigrant laps end turvaliselt tunneks.
Kui mina käin välismaal, et taha ma väga kaugele hotellist minna, kuna ei tea, kus miski asi asub. Eksimisega riskida on ohtlik, pärast ei saagi kuidagi tagasi ja oled kadunud. See võib reisist korraliku luupainaja teha. Kuid kui välismaalt tuleb laps siia elama, siis tal ei ole see ainult reis, vaid ta peabki siia elama jääma. Seega näitaks mina talle ümbruskonda. Näitaksin, kus on peamised poed, kus saab aega veeta, kus on kool ning muid tähtsamaid kohti. Nii õpiks ta peagi ära ümbruskonna ja julgeks omapäid õues jalutamas käia.
Suur probleem välismaalastel on vähene keeleoskus. See takistab neil kohalikega suhtlemist ning seega eraldab neid ühiskonnast. Kindlasti võtavad immigrandid keeletunde, kuid nad ei julge selles keeles kohe rääkida. Lapsed õpivad keelt veel kauem, kui täiskasvanud. Mina aitaks immigrant last sellega, et õpetaks talle ise põhilisemaid sõnu ning räägiks temaga oma keeles. Nii õpib ta kuulama õiget keelekasutust ning õpib põhilised laused ära. Aitaks, kui tal ei tuleks mõni sõna meelde.
Oluline on teada kohaliku maa kommetest. Teised kombed võivad olla väga teistmoodi ning tunduda imelikud. Mida meie peame tavaliseks ja igapäevaseks, võib olla välismaalasele täiesti lubamatu tegevus. Näiteks ei või mõnes maas naised oma nägu näidata. Meile tundub see väga imelik. Mina õpetaksin oma välismaalasest sõbrale meie kombeid. Tervitatakse käeteldes, parema käega, naised võivad näidata oma nägu ja teisi kombeid.
Ajalugu on suur osa meie riigist. Et teada, millega meie riigis tegeletakse, kuidas inimesed suhtuvad teatud asjadesse, tuleks teada veidikene Eesti ajalugu. Õpetada immigrant lapsele veidi meie minevikku ei tohiks olla üle mõistuse raske ning see aitab ainult paremini tunda kohalikke. See õpetab enamasti kultuuri. Ja kui kultuur ning keel on selged, siis võib lugeda ennast juba peaaegu kohalikuks.
Immigrandi elu võõral maal on alguses kindlapeale raske. Raske on kohanduda uute kommetega, uute inimestega ja kindlasti ka toiduga. Pikapeale tulevad sõbrad, harjumused ja lemmiktegevused. Ehk oskavad välismaalased hoopis meile mõne asja õpetada ja nii toimuks kultuuride rikastumine .
Mida saan teha mina immigrant lapse aitamiseks #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariellM Õppematerjali autor
Kirjand, hinnatud hindega 5

Sarnased õppematerjalid

Jean- Jagques Rosseau-Emile-kokkuvõte
22
rtf

Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte

Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest ­ teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma, pole see kasuta." Nii lausus Rosseau. Jean- Jagques Rosseau elulugu Kuidas möödusid lapseiga ja noorus? Rosseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta õppis palju varem lugema kui teised lapsed

Kasvatusteadus
Lapse kohanemine lasteaiaga
12
docx

Lapse kohanemine lasteaiaga

Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last. Suur hulk lapsi, kellede tegutsemist saadab vali kõne, kes kõik vajavad õpetajapoolset tähelepanu ja hoolt, võivad esimestel päevadel liiga pikalt lastekollektiivis viibinud lapse üle stimuleerida. Samuti mõjutavad last võõrad lõhnad, rühmaruumi tavalisest eredam valgustus, laste pidev liikumises olemine ja üksteise vastu põrkumised, puudutused. · orienteerumine ruumis. Oluline on teada, kus asub tualettruum (wc potid), magamistuba, mängutuba, esik, kust pääseb õue ja milline on lasteaia konkreetse rühma territoorium. · sisemiste vajaduste rahuldamine (lapsest endast alguse saanud tegurid) · kord

Eelkoolipedagoogika
Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd
11
docx

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II) Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu

Alternatiivpedagoogika
Paulo Coelho-Alkeemik
3
doc

Paulo Coelho Alkeemik

toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma loo võimatuses." ,, See jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta meil elada Oma Loo järgi. Ta valmistab ette meie vaimu ja tahet, sest sellel planeedil

Kirjandus
Õigus taotleda asüüli
22
docx

Õigus taotleda asüüli

Näiteks Pas-de- Calais'st Briti saartele smuugeldamise eest peavad nad maksma kolm-neli tuhat naela. Kust see raha tuleb, kui viimased veeringud said juba enne ära antud? Kuna mul ei ole kindlaid andmeid, ei hakka ma siinkohal spekuleerima, kuigi on väidetud, et kogu seda traffic'ut spondeerib Briti saarte organiseeritud kuritegevus. Teisisõnu, isegi kui kõik läheb hästi ja põgenik jõuab õnnelikult Briti saartele, ootab teda ees kopsakas võlakoorem, mida ta peab tasuma arvatavasti mitte väikeste intressidega. Isegi kui tal olid Euroopasse sattudes kõige paremad ja ausamad kavatsused, on ta vähemalt passiivselt organiseeritud kuritegevuse osa. Ja neid on kümneid ja kümneid tuhandeid. /.../ Nagu paljude vandenõuteooriate puhul võib siin väike tõetera isegi peituda. /.../ Vandenõu on ilmne ja vandenõuorganid on arenenud Euroopa riikide sotsiaalsüsteemid. Kui otsida tähtsaimat survegruppi, siis need on Euroopa pensionärid

Ühiskond
Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks

Sotsiaaltöö
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

..............................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6

Perepsühholoogia
Mängud
102
doc

Mängud

..................................... 63 6 3.eluaasta:............................................................................................................................. 64 LAS MA TANTSIN SU JALGADEL ................................................................................... 64 KÕNNIME NAGU EGIPTLANE ......................................................................................... 64 TEE NAGU MINA! ............................................................................................................ 65 NUMBRISALMID .............................................................................................................. 66 ÜMBRUSE HÄÄLTE KUULATAMINE ............................................................................... 68 MIS PURGIL KIRJAS ON?................................................................................................ 69

Mäng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun