Optimism, realism ja pessimism (0)

  Optimism, realism ja pessimism   
  Kõik inimesed suhtuvad asjadesse omamoodi. Vaatamata küll sellele, et me kõik oleme                         erinevad, on igaüks meist kas siis optimist, realist või pessimist. Neil kõigil on erinevus ning                               isegi inimese elu kvaliteet on tingitud sellest, milline on tema ellu suhtumise viis.     Mis on pessimism ja optimism? “Pessimism on hoiak ehk suhtumine, mis röövib maailmast                           elusid, värve ja lootust. “Psühholoogia vaatenurgast on tegemist negatiivse mõtlemisega,                     mida põhjustavad masendavad veendumused, mis algavad näiteks väitega ,,Kogu aeg juhtub                       midagi halba“, millele järgneb ,,Aga minuga juhtub rohkem kui teistega“ ja lõpevad millegi                           taolisega nagu ,,See kõik on ilmselt minu süü“.“ (Tomley, 2018). Optimism on aga                           enesekindlus suhtumises tulevikku ning optimiste iseloomustab üldine ootus, et tulemus                     osutub tõenäoliselt positiivseks (Boniwell, 2014). Realism aga pole päris pessimism ega                       optimism, vaid midagi vahepealset. Realism on suhtumine ellu, kus on inimese peamine                         motivatsioon mõista iseennast ja maailma sellistena, nagu need on, ning seejuures kindlaks                         jääda väljapeetud ja selgepiirilisele enesehinnangule (Boniwell, 2014).     Et mõista, kas oled optimist, realist või pessimist, on võimalik teha palju teste, mida leidub ka                                 internetis, aga kergem on omada eneseanalüüsimise võimet ning selle põhjal teha järeldusi.                         Kujutage ette, ruttate rongi peale, millest te samal ajal mõtlete? Kui te arvate tol hetkel, et te                                   kindlalt jõuate rongi peale, siis mul on hea meel teile teatada, et olete pigem optimist, aga kui                                   te suudate arvata vaid seda, et te ei jõua mitte mingil juhul rongile, siis olete pigem                                 pessimist. Samal ajal aga realistidel pole täpset eelarvamust, kuna nad loodavad parimat, aga                           ei välista halvimat tagajärge. Nemad pigem mõtlevad sellele, kuidas kiiremini rongile saada,                         selmet püstitada eelarvamust.    Võib arvata, et kõige parem variant oleks olla optimist. See on ka tõsi, kuna optimistil on                                 üldiselt kõrge enesehinnang ja enesekindlus on suurem kui pessimistil (Tomley, 2018). “Ta                         on rõõmsam, tal läheb koolis, ülikoolis ja tööl paremini, ta on järjekindlam, naudib paremat                             tervist ning võib isegi pikemalt elada” (Tomley, 2018). Pessimismi ainus hea külg on sellega                             kaasnev turvalisuse tunne. Pessimisti jaoks on mõttetu isegi proovida ja vaeva näha teades, et                            


  võimalus läbi kukkuda on liiga suur. Näiteks kui mitte kutsuda inimest, kes mulle meeldib,                             välja siis ma küll väldin murtud südant, aga samas pole mul iial võimalust siis leida partnerit.     Peale mõnda uurimist, märkasin ma, et olen isegi pessimist. “,,Alati pole lihtne aru saada, kas                               oled pessimist ja … neid on palju rohkem, kes ei saa isegi aru, et elavad selle varjus.” Martin                                     Seligman” (Tomley, 2018). Soovitan kõigil kindlaks teha, kas ta on optimist, realist või                           pessimist, kuna kui on võimalik õppida pessimismi, siis on ka võimalik õppida optimismi,                           ütleb Martin Seligman ning muutudes optimistiks teed iseendale suure teene (Tomley, 2018).     Juhul kui inimene on pessimist, selleks et muutuda realistiks või isegi optimistiks, on palju                             võimalusi. Iga inimene on erinev, seetõttu soovitan ise uurida võimalusi kas siis internetist                           või leida asjakohaseid raamatuid. Mina isiklikult olen siiani vaid üritanud leida head ka kõige                             halvemates olukordades, aga kuna isiklikult arvan, et optimistid võivad teatud olukordades                       isegi haledad olla, siis läheb mul aega, et kasvõi uusi meetodeid proovida. Teised tuntud                             meetodid on näiteks negatiivsete mõtete ära tundmine ja kirja panemine või ka anda teistele                             inimestele head tagasisidet nende tegude kohta. On olemas palju raamatuid, mis räägivad                         positiivsest mõtlemisest ja kuidas seda rakendada igapäevaelus, näiteks Kaidi Lauri raamat                       ,,Hingest rahul” või Susan Jeffersi raamat ,,Tunne elust mõnu”    Optimism, realism ja pessimism on väga erinevad viisid, kuidas suhtuda ellu. Et inimene                           saaks elust kõike, mis võimalik, soovitan ma pessimistidel uurida võimalusi, kuidas muuta                         seda, et nad on pessimistid ning optimistidel ja realistidel anda endast kõike ja alati pürgida                               olla veelgi optimistlikumad.    Kasutatud kirjandus  Boniwell, I. 2014.  ​Positiivne psühholoogia.  ​(Linn puudub): Äripäev.  Przeworsk, A. 2012 ​Becoming an Optimist.             URL=https://www.psychologytoday.com/us/blog/  dont-worry-mom/201204/becoming-optimist. 6. detsember 2019.  Tomley, S. 2018.  ​Mida teeks Freud?  ​(Linn puudub): Sinisukk.