TEGELASED Holden Caulfield Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise).
Kuristik rukkis (Tuleb Robert Burnsi luuletuses/laulust) Tegelased Holden Caulfield Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles] (õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka k
Sügisel ootab teda ees uus kool ning ta ei tea mida sellest oodata. Arvan, et ta muutus leplikumaks ning sallivamaks mingil määral ning seetõttu ei vihka ta enam kooli, õpilasi ega täiskasvanuid inimesi, seega arvan, et ta on mõistlikumaks inimeseks muutunud. Ta saab rohkem aru, mis on õige. 6. Minu arvates tahtis autor selle teosega õelda, et oma ümber olevaid inimesi tuleb rohkem märgata ja tegeleda nende probleemidega. Kuristik Rukkises oli kirjeldatud omamoodi Holdeni appikarje. Ta otseselt ei õelnud midagi, aga ta tundis et keegi ei hooli temast ja et teised on kõik nii ükskõiksed ja vastikud. 7. Sinu arvamus: miks loeksid või ei loeks sellist teost ning kas soovitaksid teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. Mulle väga meeldis raamat, kuna see kajastab ka praeguse ajastu probleeme ja eluolu
Jerome David Salinger Kuristik rukkis See kõrvalekaldumise värk käis mulle närvidele. Ma ei tea. Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam. /-/ On väga tore, kui teemast kinni peetakse. Aga mulle ei meeldi, kui sellest liiga täpselt kinni peetakse. Ma ei tea mul hakkab vist igav, kui keegi kõneleb kogu aeg ainult ühest ja samast asjast. (lk 157) Teos on mina-vormis jutustus sanatooriumis arvatavasti tuberkuloosist nõrke kopse turgutava teismelise paarist möödunud aasta ennejõulusest päevast. Järjekordselt koolist välja visatud Holden Caulfield kirjeldab üksikasjalikult, vahepeal kaugemassegi minevikku põigates toonaseid hetki, sündmusi ja emotsioone, iseenda maailmavaadet ning oma tuttavaid, püüab põhjendada oma käitumist ja leida oma kohta elus. Holden räägib oma seni viimasest koolist - Pencey erakeskkoolist, kust ta olematu õppeedukuse pärast välja visati, toanaabritest, õpetajatest, elab üle verisevõ
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud
1.1 Selles raamatus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga palju
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatu
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
Kõik kommentaarid