Kiri Wertherile (1)

Kallis Werther ,
Ei, Sa ei ole mulle võlgu. Ma pole Su vana ja haige kauge sugulane, kes vajaks põetamist. Ma pole isegi Su noor nõbu ega Su sõbra armuke . Me pole mitte kunagi kohtunud ja vaevalt, et Sa mind kunagi tundma saad, ometi tundsin endas kohust Sulle kirjutada. Sattusin lugema Su kirju kellegile tundmatule. Kui mul endal on sarnaseid probleeme tekkinud, on kõrvalseisjate objektiivsed hinnangud olukorrale aidanud mul sellele pisut kainema meelega läheneda ja leida nii oma muredele lahendused. Vabandan ette, et topin oma nina võõrastesse asjadesse, kuid hoolimata sellest, et olen ehk mõnisada aastat hiljaks jäänud, loodan, et saan Sulle natukegi abiks olla.
Alustuseks tahaksin Sulle meenutada, et on asju siin maailmas, mida Sa saad muuta, aga ka neid, mis Sinust ei sõltu. Sa ei saa võtta enda kanda vastutust kogu maailma probleemide eest. Ma saan aru, et aadlikud Sulle ei meeldi ja Sul on raske neid mõista, aga Sinu võimuses ei ole neid muuta. Las nad olla, sest olgem ausad, keegi meist ei ole täiuslik, kuid kokku on see maailm ju üks üsna tore tervik. Või mis sa arvad ? Kui ma Su kirju lugema hakkasin, imetlesin Su oskust tunda rõõmu lihtsalt murul lebamisest ja looduse vaatlemisest. Mul tekkis tunne nagu Sa vaataks maailma läbi roosade prillide . Kahetsesin, et ma ise pole kunagi osanud näha loodust nii detailirohke ja huvitavana, aga mida edasi, seda enam tundus mulle, et sa kaugened loodusest. Tegelikult ma vist eksin, vastupidi, Sa said osaks sellest ja lased end sellest liialt mõjutada. Mis kõige kurvem, Sa ei samasta ennast mitte liblikaga, kes lendab kuumas suveõhus vaid orkaaniga. Loodus on ettearvamatu ja ilm muutub vastavalt Vanakuradi tujudele, kuid sina oled sellest eraldiseisev isiksus. Sa ei saa lasta loodusel end niimoodi mõjutada, et see saab sulle hukatuslikuks. Sa pead püsima vaatleja rollis, see sobis Sulle ja säilitas Su sisemise tasakaalu!
Mis puutub Lottesse, siis temaga on pisut raskem. See on armastus, mis Su maailma sassi keeras, kuid seda tead Sa vist isegi. Nüüd on küsimus rohkem selles, kuidas Sa oma maailma korda saad. Õnnelik armastus ja kooselu ei paista teie puhul kõne alla tulevat. Lotte on arukas ja tasakaalukas neiu , kellel on paigas oma prioriteedid ning ta ei taha lasta armastusel oma plaane sassi ajada. Samas on ka tal raske olla Sinu suhtes ükskõikne ja ta annaks Sulle justkui pidevalt lootust. Ta ei suuda Sulle öelda “ei”, aga Sa pead endale ise aru andma, et teie suhtel ei ole tulevikku. Lotte ei ole naine, kes tegutseks vaid emotsiooni ajendil, erinevalt Sinust. Ma ei saa aru, miks käid Sa läbi veel ka Albertiga? Kas Sul pole pisut alandav rääkida mehega, kelle naist Sa igatsed? Ehk aitab see Sind Maa peale tuua, kui ma ütlen, et Sa oled Albertile alla jäänud. Sa ei suuda iialgi võita Lottet päris endale ja Sulle jääb igaveseks teadmine, et Albert oli õigel ajal õiges kohas. Ta aitas Lottet, siis kui tema ema oli suremas, aga Sina siis ju veel ei tundnudki teda. See oli saatus, mis nii otsustas ja Sul on aeg oma tunded alla suruda. Ka krahvinna B-ga suhtlemine ei ole lahendus. Temaga suheldes tunned Sa sisimas veel suuremat vajadust Lotte järele. Werther, Sa oled veel noor ja Sul on palju ees. Kuigi praegu tundub Sulle, et Sa ei saa kunagi armastama kedagi peale Lotte, arvan, et elul oleks Sulle veel nii mõndagi pakkuda.
Ma palun Sind Werther, viska peast mõtted enesetapust ja Lottest. Siin elus on palju muudki, mida avastada ja nautida ja just praegu oled Sa kõige õitsvamas eas. Miks kulutada Seda aega tunnetele, millel pole tulevikku? Ma tean, et see on raske, kuid ma siiski siiralt loodan, et Sa saad oma probleemidest üle ja teie armukolmnurk ei lagune kellegi surmaga. Sinu sentimentaalseid kirju on minu ajas kohati lausa naeruväärne lugeda, kuid eks endaga seotud probleemid tunduvad alati need kõige suuremad. Lugematu arv inimesi siin maailmas on tundnud armastust, paljudel neist on see olnud ühepoolne ja tulevikuta, kuid hakkama on saadud ka ilma ühegi inimelu ohverdamiseta.
Sinu sõber tulevikust ,