Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. 7. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. 8. 9 13) 1. Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 2. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine 3. Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus. See väidab, et isoleeritud (suletud) süsteemi mass on ajas muutumatu suurus. Seega
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...
I-inertsmoment, = nurkkiiruse tuletis aja järgi e nurkkiirendus. · Analoogia kulg- ja pöördliikumise vahel. o Konspekt III, lk 23 tabel. · Inimkeha pöörlemine. o Kui pöörleva keha inertsimoment väheneb (iluuisutaja surub käed vastu keha), siis nurkkiirus suureneb. · Hüdrostaatika valem. o p = g h. · Pascali seadus. o Pascali seadus e hüdrostaatika seadus: vedelikes ja gaasides kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. · Archimedese seadus. o Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga. Kui keha tihedus on suurem kui vedeliku tihedus, siis pole vedeliku üleslükkejõud piisav raskusjõu ületamiseks ja keha vajub vees sügavamale (setib, upub), kui keha tihedus on väiksem vedeliku omast, siis lükkab vedelik keha ülespoole. · Cartesiuse tuuker.
34.Raskusjõud (P) jõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. Pg =mg Kaal (G) jõud, mis mõjutab keha poolt alust või riputusvahendit P =mg, kiirendusega keha kaal P=m(g±a) 35. Dünaamika põhiseadus F=ma Mingi kehake mõjuv jõud on võrdne keha massi ja keha kiirenuse korrutisega. 36. Pascali seadus-vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. 38. Archimedese seadus-igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, - vedeliku tihedus V - keha ruumala g - vaba langemise kiirendus m - keha mass 39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus kiirus antud hetkel v=s/t kiirendus antud hetkel a=v/t Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus
Aiscylos- kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse 3 näitleja, suurendas dialoogi osakaalu. Sophokles -kreeka näitekirjanik. Euripides kreeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alle peale tema surma. Pythagoros kreeka matemaatik, füüsik, astronoom. Asutas oma kooli. Maailma korraldus põhineb arvulistel suhetel. Eukleides- kreeka matemaatik. Geomeetria isa. Arcimedes kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Archimedese kruvi, nõguspeegel jm. Eratosthenes kreeka matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. Hipokrates- arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguste ja tervise loomilikke seletusi. 10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni. Kreeka trag.-t nim. tekkekoha järgi Attika tragöödiaks. Tekke allikate suhtes on tänapäeval aga üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise,
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
muudetult, osutusid nad ummikteedeks. Otsustava tähtsusega füüsika viimisel õigele arengurajale oli heliotsentrilise maailmasüsteemi loomine M. Koperniku poolt ja Galileo Galilei tegevus 16. sajandi teisel poolel. Galileist peale said füüsikas põhinõueteks loodusseaduste kvantitatiivne väljendamine valemite kaudu ja nende kontrollimine katsetes. Esimene suur murrang füüsikas sai alguse Galilei ajal. Antiikajast võttis füüsika kaasa palju väärtusliiku: Archimedese tööd kunagi tasakaalu ja kehadele vedelikes mõjuva üleslükke kohta, idee valguse sirgjoonelisest levimisest ja valguse peegeldumiseseaduse, mille tundmaõppimisega algab tänapäeval iga koolifüüsika kursus. Thaleselt 6. sajandist e. m. a. pärinevad magneti kirjeldus ja õpetus kehade elektriseerimisest hõõrumise teel; tulevasele elektromagnetimsiõpetusele need siiski märgatavat mõju ei avaldanud.
C∗φ C∗∆ φ C∗U q∗U q A=∫ C∗φ∗dφ= = = = = 0 2 2 2 2 2∗C Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. J =e∗n∗⃗S∗⃗u Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Elektrivoolu kaks liiki: Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. ⃗ F =q∗⃗ E Keha omandab elektriväljas kineetilise energia 2 m∗v
Mittejoonpindsetel töödeldakse teod koonus- või toroidkäiaga, mis annab keermele mittejoonpindse (harilikult nõgusa) külje. Tigurattad lõigatakse erifressi abil või lendteradega. Joonpindsed teod (vt. joon. 9): Archimedese tigu - sirgjoonelise lõiketeraga, mis asetatakse teo läbimõõdu e. diametraaltasandisse (joon. 14). Teo telglõige on sirgjoonelise profiiliga hammaslatt, tratta hammaste külgpinnad samas lõikes on evolventsed. Teo otspinnas on keere teoreetiliselt Archimedese spiraal. Tigusid saab lõigata treipingis, tigufresspingis (kuju, ketas või sõlmfreesiga) ja hambalõikepingis (evolventse hambatõukuriga). Lihvimine on võimalik vaid profiilikäiaga, väikese tõusu korral ka koonuskäiaga. Kasutatakse laialdaselt üksiktootmises. Konvoluutteol on keerme teoreetiline profiil otslõikes pikendatud või lühendatud evolvent. Keerme joonpindse külje kujundab sirge lõikeserv, mis asetseb juhtsilindri dp puutujatasandis.
Ülesanded 4.36-4.41 Hõõrdejõud Fh on elektrilise päritoluga nagu elastsusjõudki, aga mehaanikas käsitletav. Fh = µ N , kus on hõõrdetegur kahe pinna vahel (nt puit-puidul 0,25), ühikuta; N on rõhumisjõud ehk normaaljõud (pinnaga risti). Hõõrdejõu suund on liikumisega vastassuunas. Eristatakse seisuhõõrdejõudu ja seisuhõõrdetegurit ning liugehõõrdejõudu ja liugehõõrdetegurit. Ülesanded 4.21-4.26 Üleslükkejõud (mõnikord ka Archimedese seadusest: vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Ülesandeid meie kogus pole. Ülesannete lahendamisel jõudude liikide kohta on otstarbekas treenida ennast kompleksülesannetega, st ülesannetega mitme jõu koomõjul, sest üksikjõuga ülesanded on liiga lihtsad ja vaevalt riigieksamil tulevad. Kui aga tulevad, siis kompleksülesannete oskamise taustal
Ülesanded 4.36-4.41 Hõõrdejõud Fh on elektrilise päritoluga nagu elastsusjõudki, aga mehaanikas käsitletav. Fh = µ N , kus on hõõrdetegur kahe pinna vahel (nt puit-puidul 0,25), ühikuta; N on rõhumisjõud ehk normaaljõud (pinnaga risti). Hõõrdejõu suund on liikumisega vastassuunas. Eristatakse seisuhõõrdejõudu ja seisuhõõrdetegurit ning liugehõõrdejõudu ja liugehõõrdetegurit. Ülesanded 4.21-4.26 Üleslükkejõud (mõnikord ka Archimedese seadusest: vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Ülesandeid meie kogus pole. Ülesannete lahendamisel jõudude liikide kohta on otstarbekas treenida ennast kompleksülesannetega, st ülesannetega mitme jõu koomõjul, sest üksikjõuga ülesanded on liiga lihtsad ja vaevalt riigieksamil tulevad. Kui aga tulevad, siis kompleksülesannete oskamise taustal
imipumpi, koppade ahelaid. Kettpumba kotid olid täidetud hobuse-jõhviga. Chemnitzi veetõsteseade koosnes kolmest järjestikusest kettpumbast, alumine paiknes 660 jala sügavuses, käitati 24 hobusega. Imipump tõstis vett ainult 30 jala kõrgusele. Kaubanduse ja tööstuse kasvu tõttu suurenesid linnad. Muutus tähtsaks veevarustus. Aastaks 1500 olid mitmed Saksamaa linnad varustatud võimsate veepumpamisseadmetega. Esimene kirjeldus Augsburgist (1550): vesiratastega käitatavad Archimedese kruvid tõstsid vee tornidesse, kust see torude kaudu laiali voolas. Londonis ehitas saksa insener Peter Morice (1582) London Bridge'i lähedale selleks tõusu-mõõnaga töötava vesiratta. Pariisi esimene veevärk ehitati 1608. Suurte ettevõtete rajamine nõudis suurt kapitali. 17. saj. keskel hakati ehitama kõrgahje. 1649 kulutasid 2 meest 6000 naela vasktraadivabriku ehitamiseks Esherisse. See kõik kuulutas üleminekut vabrikusüsteemile, mis toimus 18.-19. saj
Aischylosega. Euripides kr tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline, sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud. Pythagoros kr matemaatik, filosoof, astronoom. Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus. Eukleides kr matemaatik. Geomeetria isa. Archimedes kr matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi Eratosthenes kr matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. 10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni. Tragöödia tõsine näidend. Tavaliselt õnnetu lõpuga. Sündmustik võeti tavaliselt müütidest ja oli publikule juba ette teada. Võimalikult kaasakiskuvalt püüti kujutada tegelaste kannatusi. Sisuks tavaliselt müüt kangelastest või jumalatest koos satüürdraamaga
Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad, seal hulgas mitmesugused piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. Archimedes sündis Sürakuusas ja õppis Aleksandrias. Teises Puunia sõjas aitas ta Sürakuusat kaitsta, ehitades sõjamasinaid. Ta hukkus, kui roomlased linna vallutasid. Tema tuntuim teooria oli, et kui on piisavalt suur kang ja koht, kuhu seda paigutada, siis võib liigutada ka maakera. Tema arvele kirjutati juba vanaajal umbes 40 leiutist. Peale Archimedese kruvi on neist tähtsaimad: nõguspeegel, igavene kruvi ning mudel,
15 1.3.2 Ratsionaalarvude alamkorpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.4 Täieliku järjestatud korpuse ühesus. Reaalarvude definitsioon . . . . . . . . 20 1.5 Reaalarvude korpuse omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1.5.1 n-astme juur positiivsest reaalarvust. Irratsionaalarvud . . . . . . . . 21 1.5.2 Archimedese printsiip. Ratsionaalarvude hulga tihedus . . . . . . . . 22 1.5.3 Reaalarvu absoluutväärtus. Intervallid . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 1.5.4 Hulga R mitteloenduvus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 1.5.5 Dedekindi lõiked . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 1.6 Võrratused . . . . . . . . . . .
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
1. Reaalarvud Reaalarvude hulga R kirjeldamisel peab oskama välja tuua järgmist: 1) Q ⊂ R – ratsionaalarvude hulk sisaldub reaalarvude hulgas 2) Aritmeetika (tehted reaalarvudega) ja järjestus Aritmeetika. Eeldame, et hulgas R on defineeritud reaalarvude liitmine ja korrutamine järgmiste omadustega: (A1) a + b = b + a kõikide a,b € R korral (liitmise kommutatiivsus) (A2) (a + b)+ c =a +(b + c) kõikide a,b,c € R korral (liitmise assotsiatiivsus) (A3) b + 0 = b iga b € R puhul (nullelemendi olemasolu) (A4) iga b € R puhul leidub -b € R korral omadusega b + (-b) = 0 (vastandelemendi olemasolu) (M1) ab = ba kõikide a,b € R korral (korrutamise kommutatiivsus) (M2) (ab) c = a (bc) kõikide a,b,c € R korral (korrutamise assotsiatiivsus) (M3) 1b = b iga b € R puhul (ühikelemendi olemasolu) (M4) iga b € R {0} puhul leidub b-1 € R omadusega bb-1=1 (pöördelemendi olemasolu) ...
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
kultuuri tundma õppimist. Kultuurivahetus Kultuurivahetusprogramm annab õpilasele võimaluse elada ja õppida enda poolt valitud riigis, tutvuda selle riigi kultuuri, inimeste ning nende elustiiliga, õppida kohalikus koolis, omandada kohalik keel ja saada uusi teadmisi. Kultuurivahetusorganisatsioonid Eestis: YFU - MTÜ YFU Eesti (Youth For Understanding) pakub 14–18 aastastele noortele võimalust õppida kohalikus keskkoolis umbes 60 erinevas riigis üle maailma. Erasmus - Sihtasutus Archimedese Erasmus programm keskendub üliõpilaste õpirändele, mille eesmärk on õppimine või praktika mõnes Euroopa riigi kõrgkoolis, ettevõttes, uurimis- või praktikakeskuses või viimasega sarnases organisatsioonis. … Uuringud kinnitavad, et õppega seotud liikuvus (learning mobility) parandab õpilaste keeleoskust ja rahvusvahelist kompetentsi. Lisaks muudab see õpilasi tolerantsemaks ja avatumaks. Millised oskused/omadused arenesid vastajate meelest neis vahetusaasta jooksul kõige enam
3 stabiilsuse kaotuse juhtu: 1. pais võib nihkuda alumise bjeffi poole - Wh 2. pais lükatakse üles - Wf 3. pais lükatakse ümber alumise bjeffi – kui Wh ja Wf kombinatsioon •Aktiivjõududeks on 1.Horisontaalsete rõhujõudude resultant Wh ja mõjub alati AB poole 2.Ülalt alla suunatud vertikaaljõudude resultant Wv alati suunaga ülalt alla 3.Paisule alt üles mõjuvate jõudude resultant Wf . Koosneb filtratsiooni vasturõhust ja Archimedese jõust •Paisu reaktiivjõud on paisu taldmikul mõjuvad 1.hõõrdejõud (T) 2.nakkejõud (S). 6. Voolamise tüübid ja nende vooluparameetrid. Sängi kalde mõju voolutüübile Rõhuta voolamise tüübid ja nende voolu tingimused Üldiselt voolamist lahtistes sängides iseloomustab 3 tüüpi: • käre • rahulik • kriitiline • Voolutüüpi saab määrata dimensioonitu kriteeriumiga nn Froude’i arv.
Täita(tühjendada) tanke kreeni (trimmi) vähendamiseks Püstuvus vähene v negatiivne : suure pindalaga ruumid on vett täis mittetäielikult, kahekordse põhja tankid on tühjad, kreen ei kao rooli otse pannes, laeva kreen muutub ootamatult ühest pardast teise ,laeva asendi korrigeerimine : kreeni vähendamist alustatakse kreenitankidest ja kui neid pole siis kahekordse põhja tankidest .Peatatakse, kui kreeni on jäänud 5 kraadi Rakuskese 1 Ujuvuskese 2 PILDID! 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus Ujuvus on laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest) Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale ujuma
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- ...
tigu tigu a) b) Sele 18.2. Tiguülekanne. a) – silinderteoga, b) – globoidteoga. Teo tööprofiil on selle keerme kruvipind. Keerme külgpinna kuju järgi on teod kas joonpindsed (helikoidsed) või mittejoonpindsed (koonus- või toroidlähtelised). Eristatakse järgmisi joonpindseid tigusid: - Archimedese tigu. Lõigatakse sirgjoonelise lõiketeraga, mis asetatakse teo läbimõõdu-, e. dametraaltasandisse. - Konvoluutteol on keerme teoreetiline profiil otslõikes pikendatud või lühendatud evolvent. - Evolventteol on keerme külg evolventkruvipind, mis otslõikes annab teoreetiliselt ringjoone evolvendi. d1 df1 da1 P1 Pz1
koostis oleneb saamisviisist. Nt: FeS 0,95 , Fe0,95S , CaO0,98 , Ca0,99O jt. Faraday seadused: I Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga I t II Võrdsete elektrihulkade (I t) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatiste suhtega. Archimedese seadus: Vedelikku/gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi kaaluga. 2) Aine on osake, mis omab nii massi kui mahtu, ta võib esineda puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites. Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid)
endaga kaasa isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise. Massi jäävus kinnises süsteemis: Reaktsioonist osa võtnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga (Lomonossov, 1756). Aine koostise püsivus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O2=CO2 (nn daltoniidid); Tahkete ainete korral ei kehti, st koostis oleneb saamisviisist (nn bertolliidid) N: FeS0,95.. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Faraday seadused: 1)Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemil reakts tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. 2)Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega. 2
Nii koostas matemaatik Eukleides (IV sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose "Elemendid", milles sõnastas ja tõestas tänaseni kehtivad geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit füüsik ja leiutaja Archimedes (III sajand eKr) aga formuleeris seaduse kehade veeväljasurvest. Pärimuse järgi olevat ta tulnud selle peale vannis istudes, kust ta siis ennastunustavas vaimustuses välja hüpanud ja hüüdnud kõva häälega "heureka!" (kreeka keeles leidsin). Archimedese paljude leiutiste seas olid tähtsamad kruvi, mis tol ajal leidis kasutust peamiselt veetõstukina, ja sellele lisaks mitmed sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et maa on kerakujuline. Arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Üks toonastest astronoomidest esitas koguni esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed
y y sin tan x Näiteks Ringjoone keskpunktiga pooluses ja raadiusega a võrrand polaarkoordinaadistikus on a (riskoordinaadistikus on see x 2 y2 a 2 ). Joon a (a const) kujutab nn Archimedese spiraali Nn neljalehelise roosi võrrand polaarkoordinaatides on a sin 2 Olgu nüüd joontrapets D antud polaarkoordinaatides vörranditega 1 , 2 , , , kus 1 2 kui , Siis f x, y dxdy f cos , sin d d D D 2 f cos , sin d d 1
Nii koostas matemaatik Eukleides (IV sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose "Elemendid", milles sõnastas ja tõestas tänaseni kehtivad geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit füüsik ja leiutaja Archimedes (III sajand eKr) aga formuleeris seaduse kehade veeväljasurvest. Pärimuse järgi olevat ta tulnud selle peale vannis istudes, kust ta siis ennastunustavas vaimustuses välja hüpanud ja hüüdnud kõva häälega "heureka!" (kreeka keeles leidsin). Archimedese paljude leiutiste seas olid tähtsamad kruvi, mis tol ajal leidis kasutust peamiselt veetõstukina, ja sellele lisaks mitmed sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et maa on kerakujuline. Arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Üks toonastest astronoomidest esitas koguni esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed
............................................................................................................ Loovtöö ja olümpiaadid, konkursid Loovtöö võiks lugeda sooritatuks, kui õpilane on osalenud ja saavutanud märkimisväärse koha üleriigilisel või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimustööde konkursil 55 (näiteks Archimedese Eesti õpilaste teadustööde riiklik konkurss, GLOBE õpilasuurimustööde konkurss, Tartu keskkonnahariduskeskuse õpilaste keskkonnaalaste uurimustööde konkurss jne). LOOVTÖÖDE JUHENDAMINE Loovtöö juhendamise põhimõteteks võiksid olla: õpetajate ja õpilaste töökoormus ei tohiks oluliselt suureneda, selleks lepitakse kokku, millal ja mitu korda üldjuhul toimub juhendamine ning kokkulepitud aeg märgitakse tunniplaanis (nagu konsultatsioonid, koorilaul jne)
.. ÜLESANNE I Pinnatükk 258 Seevastu π ≈ 3.141873 (mõnedel andmetel 3.1419) on arvutatud Archimedese (287 ... 212 e.Kr.) poolt kui keskväärtus ringjoone sisse ja väljapoole joonestatud korrapäraste hulknurkade ümbermõõtudest. Archimedes jõudis pika ja vaevalise arvutuse tulemusena kuni 96-nurkse korrapärase hulknurgani (lähtus 12- küljelistest, siis 24-, 48- ja lõpuks 96-nurk). Archimedese arvutatu on ligi viis korda täpsem kui Vana-Egiptuse arvutus, viga vaid 0.0089 %, aga arvutatud ka kaks ja poolt tuhat aastat hiljem! Kes ei usu, võib seda käskude POLYGON ja AREA abil kontrollida, kui käsuga UNITS on seadistatud vastav kümnendkohtade hulk. 2) Kirja kõrguse ülemaailmne ühik "PUNKT" = 1/72 tolli = 0.3528 mm (GOST järgi 0.376 mm) * * * Ülesande I Pinnatükk
TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...
kangi ja mitmete teiste lihtmasinate tasakaaluõpetusest. Kõige kuulsamaks teadlaseks aga, kes antiikses Kreekas mehaanikat uuris, oli kahtlemata Archimedes (287-212 e.m.a.). Ta andis täpse ja üldise lahenduse kangi ülesandele, andes kangi seadusele täiesti tänapäevase kuju. Peale selle tõi ta sisse raskuskeskme mõiste ja uuris selle leidmist. Ta andis ka geomeetrilise staatika alused ja uuris vedelike üleslüket. Peale selle võib tema töödest leida isegi jõu momendi algeid. Archimedese panus tolleaegse mehaanika arengusse on niivõrd suur, et paljud autorid peavad hoopis teda mehaanika aluspanijaks. Mõni sõna ka veel teistest teadlastest. Kui piirduda siin staatika arenguga (kinemaatika ja dünaamika arengust on lühidalt juttu vastavalt teises ja kolmandas osas) , siis tuleb nimetada veel kolme väga tähtsat teadlast. Leonardo da Vinci (1452-1642) uuris kaldpinnal oleva keha tasakaalu probleemi ja lahendas selle ülesande
Hellenistlikku kultuuri. iseloomustab selle kreeka vorm. Laialdaselt levis kreeka ühiskeel koinee. See kujunes atika kirjandusliku keele aluseks. Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia
vallandas Balkanil nn Esimese Makedoonia sõja (215 205). Kuid Roomlased komplekteerides oma kodanikest, ustavaks jäänud liitlastest ja orjadestki uusi leegione ning õhutades Balkanil osava diplomaatiaga Kreeka riike võitlusse Makedoonia vastu. Itaalia linnad taasalistati. Peagi läksid roomlased rünnakule ka Sitsiilias. 211 a. talvel vallutas väepealik Marcellus enam kui aastase piiramise järel tormijooksuga Sürakuusa, murdes läbi omal ajal Dionysiose poolt rajatud ja nüüd leidur Archimedese näpunäidetel täiustatud võimsatest kindlustustest. Archimedes ise hukkus rünnakule järgnenud rüüstamise käigus. Hellenistlik maailm Kreeka ja idamaade ajaloos on ajajärk Aleksander Suurest Vahemere idaosa kreeka riikide langemiseni Rooma võimu alla tuntud hellenismiperioodina. Tavaliselt loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a.
näoga, kulm kortsus – hingates raskelt ja katkendlikult – varvastel üles-alla kiikudes... Selline 30 31 Kavatsus ja suhted (aines, mis polnud mu lemmik). Mulle ei jäänud meelde mitte ainult Archimedese printsiip, vaid mulle jäi meelde ka see, kui palju õpetaja võib mõjutada seda, kuidas õpilane end tunneb Õpilased kuulevad ja näevad õpetaja kavatsusi õpetajapoolses distsiplineerimises ja käitumise ja kuidas ta töötab. juhtimises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
