„Punane elavhõbe“ Andres Anvelt Andres Anvelt on sündinud 1969. aastal. Peale keskkoooli jätkas ta oma õppeteed Tallinna Miilitsakoolis. Ta on töötanud politseis, poliitikas ja tegelenud loometööga. Menuromaaan „Punane elavhõbe“ ilmus 2007. aastal. Teos räägib kuumade 1990-ndate algusest, kus taasiseseisvunud Eestis kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad midagi: kes tõde ja õigust, kes raha, kes autoriteeti. 2010. aastal valmis romaani ainetel film, mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa.
revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis (Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril). Nõukogude võim püsis Eestis kuni 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. 28. novembril 1918, mil Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ning Saksamaal puhkes samuti revolutsioon, viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Eestisse tungisid suured Nõukogude Vene väeüksused. Algas Vabadussõda, mis lõppes 2
1924. aasta riigipöördekatse 1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse. Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte.
Riigipöörded Eesti Vabariigis 1. detsember 1924 riigipöörde katse Eestis e detsembrimäss 1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid
Stiilikujundid Epiteet: valge kitli pikad käised, valge palat kõrge laega, tuleb tammekepi toega, Eesti põlve uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega Metafoor: pihk kõik pirrud leeki torkab, supi hind saab võrdseks praega, valge kitli pikad käised, Metonüümia: kad tarvis hargi, roidan mööda võsa ääri, kaelas Vanemuise kannel, saia käigust väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi Refrään: aga ükskord algab aega Elips: kaelas vanemuise kannel, Saadses enne hinnapiiri, Inversion: kuni kalev kolgib siili, Alliteratsioon: mil ma tulen mootorsaega, tapan läbi lingu viske, supi hind saab võrdseks
konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. (autorid J. Kukk ja F. Peterson) Sõjalised blokid: Päästekomitee põhieesmärk oli kaitsta iseseisvuse *ANTANT (1907) Suurbritannia, Prantsusmaa, väljakuulutamist, liikmed : K.Päts, K. Konik ja Venemaa, USA, hiljem ka Itaalia(1915) J.Vilms Jaan Anvelt eesti enamlaste juht EV väljakuulutamine Johan Laidoner Eesti kindral, vägedejuhataja 23. veebruar 1918 manifesti ettelugemine Pärnus Viktor Kingisepp võttis võimu Poskalt üle Endla teatri rõdul. Luges Hugo Kuusner. 24. veebruar 1918 Võim Tln-s eestlaste kätte 25.02.1918 algas Saksa okupatsioon 05.11.1918 moodustati Balti Hertsogriik Eesti esimese Ajutise Valitsuse peaminister
11.nov 1918 toimus üle mitme kuu Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust ka EV esimene relvastatud kaitsestruktuur: Kaitseliit. Vabdussõda- Punaarmee koondas oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed lööbi tagasi veel siia jäänud Saksa vägede poolt. 28.nov 1918 vallutati Narva Ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestöastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast kui mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enalaste poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ja detsembriks oli vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti. Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide
1924. aasta riigipöörde katse Eestis Tallinn 2008 1. detsembri riigipöördekatse oli 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 350 mässajast sai tulevahetustes 125 surma, kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad
Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvavägi (EV sõjaväe ametlik nimetus tollal) läbi kukkuda. Eesti Rahvaväe sõdurid Vabadussõjas Murrang
Veebruarirevolutsioon 1917 3.03.1917 Nikolai 2.> ajutine valitsus> määrab uued kubermangukomissarid Petrogradi saadetakse Eesti autonoomia eelnõu! 26.03 40 000 eestlast Petrogradis Ja 30.03 Eesti sai autonoomia: 1. Korda ühtne eahvuslik Eesti kubermang Juhiks Vene Ajutise valitsuse määratud komissar+2 abi Valitakse ajutine Maanõukogu. Okroobirevolutsioon 26.10.1917 Tallinnas võimul Sõja-Revolutsioonikomitee, üks juhte Viktor Kingisepp 27.10 tõdesaatev võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, juht Jaan Anvelt
3) Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit Sündmused ja muutused Eestis: 1) Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale 2) Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. 3) Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt 4) Kujunes välja ühe partei diktatuur: enamlased piitasid oma poliitiliste vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte 5) Eesti Asutava Kogu võim kukutati 6) Kehtestati piiramisseisukord algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine 7) Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti (- riigistati) suurettevõtteid ja pankasid
postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf) · Piirimäe, K,2008, Kas Eesti läheb üle fosfaadivabadele pesuvahenditele, Bioneer (http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/article_id-738) · Anvelt, K, 2006, Arstitarbeid hakatakse steriliseerima kiirgusega, Postimees (http://www.postimees.ee/020206/esileht/siseuudised/190684.php) · USGS, 2008, Science for a Changing World, Vulcano Hazards (http://volcanoes.usgs.gov/hazards/gas/index.php) · Ohvril, H, 2008, Kas vulkaanid mõjustavad Eesti õhu läbipaistvust, Tartu Ülikooli Füüsika instituut (http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/teadustoo/aerosool/vulkaaniline_kaug
määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung(venelased, sakslased). 19.veebr loodi päästekomitee, moodustati koos Maanõukogu vanamatekogu otsusega(K.Päts, J.Vilms, K.Konik). 21.veebr kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23.veebr Pärnus kell 8 luges Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti ette. 24.veebr Tallinnas asusid enamlased petrogardi. Samal õhtul
Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine, repressioonid vastaste kallal, kiriku tagakiusamine Jaan Anvelt sündis 18.aprill 1884 1907 astus Peterburi ülikooli, kus heideti välja revolutsioonilise tegevuse eest andis välja enamlikku ajalehte "Kiir" 1917 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees 1924 1.detsembri mässu organiseerija Eestis hukati Stalinlike repressioonide
Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
elus ●Naised said valimisõigusi ●Töötasid vabrikutes (sõjavabrikutes) ●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil ● Pikkad püksid, svootrid ja trikoo ● Lühikesed juuksed (1920) ● Viltkübar Ülesanne klassile ● Vasta küsimusele nr 4 ja 2 lk õppikust 83.
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et
nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, arvati et eesti on nii väike, et ei suuda end kaitsta, üldine sõja tüdimus. · Punaarmee tõrjuti välja, kuidas?: soomlaste ja Briti laevastik tuli appi, kooliõpilased kuulusid vabatahtlike hulka, valituse lubadus viia läbi maareform-ehk mõisamaade riigistamine, korraldati ümber rahvaväe juhatus(laidoner), soomusrongid · Eesti Töörahva Kommuun- ,,omaette riik", juhiks- Jaan Anvelt · Landeswehr'i sõda- (ehk maavägi), baltisakslaste kukutamine Venemaal Tartu rahu sõlmimine- 2.veebruar 1920 Sisu:Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir Tähtsus: Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Jaan Poska-Tallinna endine linnapea, vandeadvokaat, vastloodud rahvuskubermangu komissar.
Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö Nende eesmärk on
Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918.aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Eesti töörahva kommuun § Jaan Anvelt Murrang sõjas 7. jaan 1919 Eesti armee pealetung § vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga
linnades ja valdades võimulolijaid. Kohaliku omavalitsuse tasandit peetakse õigusega traditsiooniliselt korruptsioonialtimaks kui riigitasandit. Samas on arusaadav, et allilma surve kohalikule võimule on tugevam, kuna selle pädevus on otsuste tegemine konkreetses kohaliku elu küsimuses. Andres Anvelti sõnul Riigikogu otsustusprotsessi organiseeritud kuritegevus mõjutada ei suuda, selleks ühiskassal ja sündikaatidel raha ei jätku. Ühtlasi leiab Anvelt, et organiseeritud kuritegevus hakkab üha rohkem keelatuid tehinguid vahendama suhtekorraldus on organiseeritud kuritegevuse tulevik. Siiski ei tähenda see, et tulevikus on seadusandjat puudutavad negatiivsed arengud välistatud. (Pullat 2002, 27). Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Organiseeritud kuritegevuse kasv korrumpeerib ja ohustab valitsust, rahvuslikku ja rahvusvahelist julgeolekut ning seaduslikkust. See seab politsei ette uuesd ja kõrgendatud
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23
· Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11 Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917 Poliitilised olud · Kuni 1908 sõjaseisukord, edasi tsensuur ja keelud *Eesti Rahvameelne Eduerakond alles *ESDTÜ laiali · VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) enamlased, eestvedaja Jaan Anvelt, ajaleht ''Kiir'' · Enamlased=bolsevikud=kommunistid=punased · 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II) · Edu kohalikel valimistel Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi) I maailmasõda ja Eesti · 28.07.1914-11.11.1918 *Antant ja Keskriigid *Läänerinne ja idarinne · Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest''
Lubati luua erakondi. Lubati kodanikuõigusi. 3. Milline 17.okt manifesti sätetest oli poliitilises plaanis Eestile kõige olulisem ? 3. Loodi Eesti esimene partei. See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tulemused Eesti jaoks. 5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Soov oli saada võim täielikult endi kätte. 1917
peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht (kirjutas Eesti poolt alla rahulepingule) Konstantin Konik Eestimaa Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Vilmsiga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Konikuga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Viktor Kingissepp - Eesti Kommunistliku Partei rajaja ja juht, Enamlased moodustasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille üks juht oli Viktor Kingissepp Jaan Anvelt. 1. detsembril 1924. a. toimunud relvastatud mässu juhte. Konstatntin Päts Päästekomitee liige (koos Vilmai ja Konikuga, koostasid iseseisvusmanifesti); Riigivanem (täitis ka presidendi kohuseid), 1934. a. teostas riigipöörde (koos Laidoneriga. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Johan Laidoner. Vabadussõja ajal Eesti vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, samal ametikohal detsembrist 1924 kuni jaanuarini 1925 ja märtsist 1934 juunini 1940
Kes sai kubermangu komisariks? 71. Kes olid nõuandvateks organideks? 72. Millal toimusid KOV valimised? 73. Millal toimus Oktoobrirevolutsioon? Kes sai võimule? 74. Iseloomusta uusi muutuseid kui Lenin võimule sai. 75. Millal määras end Maapäev riiki juhtima ja kui kauaks? Vastused 1. 11.11.1918.a 2. Ajutine Valitsus ja Kaitseliit 3. Ernst Põdder 4. 28.11.1918.a Punaarmee ründas Narvat 5. Viktor Kingisepp ja Jaan Anvelt 6. 29.11.1918.a 7. Pitka- soomusrongide looja, Eesti Mereväe juht 8. 23.12.1918.a 9. Kuperjanov- Lõuna-Eesti vabatahtlike juht 10. 31.07.1919.a 11. Valga ja Võru- 01.02.1919.a, Petseri- 04.02.1919.a, Tartu- 14.01.1919.a 12. 25.05.1919.a 13. Landersvehr-Balti sakslastest ja Saksamaa vabatahtlikest koosnev sõjavägi 14. 05.06.1919.a 15. 23.06.1919.a Võnnulahing(Cesis). 16. 03.07.1919.a 17. Eesti ja Nõukogude Venemaa 02.02.1920.a alla kirjutas Jaan Poska 18
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept.
vapsid kaotasid populaarsuse. Vaikival ajastul võeti vastu ka uus põhiseadus. 9. „Juhitava demokraatia“ periood Presidendiks sai ilma rahvahääletuseta Päts ning nimetas peaministriks Eenpalu ja sõjaväe ülemjuhatajaks Laidoneri. Eenpalu hakkas läbi viima juhitava demokraatia poliitikat, kus kõik keelud jäid pidama, kuid Riigikogu tõusis formaalseks seadusandjaks. Isikud: Poska, Päts, Laidoner, Sirk, Larka, Eenpalu, Anvelt, Kingissepp (kuidas nad on seotud perioodiga 1920-1939) Poska – poliitik, kes juhtis Tartus alanud läbirääkimisi Päts – poliitik, kes oli üks Püllumeeste Kogu liidreid Laidoner – poliitik, kuulus Põllumeeste Kogusse Sirk – vapside tegelik juht (advokaat) Larka – vapside ametlik juht (endine kindral) Eenpalu – Pätsi ja Laidoneri kõrval 3 juhtiv isik Vaikiva Ajastu jooksul. Peaminitri asetäitja ning siseminister.
Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp ◦ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised ◦ natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis ◦ J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee ◦ K. Päts, K. Konik, J. Vilms 21. veebr 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks 23. veebr – loetakse ette Pärnus
· Rahvusväeosade loomine ja koondamine erinevatelt rinnedelt kodumaale 3.Olukord rindel a)Oktoobri algul 1917 jõudis maailmasõda Eestisse, kui Saksa väed vallutasid Lääne-Eesti saared b)Saksalsi tõrjuvad Eesti väed kandsid kaotusi vangilangenute näol 4.Oktoobripööre a)Enamlaste võimuletulek · Populaarsed loosungid, mis lubasid sõja lõpetamist ja talurahvale maa jagamist · Peale oktoobripööret Petrogradis võeti 27. oktoobril võim üle ka Tallinnas, mida juhtisid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp · Maapäev saadeti laiali ja võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mis sõltus Petrogradi enamlastest · Kohalikud demokraatlikud omavalitsused asendati enamlaste kontrollitavate nõukogudega · Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põh...
Vabadussõda (28 nov 1918 2 veebr 1920). Eestlaste võitlus iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu Sõja algus Punaarmee pealetung algas 28. Nov 1918 : · esimesena langes Narva, kus kuulutati välja Punaarmeest sõltuv vasallriik Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) · jätkati enamlaste poliitikat ja ühismajandite loomist · punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest · rahva ebausk - ei usutud iseseisvuse kaitsmisse suurriigi vastu · meeste värbamine Eesti väkke kukkus läbi Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll...
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa
Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks ...
Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja, kes muutis poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Poska oli sellel ajal välisminister. 5. Miks oli pooleteist päevane vabadus Eesti jaoks tähtis ? 5. Sest kui saksa väed uuesti tulid, vallutasid nad juba iseseisva riigi ja see jättis ülejäänud maailmale halva mulje vms.. 6. Mis oli ETK ( Eesti töörahva kommuun ) ? 6. Iseseisev riik, mida tunnustas vaid Venemaa ja kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Anvelt. Narva natsionaliseeris suurettevõtted, moodustati põllumajandusühistud, toimusid repressioonid. See tehti, kuna siis kui Narva püüab rünnata ülejäänud Eestimaad, siis on see kodusõda ja teised riigid ei saa sinna sekkuda. 7. Miks suudeti pool Eestis nii kiiresti vallutada ? 7. Sest valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, kuna Saksa oli Eesti rahvus-väeosad laiali ajanud, kaitseliit oli nõrk ja relvade, laskemoona jm nappus. 8
Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekkinud tööliste ja soldatite saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Oktoobripööre Eestis. Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: *natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad *maa kuulutati riigi omaks Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Toompeal erakorralisel istungil võttis vastu maapäev deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev e Maanõukogu on eestis ainuskõrgema võimu kandja 15 nov 1917 Enamlaste mõju Eestis hakkas kahanema:
Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus – parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 – vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 – moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus.
Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus.
Ülestõusu otsustati toetada, selleks loodi alaline komisjon, kuhu kuulusid ka kommunistide tippjuhid: Jossif Stalin, Lev Trotski ja Mihhail Frunze. Ettevalmistamiseks maksti suuri rahalisi toetusi. Nõukogude Venemaal elavatest eestlastest, lätlastest ja soomlastest värvati 10 000 meest vajadusel ülestõusu toetama. Soome lahes saadeti Nõukogude laevad Tallinna alla, mõni päev enne ülestõusu kutsuti Pihkva ringkonna kutsealused "kordusõppustele". Riigipöörde juhiks määrati Jaan Anvelt. Eesti politsei ja peastaap olid teadlikud võimalikust ületõusust, kuid mitte kuupäevast. Algselt arvati, et ülestõus toimub töörahvapühal, 1. mail 1924. Juba 21. jaanuaril 1924 suleti enamlaste 300 arvatavast ringist 185 ja üle paarisaja nende juhi vahistati. Maikuus aga ülestõusu ei toimunud. 10.-27. novembril toimus Tallinnas, Sõdurite Kodus 149 protsess, kus peeti kohut 149 jaanuaris vahistatud kommunisti üle. Süüdlased olid vägagi väljakutsuvas meeleolus ja
19. Enamlaste võimuhaaramine Tallinnas 23.10.1917 20. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 21. Vabadussõja algus ja lõpp 28.11.1918 02.02.1920 22. Võnnu lahing 23.06. 1919 23. Vaherahu Vabadussõjas (kellaaeg) 03.01.1920 kell 10.30 24. Millega said tuntuks: 25. V. Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. 26. I. Rabtsinski revolutsioonikommitee eesotsas. Korraldas oktoobri pöörde Eestis 27. R. von der Goltz Landeswehri vägede juht 28. J. Anvelt oli eesti nõukogu täitevkommitee eesotsas 29. J. Poska esimene Eesti Kubermangu komisar 30. J. Laidoner juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid 31. J. Kuperjanov väejuht Vabadussõjas 32. A. Joffe vene telegatsiooni juht 33. Mis asjaolud aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele? 34. Saksa pealetung, Venemaal oli revolutsioon, kodusõda ja sisesegadused 35. Millised olid sinu avastes 3 tähtsamat sammu iseseisvumisele? Selgita 36. Taheti tulevikki kindlustada- 37
relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima tänavatel. 27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati piiramisseisukord, algas baltisakslaste ulatuslik arreteerimine Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel tööstusettevõtete,
2) Puudusid peamised vastuhakke toimus väga palju edasi (Eestis kodaniku õigused ( sõna,trüki,usu-vabadus). üle 2000).ERE sai piiramatult edasi 3) Konflikt eestlaste-baltisakslaste vahel. 4) tegutseda. (suleti erakondi, ametiühinguid). Vene-Jaapani sõda(1904-1905, Vene kaotas) Enamlased said uue hoo sisse. 5)Sotsaalsed erinevused kodanluse ja Uus töölisajaleht ,,Kiir''-toimetaja Jaan vabrikutööliste vahel 6)Rahulolematus Anvelt. absolatismiga Riigiduuma tegevus.-Riigiduumat ei võetut 1905 Rev algus- Ajend: Algas 1905 9.jan- tõsiselt, Riigiduumad ei olnud püsivad, Verise pühapäeva sündmustega. 2) Riigiduumasse valiti 4 eestlast, 1 venelane, Peterburis tulistati Talvepaleesse suunduvat ja BS jäi esinduseta. rahvahulka, kes läksid keisrile palvekirja viima. 3)Osavõtjaid 140000, suri üle 1000, palju haavatuid. 4) Maha isevalitsus.
VABADUSSÕDA 28.november 1918 2. veebruar 1920 (vaherahu 3. jaanuar) Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid) ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali...
Robert Kikas Ragnar Piir Sergei Dikarev Mikk–Martin Anvelt SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 11(B) Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 18.11.2014 Tallinn 2014 SILINDRI INERTSMOMENT. 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne
Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense de Beuharnais - Linda Ellen Toom Hortense lapsena - Annaliise Anvelt Eugene de Beuharnais - Eke Maru Grossschmidt või Eke Paul Õun Napoleoni õed ja vennad: Joseph Bonaparte - Tarmo Tähiste Lucien Bonaparte - Karl Mattias Pärloja Elise Bonaparte - Eva Maris Küngas Louis Bonaparte - Mark Oliver Rahn Polette Bonaperte - Carolina Nellis Caroline Bonaparte - Brigitta Ambur Caroline lapsena - Grete Saue Jerome Bonaparte - Hugo Luca Tigane Jerome lapsena - Rauno Jonas Küngas Theresa Tallieni salong: Thersa Tallien - Kert Raja Paul Barras - Tauno Tagel
· 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega) · 1994, 31, aug lahkuvad viimased okupatsiooniväed · 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1. mai Eesti astub Euroopa Liitu Mõisted jms: Autonoomia - omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp tähtsaimad kommunistid Eestis 1917. a. oktoobripöördel ja pärast seda Eestis/Tallinnas Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Päästekomitee liikmed, kes avaldasid 1918 aastal iseseisvusmanifesti Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas (1918-1920)
23.10 saatis SRK komissarid Tallinna asutustesse ning Punakaardi salgad hakkasid tänavatel patrullima. 26.10 alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. 27.10 vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks kujunes Eesimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, kuid olulisemad korraldused tulid Petrogradist. Täidesaatev võim kuulus Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotsas Jaan Anvelt. Valiti saadikute nõukogud. Valimistel sai osaleda vaid töörahvas. Kui 1918 jaanuaris valmistel selgus, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati. Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi. Natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks, koolides kaotati usuõpetus. Majandusreformid: pangad natsionaliseeriti; tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja
küttidest moodustatud väeüksused tulid Narva kaudu Eestisse, Pihkva kaudu Läti aladele ning algas relvakonflikt Vabadussõda. 28.11.1918 üritasid punaväelased vallutada Narvat, nad löödi esmalt tagasi, kuid järgmisel päeval Narva alistus. Eesti Vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920. Pärast Saksamaa kapituleerumist alustas NV sõjategevust Baltimaade vastu. 29.nov 1918 kuulutasid Eesti kommunistid Narvas välja Kommuuni Nõukogu, esimeheks kinnitati Jaan Anvelt. Kommuuni väed saavutasid Eestis kiiresti edu ja detsembris 1918 kujunes murranguliseks: kommuuni väed jõudsid Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2) Tallinnasse saabus esimene välisabi Põhjamaadest (vintpüssid, kuulipildujad, suurtükid). 3) Et välislaenu saada, korraldati rahareform kasutusele võeti Eesti mark (esimene välislaen saadigi Soomelt). 4) Antanti riigid otsustasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
