Veebruarirevolutsioon 1917 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Uusim aeg 1917.a.

muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Autonoomia plaani toetuseks 26.03 Peterburi eestlaste massimeeleavaldus, rongkäik (40 000 eestlast, neist 15 000 sõjaväelased). Tauria palee eest marsiti läbi. Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (Maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917. Sakslaste omavalitsusorganid likvideeriti. Osavõtu protsent väike, aga esindatud kõik peamised pol. erakonnad. Ja tähtsamad eesti poliitikud

Ajalugu

3

doc

Konspekt Eesti iseseisvumisajast

a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erkondi · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi Välispoliitilised: · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa, mille tulemusel keisrivõim kukutati · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine I maailmasõjas andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Veebruarirevolutsioon: Põhjused: · toidu ja tarbekaupade puudus. · Nikolai II halb maine · Vägede nõrkus I maailmasõjas · Korruptsioon Sündmused ja muutused venemaal: · Meeleavaldus petrogradis · Nikolai II loobus troonist venemaast sai vabariik · Võim ajutisele valitsusele · Tööliste soldatite saadikute nõukogud. Sündmused ja muutused Eestis: · Tallinnas korratused · Esindajaks komissar Jaan Poska · Eesmärk autonoomia saavutamine AUTONOOMIA 13

Ajalugu

7

docx

Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal

Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine ­ pessimism · Venestamissurve väheneb ­ uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad,

Ajalugu

6

doc

Lühikokkuvõte- vabadussõda

Enamik sotsialiste läks lõpuks enamlaste poolele. - Oktoobriks oli Eestis 20000 enamlast. Nendest moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis alustas ettevamistusi relvastatud võimuhaaramiseks. - Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Lääne-Euroopasse saadeti välisdelegratsioon, mis tutvustaks sealsetele poliitikutele Eesti probleeme. Oktoobripööre Eestis -Võimu võtmiseks moodustasid enemlased 1917 oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonuikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rebtsinski ja Viktor Kingsepp. -23.oktoobril saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse, ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. - 26.okt alustas SRK rõõgivõimu tegelikku ülevõtmist. Samal päeval võtsid kohalikud SRK'd üle ametiasutused Tartus ja Narvas. - 27okt ilusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud, vormistati dokument, millekohaselt läks võim J

Ajalugu

5

doc

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast

2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel

Ajalugu

5

doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

Teiseks ülesandeks olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Ajutiselt Valitsuselt saadi luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. Poliitiline areng 1917. a. suvel 1905 a loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond J. Tõnissoni juhtimisel korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid talupojad, linnakodanlus ja intelligents. Talurahva ühendusena kujunes välja Eesti Maarahva Liit ning linna keskkihti ja ametnikkonda koondav Eesti Tööerakond. Lisaks neile oli veel mitu sotsialistlikku parteid: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli kokku Maapäev

Ajalugu

3

rtf

Venemaa ja Eesti

Landeswehr- loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste Loodearmee- Nikolai Judenitsi juhtimisel moodustatud nõukogude võimu vastane relvaüksus Maapäev- Ajutine Maanõukogu, oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Autonoomia- osaline iseseisvus, riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste 27.02.1917 - Veebruarirevolutsioon Venemaal, võim oli pealinnas ülestõusnute käes. 25.10.1917 - Oktoobripööre Venemaal, enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. 03.03.1918 - Bresti rahu 23.10.1917 - Oktoobripööre Eestis, SRK saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse 28.11

Ajalugu

3

doc

Eesti iseseisvumine.

Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset ­ rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik.

Ajalugu

Kommentaarid (0)