2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia? a) absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) 9. Nimeta demokraatliku riigikorra tunnuseid (4). a) valitsemine käib seaduste järgi. b) kehtib võimude lahusus c)võimuorganite valimine rahva poolt d) kõik on seaduste ees võrdsed.
4.Missuguse Euroopa Liitu puudutava dokumendiga lepiti kokku euro kasutusele võtmine? 1993. Aasta Maastrichti lepinguga 5.Missugune Euroopa Liitu puudutav dokument sätestas EL ainupädevusse kuuluvad valdkonnad? Lissaboni leping, mis sõlmiti 2007. 6.Kes on praegu Euroopa Ülemkogu alaline president (eesistuja)? Endine Poola peaminister Donald Tusk 7.Kes on praegu Euroopa Komisjoni president? Jean-Claude Juncker 8.Kes on praegu Eesti esindaja Euroopa Komisjonis? Andrus Ansip 9.Nimetage Eestist Euroopa Parlamenti valitud liikmed? Urmas Paet, Kaja Kallas, Yana Toom, Indrek Tarand, Tunne Kelam, Marju Lauristin 10.Miks on oluline, et Euroopa Liidul on ühine turg? Seal on tagatud kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine ning kus Euroopa kodanikel on vabadus elada, töötada, õppida ja ettevõtlusega tegelda. See on muutunud konkurentsile avatumaks, aidanud luua töökohti ja kujundada tarbijatele taskukohasemaid hindu ning pakkunud
Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühend...
· Peaminister: Andrus Ansip (REF) · Põllumajandusm.: Helir-Valdor Seeder (IRL) · Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL) · Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF) · Justiitsminister: Rein Lang (REF) · Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL) · Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsus...
tulumaks, majanduspoliitika sarnane reformierakonnaga, poooldavad võimaluse korral madalaid makse, kõige rahvuslikum erakond (venemaa nimetab neid fasistideks, kõige rohkem religiooniga seotud, traditsiooniliste väärtuste hoidmine- kodu, perekond, reformierakonnast eristab neid suurem tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, samas poodlab liberaalset vabamajandust, eesti konservatiivid) 7) Reformierakond (kõige parempoolne, juht Andrus Ansip, pooldab kõige rohkem liberaalset turumajandust, esindab kõige rohkem ettevõtjate huvisid ja keskmisest jõukamate inimeste huvisid, võrdeline tulumaks, madalad maksud, majanduspoliitika sarnane IRLiga) VALITSUSLIIT JA OPOSTITSIOON valitsusliit e valitsuskoalitsioon on need, kes omavad ministrikohti (IRL - 19 kohta riigikogus ja reformierakond - 31 kohta riigikogus, neil on roheliste vaikiv toetus - rohelistel on 6 häält. kui rohelised neid ei toataks, siis valitsuse võiks maha võtta)
Indrek Tarand, Kaja Kallas. Asub Strasbourgis. Euroopa Liidu Nõukogu: Seadusandlik võim (jagavad Euroopa Parlamendiga). Valitakse igast riigist 1 minister teatud valdkonna kohta. Pole püsiv. Ülesanded: majanduspoliitika kordineerimine. Asub Brüsselis. Euroopa Komisjon: President on Jean-Claude Juncker. Täidesaatev võim. Valitakse 1 igast riigist. Euroopa Parlament kinnitab. Ülesanded: EL poliitika elluviimine. Eelarve täitmise kontroll. Eestit esindab Andrus Ansip. Asub Brüsselis. Euroopa Kohus: Kohtuvõim. 28 kohtunikku igast riigist üks. Ülesanded: Eli aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamine. Asub Luxembourgis. Euroopa Ülemkogu: Valitsusjuhtide kogunemine umbes neli korda aastas. Eesistuja Donald Tusk 2014-2017. Teeb koostööd teiste institutsioonidega. EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGID Endised sotsialismimaad: 1) Slovakkia (poola all paremal) 2) Sloveenia (horvaatia peal) 3) Rumeenia (ukraina all vasakul)
pääsemisel ja oma vestluspartneri alavääristamisel. Selles pole midagi imelikku ega üllatavat, et Savisaar valdab seda võtet suurepäraselt. Ajakirjaniku väide mõnitamise kohta on sügavalt eksitav. Mitte kuskilt ei ole võimalik välja lugeda, et küsijat on mõnitatud, küll on selge, et vastust oma küsimusele ta ei saanud. Jätta vastuses otsad lahtiseks e anda mitmeti mõistetav vastus on väga vana ja effektiivne trikk ja seda kasutavad pea kõik poliitikud ( A. Ansip: rääkige tõtt, kuid mitte kogu tõde ). See annab hiljem, olukorra selgudes võimaluse alati väita, et näete, just täpselt nii ma ju lubasin. Kogu see artikkel on poliitilise taustaga ja suunatud rünnak just ühe kindla persooni vastu, kuigi samalaadse artikli võiks kirjutada pea kõikide juhtivate poliitikute kohta. Kui rääkida konkreetselt küsija mõnitamisest, siis selles valdkonnas on esireas peaminister ja rahandusminister ja mingil arusaamatul põhjusel ka haridusminister, kes
Eesti Vabariik Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Eesti pealinn on Tallinn. Eestis elab üle 1,3 miljoni inimese. Presidendiks on Toomas - Hendrik Ilves. Peaminister on Andrus Ansip. Eesti on iseseisev 24. veebruarist 1920, taas iseseisvumispäev on 20. august 1991. Eesti rahaühik on euro. Meie ametlik keel on eesti keel. Eesti riigihümniks on F. Paciuse kirjutatud Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Eesti vabariik on demokraatlik ja seega on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts.
poliitilised otsused ning tagada demokraatlike reformide kaudu Eesti rahvale turvaline elu. Eesti Keskerakond Siin ka kaks nende näidisreklaami, millesarnast kõik kohe väga kindlasti Tallinnas silmanud on: Eesti Reformierakond Erakond asutati 13. novembrile 1994. Erakonna esimees on Andrus Ansip Erakonna ideeline ja poliitiline alus on - liberaalne demokraatia. Liberaalidena leiavad nad, et iga inimene on parim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlik vastuvõetav vabadus.
päikesepaistelised, põuased, selged ja soojad ilmad, talved aga käre pakane. Eestisse jõuab keskmiselt aastas 132 tsüklonit ja 65 antitsüklonit Faktid Pealinn Tallinn Pindala-45 227 km². Rahvaarv-1 340 935 elanikku Rahaühik-kroon Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² Iseseisvumine 24.02.1918 ; taasiseseisumine 20.08.1991 President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Rahvastiku püramiid Eesti Riigipühad Riigipühad ja puhkepäevad on: 1. jaanuar - uusaasta ---- suur reede ---- ülestõusmispühade 1. püha 1. mai - kevadpüha ---- nelipühade 1. püha 23. juuni- võidupüha 24. juuni - jaanipäev 20. august - taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev; [RT I 2005, 24, 185 jõust. 20. 05. 2005] 25. detsember - esimene jõulupüha 26. detsember - teine jõulupüha Riiglikud tähtpäevad 6
Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Juhtivate institutsioonide persoonid nimepidi. * Eesti Vabariigi President- Toomas Hendrik Ilves , Peaminister -Andrus Ansip, Tõnis Lukas- Haridus- ja teadusminister, Rein Lang Justiitsminister, Jaak Aaviksoo- Kaitseminister, Jaanus Tamkivi -Keskkonnaminister, Laine Jänes - Kultuuriminister, Juhan Parts- Majandus- ja kommunikatsiooniminister, Helir-Valdor Seeder-Põllumajandusminister, Jürgen Ligi- Rahandusminister, Siim Valmar Kriisler-Regionaalminister, Marko Pomerants -Siseminister, Hanno Pehvkur- Sotsiaalminister, Urmas Paet-Välisminister. 4.Kodanike ja mittekodanike õigused ja kohustused.
juba lähitulevikus potentsiaalseks transiitmaaks Lõunast ja Idast tulevatele kontrollimatutele põgeniketulvadele, kus majanduslik kaos ning tööjõupuudus võivad motiveerida inimesi kas illegaalselt riigipiiri ületama või varjupaigataotlust esitama. Soomes Lahtis 20. oktoobril 2006 toimunud Euroopa Liidu riikide valitsusjuhtide kohtumisel arutati Euroopa Liidu illegaalse immigratsiooni poliitikat. Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitas sellel kohtumisel, et migratsiooniküsimustes toetab Eesti solidaarset lähenemist, kus ühtegi riiki ei jäeta tema probleemidega üksi, ning on selles küsimuses ühel meelel Hispaania, Malta jt riikidega, mis on nende probleemidega praegu silmitsi Kuigi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga 2007. a lõpus ei toonud kaasa hüppelist kasvu illegaalses immigratsioonis Eestisse, siis 2009. a on sagenenud juhtumid,
mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse Õpilane oskab tuua paar iseloomulikku joont iga nimetatud poliitilise ideoloogia kohta (õpitud ka ajalookursuse raames): konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Konservatism-traditsioonilised väärtused Liberalism- inimeste vabadused ja õigused Sotsiaaldemokraatia-riigi sekkumine majandusse stabiilsuse huvides Eesti suuremad erakonnad ja nende juhid. Ref – Ansip Kesk – sibulEdgar Irl – Urmas Reinsalu SDE – Sven mikser,rohelised, Ekr Valimised: miks neid vaja on, valimiste tunnused, mis mõjutavad valija käitumist, valimissüsteemid (+ Eesti). Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. ● Kodanike nõudmiste vahendamine ● Rahva usalduse indikaator ● Kodanike harimine Mõjutavad, Peretraditsioonid,masssimeedia,klassikuuluvus, isiklikkogemus,
government headed by a prime minister. The Riigikogu, a unicameral legislative body, is the highest organ of state authority. It initiates and approves legislation sponsored by the prime minister. The prime minister has full responsibility and control over his cabinet. Prime Minister of the Republic of Estonia Konstantin Päts The first of Prime ministers. Prime Minister of the Republic of Estonia Andrus Ansip since 12 April 2005 The Estonian Declaration of Independence, also known as the Manifesto to the Peoples of Estonia is the founding act of the Republic of Estonia from 1918. It is celebrated on 24 February, the National Day or Estonian Independence Day. Day of Restoration of Independence is celebrated on 20th of August. It was The history of Estonia.
apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud. Riigikohtu otsus on lõplik! Korruptsioon – ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või jättes need tegemata. Eesti peaministrid: 2007-2011 Andrus Ansip 2003-2005 Juhan Parts 2002-2003 Siim Kallas 1999-2002 Mart Laar 1997-1999 Mart Siimann 1995-1997 Tiit Vähi Välisminister – Marina Kaljurand; erakondliku kuuluvuseta; ametisse nimetab ja vabastab P peaministri ettepanekul; kavandab ja viib ellu Eesti välispoliitikat, juhib Eesti välisesindusi jne. Siseminister – Hanno Pevkur; Eesti reformierakond; ametisse nimetab ja vabastab P
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister
,,Tahan kaitsta, hoida ja arendada Eestit" Olen kogu oma elu veetnud vabas Eestis, näinud meie riigi arengut ja usun lootusrikkasse tulevikku. Majanduslangus paneb küll mitmeid närviliselt küüsi närima, kuid Härra Ansip tõstab endiselt parema käe pöidla ja lausub veendunult, et kõik on okei. Aga kas see tõesti ka nii on? Seega kerkivad esile küsimused, kuidas hoolitseda meie kodumaa eest, et meil oleks ka tulevikus elujõudu? Kas ei peaks olema iga kodaniku eesmärk riigile, mis meid toitnud ja kasvatanud, kuidagi kasulik olla? Äsja keskkooli lõpetanu seisab kohe keerulise valiku ees- kuhu minna, mida edasi teha
REFERAAT Demokraatlik valitsemine SISSEJUHATUS: Demokraatia on tulnud sõnast demos (Kreeka keel) ja sõnasõnalt tähendab rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu ...
selle raha kulul üleval. Negatiivne on inimeste suhtumine töötutesse, kuna nende elurütm on teine ning tihti ei teata tagamaid. Tihti kohtab inimest, kellel on kõrgharidus, kuid oma erialale vastavat tööd ei leia, mis võib ka olla üheks probleemiks heaoluriigis. Eestis praktiseeritud liberaalne majandusmudel ei ole tööpuuduse probleeme lahendanud ja samal viisil jätkates lahenduseni ka ilmselt ei jõuta. Isegi peaminister Andrus Ansip on kunagi tunnistanud, et tööpuudus hakkab meil alles tekkima. Taanis on arutanud maksusüsteemi muutmist selliseks, et inimesed oleksid motiveeritud rohkem töötama, mis suurendaks nende aktiivsust tööjõuturul. Ma arvan, et tööpuuduse tõttu toimubki Eestis nii suur noorte väljaränne, mis näitab, et töötutel ei ole nii lihtne heaoluühiskonnas toime tulla, teiseks peaks riik avaliku sektori koondamiste asemel leidma võimalusi töökohtade loomiseks ja inimeste rakendamiseks.
lavastajateks ning autoriteks on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades: Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. ,,Nafta" on dokumentaale kabaree naftaajastu lõppemisest. Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. ,,Nafta" põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad. Ansip räägib tuhandeaastasest rahuriigist, pangad pakuvad veelgi paremaid laene, autod neelavad veelgi rohkem kütust. Ja enam paremaks minna ei saa. Lavastus oli suhteliselt hästi tehtud,sest see paneks kasvõi hetkekski mõtlema iseka inimese kelle jaoks eksisteerib ainult tema ja maailm. Minule endale tegi lavastus alguses palju nalja aga asja süvenedes jõudis sõnum kohale,mis pani tegelikult mõtlema, mis toimub meie ,,heaolu riigis"
Valitsemine Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fr...
· Klassikuuluvus · Massimeedia Miks on valmisaktiivsus erinev? · Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond Edgar Savisaar vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond Andrus Ansip parem liberaalne · Eesti Rahvaliit Andrus Blok paremtsentristlik · Eestimaa Rohelised Aleksei Lotman vasakpoolne · Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar parempoolne · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser vasakpoolne Survegruppide/sotsiaalsete liikumiste ülesanded · Mõjutada poliitikat · Avaldada survet võimulolijatele · Käsitleb üht valdkonda või probleemi Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad
liiklust. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegursemisajal aastas kahe miljoni reisija piir. Pärast kunagise Eesti presidendi Lennart Meri surma käis ajakirjanik Argo Ideon välja idee nimetada lennujaam presidendi auks temanimeliseks. Uue terminali avamisel teatas endine peaministel Andrus Ansip ametlikult, et nimevahetus toimub märtsis 2009. Tänapäev Lennujaamas on üks 3070 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada, mis võimaldab maanduda ja startida laiakerelistel lennukitel. 2016. aasta seisuga on lennujaamal 33 lennusihtkohta, millest 10 on hooajalised. Lennart Meri Tallinna lennujaam on kodulennujaamaks Nordicale 2015
secondary and higher education. The number of comprehensive schools is 601. There are 11 universities in Estonia, including 5 private universities. Applied higher education is provided in 13 schools. 41 schools provide vocational education. Government: Head of state is the President who is elected by the parliament for five- year term. Toomas-Hendrik Ilves is currently in his second term. Head of Government is the Prime Minister, currently Andrus Ansip. Economy: The national currency in Estonia is Euro. The average wage and gross wage in Estonia is 913. Average net income is 717 euros. Unemployment rate in Estonia is 13.3 % National symbols of Estonia: Estonian flag represents the republic of Estonia. It is a blue-black-white 105x165cm rectangle. The current coat of arms of Estonia is a golden shield which includes three slim, blue lions in the middle, with oak branches along the side of the shield
Märksõna - nn õhuke riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige RE ja IRL.Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikke toetusi paljudele. Märksõna - nn paks riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige KE ja SDE. Eesti suurimad parteid ja nende juhid: Keskerakond (KE; u 14000 liiget) - Edgar Savisaar, Reformierakond (RE; u 12000) - Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL; u 9500 liiget) - Urmas Reinsalu, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE; 6000 liiget) - Sven Mikser, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE; u 7700 liiget) - Mart Helme. 3. Korruptsioon: mis see on, miks tekib, miks on kahjulik, mis on nepotism (õp. lk 68, 69) Korruptsioon-pistisevõtmine, ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi kasutamine isiklikel eesmärkidel, kõlbeline laostumine. Meelehead võib pakkuda näiteks
KOHTUORGAN);SEKRETARIAAT(ÜRO HALDUSORGAN,KORRALDAB ORGANISATSIOONI TEGEVUST,JUHIB PEASEKRETÄR). EL-EUROOPA LIIT ASUTATI 1952.A 28 LIIKMESRIIKI EESTI LIITUS 2004.A SEADUSANDLUS PEAB TAGAMA KODANIKE, KAUPADE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMISE EUROOPA LIIDU PIIRES. 18 RIIGIL ON ÜHISVALUUTA EURO EUROOPA KOMISJONIS TÄIDESAATEV VÕIM EUROOPA KODAKONDSUS KAUPADE, KAPITALI JA TEENUSTE VABA LIIKUMINE KOMISJONI ASEPRESIDENT ON ANDRUS ANSIP. 7 PEAMIST INSTITUTSIOONI: EUROOPA PARLAMENT(EL KODANIKE POOLT 5A VALITUD ESINDUSORGAN,OMAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU); EUROOPA KOMISJON(RAHVUSÜLENE EL-I TÄIDESAATEV ORGAN,MILLE ON LIIKMESRIIKIDE ETTEPANELKUL KINNITANUD EUROOPA PARLAMENT); EL NÕUKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KUS LIIKMESRIIKE ESINDAVAD VALDKONNA MINISTRID,JAGAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU PARLAMENDIGA); EUROOPA ÜLEMKOGU (VALITSUSTEVAHELINE
kõik liikmed ei tea, mis toimub ning kes midagi korraldab. Samas on see tingitud sellest, et rahvas ei taha valetajaid parteide etteotsa. Just eraldamine võimaldab olla rahva ees aus. ,,Ma ei tea" ütleb juht. Rahvas võib uskuda või mitte, aga väide ei ole vale. Me kõik oleme kohanud inimesi, kes teeb ühe sigaduse teise järel ja kellelt iga sigaduse peale tuleb välja vabandus. Nad teavad, et vabandus aitab, kuigi nad ei ole igakord siirad. Ehtne näide oleks Andrus Ansip, kes ainult n-ö mokaotsast vabandas oma erakonna skandaali pärast. Siira inimese vabandus on konkreetne, ta mõistab seda, et just tema eksis, mitte ei räägi demagoogilist juttu, et kõik on ühesugused. Kõige rohkem tahavadki tavainimesed parteide siirust, teadmist, et neid saab usaldada. Praeguses olukorras, aga parteid ja liikmed keerlevad ainuüksi skandaalide ning nende usaldamine kahaneb. Siirus puudub ka igal parteil enne valimisi. Praeguses demokraatlikus ühiskonnas on
President- riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...
teist nime ja otsustas kasutada seda enda bändi nimena. Metallica on müünud 57 miljonit plaati Ameerikas ja 40 miljonit väljaspool Ameerikat. Kokku on arvatavasti müüdud 100 miljonit, millega Metallica on 18. bänd plaatide müügi poolest Ameerika ajaloos. Praegune Metallica koosseis: James Hetfield - vokaal, rütmikitarr, Lars Ulrich trummid, Kirk Hammett juhtkitarr, Rob Trujillo basskitarr. Enne lavale astumist tervitasid bändi Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip ja Tallinna linnapea Jüri Ratas. Rockiõhtut alustas Pedigree, peale seda tutvustas oma uue albumi kava Tanel Padar & The Sun, seejärel esines Walesi bänd Bullet For My Valentine. Metallica andis pea kahe ja poole tunnise võimsa kontserdi, esitades kaasalaulvale publikule läbilõike oma parimatest paladest läbi aegade. Kontserdi lõppakordi andis pürotehnika ja eriti tavatuks üllatuseks kujunes ühislaul "So What" selleks lavale kutsutud Pedigree ja Tanel Padar & The Sun'iga
Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maksta väärilist palka oma haritud ja ka vähem tarkadele inimestele. Minule ja kindlasti ka paljudele teistele inimestele on vastumeelne siinne kliima. Eesti ilmastikku me kahjuks muuta ei saa, see jääb alati selliseks nagu ta on olnud: neli aastaaega, palju vihma ja vähe päikest. Kuid ma olen kindel, et me saame palju ära teha selleks, et Eestis oleks puhtam,
§-le 128; § 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesandeid sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikogu Esimees Ene Ergma, Peaminister Andrus Ansip, Kaitseväe juhataha kindral leitnand Ants Laaneots, Kaitseminister Jaak Aaviksoo, Välisminister Urmas Paet. Siseminister Marko Pomerants Rahandusminister Jürgen Ligi Justiitsminister Rein Lang Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser Riigikogu kaitse komisjoni esimees Mati Raidma § 128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
Üheks väga oluliseks tunnuseks on resursside ülekandmine ühest valdkonnast teise, sest see loob ühiskonda tasakaalu. Teiseks tunnuseks on poolte avalike kulude kandumine sotsiaalsfääri, mis näitab üles erilist tähelepanu inimeste heaolulu tagamiseks. Aga milline heaoluriik peaks olema jätkusuutlikus Eestis? Liberaalse heaoluriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindustamine kõigis valdkondades. Andrus Ansip on öelnud, et: ,,Eestil aitasid heaolu saavutada reformid, millega viidi sisse liberaalne majandusmudel. Rohkem liberalismi ning vähem protektsionismi on minu sõnum riikidele, kes kavatsevad aktiivselt tegelda vaesuse ületamisega." Kõrge tööhõive tagamiseks on oluline ka kvaliteetse hariduse pakkumine, mis soosib haritlaste teket. Haritlaste rohkus loob konkurentsi majanduses, mis aitakski just vaesust ületada ja pürgida jõukama elu poole. Liberaalse süsteemi suurimaks
2012 - pressisõber riigiprokurör Heili Sep, pressivaenlane Reformierakonda kuuluv praegune majandus- ja taristuminister Kristen Michal 2011 - pressisõber kohtunik Helve Särgav, pressivaenlane Eesti Suusaliit 2010 - pressisõber jurist Allar Jõks, pressivaenlane Toomas Hendrik Ilves 2009 - pressisõber Andres Arrak, pressivaenlane Rein Lang 2008 - pressisõber Ivari Padar, pressivaenlane Urmas Kukk 2007 - pressisõber Juhan Kivirähk, pressivaenlane Andrus Ansip 2006 - pressisõber Aadu Luukas, pressivaenlane Enn Pant 2005- pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang Pressisõbrad- ja vaenlased läbi aegade 2005 - pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang 2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich
Riigipead kirjutasid alla lepingule, pärast mida võõrväed Eestist 1994. aastal lahkusid. 4) Milliste poliitiliste jõudude vahel toimus sisepoliitiline võitlus 90.ndate aastate Eestis? Eelkõige erakondade vahel. Viiest erakonnast koosnev Koonderakond ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi. Samuti ka Reformi erakond, Mart Siimann, kes moodustas uue valitsuskoalitsiooni. Siim Kallas moodustas valitsuse, kuhu kuulusid Reformierakond ja Keskerakond. Ka Juhan Parts, Andrus Ansip ja Arnold Rüütel. 5) Kirjelda protsessi, kuidas on toimunud Eesti liitumine Euroopa ja Maailma organisatsioonidega Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal.
selle eest hoolitseb sotsiaalpoliitika valdkond. Sotsiaalpoliitika keskmeks on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab peamiselt erinevaid toetusi – näiteks lapsetoetus, pension, ematoetus jt. Kuna märtsis toimus uue valitsuse loomine, siis uue peaministri, Taavi Rõivase, üheks lubaduseks oli vähendada laste vaesust. Selleks lubati tõsta lapsetoetust ja pakkuda kõigile gümnasistidele tasuta koolilõuna. Seda plaani aga ei pea Andrus Ansip nutikaks, sest nii tõusevad ka selle arvelt teised maksud, nagu oli ka tasuta kõrgharidusega. Riigil pole piisavalt suur eelarve, et tõsta toetusi ja samas jätta maksud madalaks. Kumbagi neist tuleb siiski ohverdada. Arvan, et maksud on nii meilt kui ka meie heaks. Me maksame erinevaid makse, et mingis muus valdkonnas saaksime tasuta ja ilma makse maksmata. Makse üldse mitte makstes, kannatavad paljud valdkonnad, millest meie ise sõltume. Näiteks pole sel juhul kättesaadav
· valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest · parlamendi erakondlikust jaotusest (enamus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti) · parteispektri iseloomust · ministrikohtade jaotus erakondade vahel 9. EV peaministrid 1990-2009 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 05-.... A. Ansip EV valitsemise koosseis A. Ansip - Peaminister Tõnis Lukas - Haridus ja teadus minister Rein Lang - Justiitsminister Jaak Aaviksoo- kaitseminister Jaanus Tamkivi - keskkonna minister Laine Jänes - kultuuriminister J.Parts- majandus ja kommunikatsiooni minister Helir-Valdor Seeder - põllumajandus Ivari Padar- Rahandusminister Urve Palo - Rahvastiku minister Siim Valmar Kiisler-regionaal minister Jüri Pihl - siseminister Hanno Pevkur - sotsiaalminister Urmas Paet - välisminister 10
Miks peaks riigi raha eest lõhkuma jääd venelaste kaupu töötleval ja suuresti ka vene firmade kontrolli all oleva Sillamäe sadamas? Millist kasu Eesti riik sellest saab? Siin on pigem tegemist Venemaa ekspordi doteerimisega Eesti maksumaksja rahadega. Vene kauba eksport läbi Eesti on meie suhtes transiit. Teisest küljest on transiit teenuse EKSPORT. Aga ekspordi arendamise vajadusest räägivad isegi meie riigijuhid, sh Ansip. Kui väliskaubanduse bilanss on Eestis kroonilis. Kokkuvõttes nii palju et tegemist on ikka põhja riikiga ja me kunagi ei tea millal võib nii külmad talved olla. Eesti riik asub mere ääres. · Selles artiklis on kasutatud meie erialasõnu järgmisi. : Logistika ja Transiidi . Logidtika on siis see tarneahela juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha vahel õigeimaid ning efektiivseimaid kaupade, teenuste ja
20,15 (kuus valdavalt umbes 605 ). Veel on loodud võimalused enda äraelatamiseks sotsiaalsete töökohtade loomisega, näiteks Tallinna näol, kus on võimalik kandideerida näiteks heakorratöötajateks, pargivahtideks, võsaraiduriteks jne. Sotsiaalsed töökohad, mille tasuks on miinumpalk, pidavat aitama inimestel raskel perioodil säilitada tööharjumist ning vältida heitumust, kuid samas on Andrus Ansip võtnud sõna nende ametite mittetootlikkuse koha pealt ning leiab, et riik peaks panustama pigem haridusse. Riik peaks lennukamalt rakendama aktiivset tööpoliitikat, mille korral tööpuudust ennetatakse. Selle puhul võib näiteks tuua ettevõtlustoetuste andmise, ümberõppevõimaluste pakkumise ja uute töökohtade loomise, mille puhul teha ettevõtetele, mis uusi töökohti loovad, maksusoodustusi. Riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi rahastatud ning
vabaturumajandus, Riik sekkub majandusse vähe, Ühiskond toetub traditsioonidele. · Parempoolsed Võrdsus, Erasektori kõrval peab olema riiklik sektor, Riigi roll majanduses on suur, Kõigile väärikas elatustase riigi poolt, Kõike on kõigile võrdselt, Välistab eraomandi. 6.Eesti erakonnad (juhid) · IRL Isamaa ja rahvaliit Urmas Reinsalu · Keskerakond Edgar Savisaar · Reformierakond Andrus Ansip · Sotsiaaldemokraatlik erakond Sven Mikser 7.Survegrupid Survegrupp legaalselt tegutsev ühendus, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Erakond loob poliitikat, survegrupp mõjutab seda. Survegruppidel ei pruugi olla kindlat liikmeskonda. 8.Survegruppide liigid (näited) · Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reuter...
võtab vastu seadusi võtab vastu riigieelarve(valitsus koostab) esindab erinevaid ühiskonnas esindatud huve saeadus eelnõu menetlemine skeem lk 108 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS Eesti valitsusjuhid alates 1990.a 1990-92 Edgar Savisaar 1992 jan-sept Tiit Vähi 1992 94 Mart Laar 1994 95 Andres Tarand 1995 97 Tiit Vähi 1997 99 Mart Siiman 1999 2002 Mart Laar 2002 2003 Siim Kallas 2003 05 Juhan Parts 2005 07 Andrus Ansip 2007 - .. Andrus Ansip praegune valitsus peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas Justiitsminister Rein Lang Kaitseminister Jaak Aaviksoo Keskkonnaminister - Jaanus Tamkivi Kultuuriminister Laine Jänes Mjndus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Rahandusminister - Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Marko Pomerants
keskkond. Seda eetilist tõekspidamist järgides ei saa taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu nõuda vaestelt Aafrika riikidelt, kus elanikel on puudus toidust ja peavarjust. Paljude riikide puhul aga pole säärased ettekäänded sugugi nii sobivad. Eestis näiteks on keskkonnareostuse suhe pindalaga üks maailma kõrgemaid, kuna energiat toodetakse kõrge saastetasemega põlevkivist. Samas teatas peaminister Ansip 2006. aasta kevadel, et riigieelarvest on eraldatud raha põlevkivikatelde uuendamiseks. Selle otsuse õigsus on kaheldav, kuna Euroopa Liidu direktiivid nõuavad põlevkivitootmise lõpetamist. Eesti jaoks on olemas hea alternatiiv saartele ja rannikule rajatud tuulepargid võimaldaksid riigi energiavajaduse peaaegu kolmekordselt rahuldada, kusjuures nende maksumus ei ületaks tuumajaama rajamiseks vajaminevat summat. Tõenäoliselt ei jätku poliitikuil piisavalt julgust algatamaks
Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism 7. Erinevad poliitilised rühmitused Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia) Inglismaa kodusõda- parlament Prantsusmaa revolutsioon- valitsus (direktoorium) Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond 8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang Majandusminister- Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder Rahandusminister- Jürgen Ligi Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler Siseminister- Ken Marti Vaher Sotsiaalminister- Hanno Pevkur Välisminister- Urmas Paet 9. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised
avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima. 4.Valitsuse ülesanded ja struktuur Valitsuse üledanded *valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat * suunab ja kordineerib valitsuse asustuste tegevust * korraldab seaduse täitmist, algatab ja esitab RK-le seaduseelnõusid * koostab riigieelarve eelnõu *korraldab suhteid välisriikidega *kuulutab välja katastroofi korral eriolukorra. Valitsuse struktuur 5.EV ministrid Andrus Ansip Peaminister - Riigikantselei Jaak Aaviksoo -Haridus- ja teadusminister -Haridus- ja teadusministeerium Hanno Pevkur Justiitsminister - Justiitsministeerium Urmas Reinsalu Kaitseminister - Kaitseministeerium Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister - Keskkonnaministeerium Rein Lang Kultuuriminister - Kultuuriministeerium Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Peaministri peamine taotlus oma meeskonna koostamisel on saavutada häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Täidesaateva võimu roll Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatvavõimu roll suurenenud. Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil. Parlamendi protseduurireeglid on kohmakad ja aeglased. Eelistatakse asjatundjaid ja eksperte Eesti Vabariigi Valitsus2010: Andrus Ansip - Peaminister Tõnis Lukas - Haridus- ja teadusminister Rein Lang - Justiitsminister Jaak Aaviksoo - Kaitseminister Jaanus Tamkivi - Keskkonnaminister Laine Jänes - Kultuuriminister Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister Bürokraatia funktsioonid Poliitika elluviimine- alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega, kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega. Ametnikud õtavad osa seaduste ettevalmistamisest, valmistavad ette materjale kabinetiistungiteks
Esindajad võivad valida meie presidendi ja teha veel palju muud. Kuid minu kui kodaniku arvates on paljud lihtrahvast kõrgemad võimud ainult omakasu peal väljas ja tegutsevad enda meelt mööda. Nagu ka Silver Meikari rahastamis skandaal , mis ei jätnud head muljet .Lihtrahval on küll omad probleemid seoses esindusega, riigikogu ja erakondadega. Eesti riigis on juba pikka aega võimul reformierakond. Mille esimees on peaminister Andrus Ansip. Eesti rahvas süüdistab Ansipit Eesti langevas majanduses. Loomulikult ei ole põhjustaja ainult tema ega reformierakond, see oleks nagu nii juhtunud. Kas varem või hiljem, sest põhjused peituvad maailma majanduses, rikastes riikides ja nii edasi. Valitsuskoalitsioonis on viimastel aastatel palju skandaale, mis jätavad valitsusest ja riigi juhtimisest halva mulje ja võib viia koalitsiooni lagunemiseni. Eestis on olnud skandaal elamislubadega, kus anti Vene ärimeestele elamislube
jagas vaestele) kui ka ebakompetentsed silmakirjalikud arstid (annavad näiteks Hippokratese vande mis kohustab neid abivajajat küll alati aitama, kuid samas peseb see vanne neilt ka vastutuse juhul kui abivajaja seisund arsti käe läbi ei parane). Lisaks ka nii mineviku suured juhid (näiteks 16. sajandil elanud psühhopaadist tsaar Ivan IV õigustas oma terroripoliitikat sellega et ainult nõnda saab Venemaast tugeva keskvõimuga riik) kui ka tänapäevased peaministrid (Andrus Ansip õigustab oma liberaalset majanduspoliitikat sellega et ainult nõnda jõuab Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulkka). Kontrolltöö ajal maha spikerdav koolipoiss õigustab samuti enda käitumist ja üritab ennast näidata heana seeläbi et süüdistab lisaks endale ka kõikki teisi spikerdamises. Kuna kõik teevad maha aga samas jälle ei saa ju kõik ometi halvad olla, siis ei saa olla seda ka temagi järelikult ta on hea.
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ 1. Põhiseadus: mis on põhiseadus ehk konstitutsioon, miks on see tähtis, mis aastal võeti vastu praegu kehtiv EV põhiseadus, millest on seal juttu (õp. II osa lk 52-55) Põhiseadus seadus, mis määrab riigi võimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloomne põhialuse. See on tähtis, et ühiskonnas ei valitseks toores jõud, vaid õigus ja õiglus. See võeti vastu 28.06.1992. Selles on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamas valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted jms. 2. Kuidas toimib Eesti riik: milline on Eesti riigivorm ja riigikord (õp. II osa lk 10-11), mis asutused / isikud Eestit valitsevad, kes on Eesti kõrgeim aukandja, kes aga riigi tegelik juht, kuidas moodustatakse valitsus, mis on koa...
kalendriaasta eest), aprillis, juulis ja oktoobris. Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige neil ravikindlustatutel, kelle raviskeemides on kallid ravimid; kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel või kes peavad kasutama mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis. Ansip: krooni ei saa ühel lugemisel devalveerida 29.01.2009 Postimees Peaminister Andrus Ansip tõrjus valitsuse pressikonverentsil viimastel päevadel esile kerkinud hoiatusi krooni delveerimise kohta. Ansipi sõnul on krooni devalveerimiseks endiselt vaja riigikogus muuta seadust, milleks kulub kolm lugemist. «Ma olen kindel, et kui keegi sellise seaduse algataks, siis Eesti rahvas võtaks euro ühepoolselt kasutusele,» ütles Ansip ja lisas, et krooni devalveerimisel ei ole ka majanduslikku sisu, sest enamik Eestis võetud laene on võetud eurodes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
