Ajakirja analüüs (1)

Ajalehe artikli analüüs

Eesti jäämas jäävangi 

Logistika - ja transiidiala inimesed on mures jääga kaanetuvate mere kaubateede pärast - Eesti merekaubandus on seiskumas, raha jäämurdeks pole ja kuidas riigivalitsus täna olukorda lahendada kavatseb, teadmata.
Eesti vajab jäämurdetöödeks vähemalt kahte jäälõhkujat - Muuga Sadama kaubateedele ja Sillamäe kaubateedele. Seni on riigil vaid üks laev, kuid see ei jõua puhtfüüsiliselt kogu Eesti jäätuvat mereala puhtana hoida. Vahepealsed pehmed talved on pühkinud meelest 2002/2003. aasta talve kogemuse - siis ulatus jääpiir Hiiumaani ja jääd jagus aprillini.Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab lootust, et Vabariigi Valitsus leiab tänasel  istungil  vajalikud rahalised vahendid, et tagada koheselt jäämurdetööde täielik rahastamine ning sellega vaba meretee Eesti sadamatesse, seisab ühingu murelikus pöördumises. 
„2003. aasta karm talv, kui kogu Soome laht oli kaetud paksu jääga, oli Eestile heaks õppetunniks. Pärast seda on alustatud uue jäämurdja tellimise protsessiga, sõlmitud pideva valmisoleku lepingud jäämurdjate omanikega Rootsist, kogutud tarvilik finantsvaru jäämurdeteenuse osutamiseks. Nüüd jääb üle  loota , et vajalikud kiired meetmed ei  rakendata alles siis kui jää on kohal. Ettevalmistused, kaasa arvatud lisa jäämurdja tellimine , tuleb teostada enne olukorra tõsiseks muutumist,” ütles LTA tegevdirektor Ago Tiiman.Vajadus tagada jätkuv rahvusvaheline usaldus Eesti transpordisektori vastu nõuab täna kiiret ja operatiivset tegutsemist . Kindlasti ei tohi lubada isegi seda, et tekkiks kahtlus, et  suuremate Eesti sadamate laevatamine jää (rahast tuleneva jäämurdja puudusel) tõttu võib olla takistatud, lisas Tiiman.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab kindlat lootust, et Vabariigi Valitsus võtab õigeaegselt vastu otsuse jäämurdetööde finantseerimiseks vajalikul tasemel ning Veeteede Amet tagab laevade sissesõidu sadamatesse kuni tellitava jäämurdja saabumiseni. Pidades samas jääolukorra väljakuulutamisel ja sellest tulenevate nõuete rakendamisel kinni seaduses ettenähtud nõuetest. Meresõiduohutuse seadus ning sellest tulenev Jäämurdetööde kord sätestavad üheselt, et vastutus jäämurdetööde õigeaegse ja korrektse korraldamise ning finantseerimise eest lasub riigil. Vajalikud rahalised vahendid tagavad riigile laevaoperaatorid, kes tasuvad navigatsioonitasude ühe osana ka jäämurdetasu, mida saab kasutada aastatel, kui klimaatiline olukord seda nõuab. Viimane tõsisem jää-aasta oli Eestis 2003. aastal.
Analüüs
Artikel räägib sellest , et Eesti logistika ja trantsiidiala inimesed on mures kaubateede pärast , kaubandus on seiskumas kui meri on jääes ja laevad ei saa liikuda ning lõhub jää laevu.Leavad ei taha tulla sadamasse ja kaubvahetus või jääda seisma.
Meie riik mis asub põhjas ja väik ning mere ääres peaks ikka rõhku panema meretrabtspordil. Mis on ka suur sissetulek riigile.
Midagi on ikka on valesti, kui üks suur mereäärne riik, kes üritab end mõnikord isegi tähtsaks mereriigiks pidada, tahab meie laiuskraadil ilma isikliku jäämurdjata oma merendust ja sadamamajandust ajad.
Kindlasti oleks vaja jäälõhkuiat eestile ning see oleks pidanud ammu olemas olema , me ei asu ju lõunas, kes saaks ilma jäälõhkuajata hakkama.
Aga jah preagu on raske aega , et kust valitsus selle raha võtaba, ning palju teisi tähtsaid muresid on ka.arvan et valitsus peaks leanama kuskilt jäälõhkuiad ja kui raha leiab siis peaks kohe kindlasti ka meie endale seaotama .
Kuid tegelikult oleks pidanud ammu meil see olema. Oli ju Soome riik 2003.a kui soome lahti oli kaetud pakus jääega. Siis oleks pidand Eesti riik õppima sellest ja endale ka seaotama jäälõhkuia.
Kuid samas võimad inimed arvat et miks meil seda vaja on ja jäälõhkuia on kallis.Miks peaks riigi raha eest lõhkuma jääd venelaste kaupu töötleval ja suuresti ka vene firmade kontrolli all oleva Sillamäe sadamas? Millist kasu Eesti riik sellest saab? Siin on pigem tegemist Venemaa ekspordi doteerimisega Eesti maksumaksja rahadega.
Vene kauba eksport läbi Eesti on meie suhtes transiit . Teisest küljest on transiit teenuse EKSPORT. Aga ekspordi arendamise vajadusest räägivad isegi meie riigijuhid, sh Ansip. Kui väliskaubanduse bilanss on Eestis kroonilis.
Kokkuvõttes nii palju et tegemist on ikka põhja riikiga ja me kunagi ei tea millal võib nii külmad talved olla. Eesti riik asub mere ääres.

• Selles artiklis on kasutatud meie erialasõnu järgmisi. : Logistika ja Transiidi . Logidtika on siis see tarneahela juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha vahel õigeimaid ning efektiivseimaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõuded.