Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teatriretsensioon (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis saab edasi Kas puhkeb paanika?
  • Miks peaks keegi muutma oma harjumusi?
Teatriretsensioon
28. novembril käisime klassikaaslastega teatris NO99 vaatamas etendust „ Nafta ”. „ Nafta ” lavastajateks ning autoriteks on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades: Mirtel Pohla , Tambet Tuisk , Gert Raudsep , Kristjan Sarv ja Jaak Prints .
„Nafta” on dokumentaale kabaree naftaajastu lõppemisest. Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika ? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. „Nafta” põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad . Ansip räägib tuhandeaastasest rahuriigist, pangad pakuvad veelgi paremaid laene , autod neelavad veelgi rohkem kütust. Ja enam paremaks minna ei saa.
Lavastus oli suhteliselt hästi tehtud,sest see paneks kasvõi hetkekski mõtlema iseka inimese kelle jaoks eksisteerib ainult tema ja maailm. Minule endale tegi lavastus alguses palju nalja aga asja süvenedes jõudis sõnum kohale,mis pani tegelikult mõtlema, mis toimub meie „heaolu riigis”. Seal oli hästi välja toodud kuidas valitsus,Eesti riik ja kogu maailm väldib seda tohutut probleemi,mis puudutab meid kõiki ja häbitunde puudumisest. Tänapäeval on esikohale tõusnud raha,kedagi enam ei huvita see kas me elame paari aasta pärast,loeb ainult see palju on meil raha käes on täna. Välja olid toodud kõige kurvemad näited nagu see mis juhtus veidi aega tagasi meie väikeses Eestis,et elas üks perekond neil oli kõik olemas,isa töötas ehitusel ja emagi käis tööl mitte just kõige suurema palgaga aga elas ära. Kui siis üks päev sai sa ehitusel surma ja ema jäi kolme lapsega üksi,mitte mingit toetust ei saanud nad,ainult öeldi „Mis sa teed neid lapsi nii palju kui ülevalpidada ei suuda!”. Ema tahtis panna lapsi lastekodusse aga,kes võtab siis lastekodusse lapsed kellel ema olemas ja siis emal ei jäänudki muud üle kui ennast tappa,et lapsed saaksid lastekodusse sooja ja kõhu täis. Oleks siis selline asi juhtunud meie Eestis 30-40 aastat tagasi aga ei.
Lavastuses tehti selgeks,et oleks võimalik elada märksa paremini kasutades muid energiaallikaid,kuid miks peaks keegi muutma oma harjumusi? Inimestel on hea mugav puurida naftat ja elada muretut elu,rikkudas samas neid ümbritsevat keskkonda.
Näitlejatööga võis igati rahule jääda,kuna etenduses oli stseene,mis nõuvavad palju julgust . Kõik näitlejad tundsid ennast laval vabalt nagu aru saada oli. Võibolla oleks mõni näitleja sinna paremini sobinud aga seegi valik oli hea.
Lavakujundus meeldis mulle väga,polnud seal see traditsiooniline lava. Hea oli vaadata vastas istuvate inimeste reaktsioone ja sellise lavaga tundusid näitlejad ja publik lähedasemad olevat.
See,et näitlejad vahetasid laval riideid ja parukaid ei häirinud üldse,kõik oli tehtud niivõrd lihtsalt ja suvaliselt,mis tegigi kõige selle meeldivaks sest lihtuses peitubki sageli võlu nagu seal näha oli.
Etendusega üritati palju edasi öelda inimestele nagu näiteks seda,et me hävitame mõtlematult taastumatut maavara naftat. Ja ka seda,et tänapäeva reality saadete tegijad kasutavad ära neid puuetega heatahtlikke inimesi,kes on läinud sinna saateks. Nad on teinud nad klounideks,samas kui need samad inimesed ise sellest aru ei saa. Lavastus üritab panna meid mõtlema sellele kui hoolimatud me oleme iseenda ja teiste suhtes, oma laste ja oma tuleviku suhtes.
Teatriretsensioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mari-liis männard Õppematerjali autor
Teatriretsensioon etendusest "Nafta"

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
11
docx

Nimetu

ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult kujundatud kahetasandilist ruumi, mille esimese korruse tagumises seinas on kulunud muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur paber. Lava kummaski

Kategoriseerimata
Eesti teatri ajalugu II
8
doc

Eesti teatri ajalugu II

Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstlikult loodud. Dekoratsiooni

Üldine teatriajalugu
Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria ­ - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat"

Eesti teatri ajalugu
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu
Rootsi põhjalik referaat
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle ka

Geograafia
Hamlet-Terve Raamat
62
rtf

Hamlet, Terve Raamat

WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k

Kirjandus
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite

Teater
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus




Kommentaarid (1)

dorisjou profiilipilt
Doris Sooläte: väga vigane tekst
22:03 09-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun