1.Millal
tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval?
26.nov.
Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918
andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta
2. Mida
tähendab võimude lahusus ? –demokraatliku
valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel.
3. Mis
on riik? – avalik-õiguslik
süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide
alasüsteemist.
4. Millised
on riigi 3 peamist tunnust?
a)
c)võimuorganite valimine rahva poolt d) kõik on seaduste ees võrdsed. e) võim on avalik. 10. Mis on Eesti hümn, autorid? - ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm'' Johann Voldemar Jannsen, helilooja Fredrik Pacius. 11. Mis on Riigikogu?- kõrgeim seadusandlik esindusorgan parlament eesti vabariigis 12. Nimeta vähemalt 3 Riigikogu funktsiooni a) iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine b) kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle c)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonna gruppe ja vaateid d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15
Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast. Abraham Lincoln- USA president (1861-1865). Tema tsitaat „Demokraatia on rahva valitsus: rahva seast ja rahva heaks“. Kuidas mina, kui rahva esindaja kõrgemat riigivõimu kannan?: 1) Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu ja KOV valimiste. 2) -//- läbi avatud ühiskonna, kus otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja millised tgemisel. 3) -//- läbi kodanikuühiskonna, kus üksikisikud koonduvad ühendustesse- MTÜ, seltsid, seltsingud ja läbi nende võimu. Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused:
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole rahva osaluseks niis
Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus. Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile.
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaa
Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti.
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava
Vabadus Soodustatakse Surutakse alla Õigus Esiplaanil Võrreldes võimuga tagaplaanil Riigi eesmärk Arendada ja kindlustada Kindlustada riigivõim õigust Põhiseadus õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseadused: I põhiseadus: · Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a. · Väga demokraatlik puudus president, riigi eesotsas riigivanem · Riigikogus 100 liiget · Palju valitsuskriise, majanduskriis, rahulolematus. II põhiseadus: · 1933 rahvahääletused ehk vabadussõjalasteprojekt jõustus 1934
Kõik kommentaarid