Illegaalne immigratsioon ja sellega kaasnevad probleemid (1)

Illegaalne immigratsioon ja sellega kaasnevad probleemid
Immigratsioon ehk sisseränne on inimeste ränne ühte riiki teisest riigist sihtriigi seisukohast vaadatuna. Lähteriigi seisukohast vaadatuna on see  emigratsioon .
Eestis on suhteliselt range immigratsioonipoliitika ja sisserändevoogusid reguleerib kvoot . Aastane immigratsioonikvoot on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu sätestamise eesmärgiks on piirata sisserändavate välismaalaste arvu Eesti elanike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 2002. aastast, kui pereränne arvati kvoodiarvestuse alt välja, ei ole kvoot täitunud.
Hea geograafilise asukoha, Põhjamaade heaoluühiskondade läheduse ning umbes 1,3 miljoni Vene Föderatsioonis elava illegaalse immigrandi tõttu, võib Eesti osutuda juba lähitulevikus potentsiaalseks transiitmaaks Lõunast ja Idast tulevatele kontrollimatutele põgeniketulvadele, kus majanduslik kaos ning tööjõupuudus võivad motiveerida inimesi kas illegaalselt riigipiiri ületama või varjupaigataotlust esitama.
Soomes Lahtis 20. oktoobril 2006 toimunud Euroopa Liidu riikide valitsusjuhtide kohtumisel arutati Euroopa Liidu illegaalse immigratsiooni poliitikat. Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitas sellel kohtumisel, et migratsiooniküsimustes toetab Eesti solidaarset lähenemist, kus ühtegi riiki ei jäeta tema probleemidega üksi, ning on selles küsimuses ühel meelel Hispaania, Malta jt riikidega, mis on nende probleemidega praegu silmitsi
Kuigi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga 2007. a lõpus ei toonud kaasa hüppelist kasvu illegaalses immigratsioonis Eestisse, siis 2009. a on sagenenud juhtumid , kus riskiriikide kodanikud üritavad ebaseaduslikke viise kasutades saabuda Eestisse, et siit edasi rännata teistesse Euroopa riikidesse. 2009. a oli 8 sellist intsidenti rohkem kui 100 Afganistanist pärit isikuga , kes saabusid Eestisse Venemaalt või läbi Läti ning plaanisid siit edasi minna Lääne-Euroopasse, eelkõige Soome ja Rootsi. Enamjaolt on sellistel juhtudel tegemist majandusimmigrantidega, kelle puhul ei saa samas välistada seotust radikaalsete islamirühmitistega, nt Talibaniga.
Viimase kahe aasta jooksul on hakatud kasutama üha enam mitmesuguseid pettusi Eesti viisa saamiseks. Näiteks on 2009. a olnud mitmeid juhtumeid, kus interneti kaudu leitakse mingi kaup, mida väidetavalt tullakse Eestisse ostma. Ostu eest lubatakse tasuda kohapeal sularahas ning siia saabumiseks on vaja müüjalt viisakutset. Eestisse saabumiseks kasutatakse ära ka heauskseid naisi, kellega tutvutakse internetis või viimaste puhkusereisil. Samas tunnevad teadaolevalt mõned riskiriikide kodanikud huvi ka leida Eestis naine, kes oleks nõus raha eest isikuga fiktiivse abielu sõlmima.
2006. aastal avastas Eesti Piirivalve 63 illegaalse immigratsiooni juhtumit ja 109 illegaalset migranti. Võrreldes 2005. aastaga on illegaalse immigratsiooni juhtumite arv jäänud enam-vähem samale tasemele, illegaalseid immigrante avastati 20% rohkem.
Piirivalveameti poolt avastatud illegaalased migrandid kodakondsuse või päritoluriigi järgi 2006.aastal:
Moldova -32
Kasahstan-16
Vene Föderatsioon- 14
Ukraina -10
Valgevene-4
Ghana -1
Türgi-1
Iisrael-1
Rumeenia-1
Cote d`Ivoire`i Vabariik-1
Kodakondsuseta isikud-28
Illegaalsed migrandid kodakondsuse ja päritoluriigi järgi 2006. aastal