nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille. Krõõt ise siiski oli ju õnnelik, kui ta oli raskustest üle saanud ja õppinud seda kohta ja oma meest armastama. Samas tõesti, ega Andres teda ju vägisi Vargamäele ei toonud, ta oli sellest teadlik ja leppis sellega. Andres sõitis Vargamäele ja talle hakkasid kohe silma tegemist vajavad tööd. Sama suure
raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille. Krõõt ise siiski oli ju õnnelik, kui ta oli raskustest üle saanud ja õppinud seda kohta ja oma meest armastama. Samas tõesti, ega Andres teda ju vägisi Vargamäele ei toonud, ta oli sellest teadlik ja leppis sellega. Andres sõitis Vargamäele ja talle hakkasid kohe silma tegemist vajavad tööd
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp
Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust
Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplomjäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. ,,Tõe ja õiguse" analüüs ,,Tões ja õiguses" põimuvad kolm teemat. Erinevate peremehetüüpide otsimine. Pearu küüned enda poole, püüab kõike saavutada valedega. Andres võtab korraga liiga palju ette. Töö tõttu kaotab pere ja oma tunded. Hundipalu Tiit ideaalilähedane peremees. Armastus väga erinevatel tasanditel. 1) vanemad ja lapsed 2) armastus töö ja maa vastu 3) sõpradevaheline armastus 4) inimese ja omandi vaheline armastus 5) enesearmastus 6) jumalaarmastus 7) armastus teadmiste vastu Tõe ja õiguse teema. 1) Andres ja Pearu (I, V osa)
...................................................................7 1.4 Näituse "Eesti Pressifoto 2011" arvustus..................................................................................8 2. UURIMUSLIK OSA.....................................................................................................................9 2.1 Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutööde analüüs...............................................................9 2.2 Intervjuu pressifotograaf Andres Puttinguga............................................................................11 3. KÜSITLUSE TULEMUSED.......................................................................................................14 KOKKUVÕTE SUMMARY ALLIKMATERJALID LISA 1. Küsitluse ankeet LISA 2. Intervjuu algkuju LISA 3. Pildid SISSEJUHATUS Igas ajakirjas ning ajalehes on oma osa pressifotodel, mis mängivad suurt rolli ajakirjandusliku info edastamisel
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima
Kuid mis heliseks Vargamäel, kui tuleks lust lõõritada? See esimene kokkupuude Krõõdal Vargamäega pani teda juba kannatama, kuna ta sai aru, et ega Vargamäel tööst puudust ei tule ja ega seal nii väga lust elamine ei saa tulema. Vargamäe naistel ei olnud kummalgil kerge, isegi Pearu naine, Lambasihver, kannatas Pearu tegude pärast, kuna Pearu peksis, karjus tema peale, tegi oma vägitegusid kodus ja üleüldse pummeldas pärast kõrtsist tulekut kodus. Samuti kannatas Andres Vargamäele tulles, kuna ta sai aimu, et ta oli teinud lepingu elu ja surma peale. Nähes et tööd on sellest talus surmani, mõistis ta milliseks kujuneb tema elu selles talus. Lisa kannatusi tekitas Eesperele nende naabrimees Pearu Murakas, kes tahtis olla alati parem oma naabritest, napsates siis Andrese ideed ja need esimestena täide viimast, kuid Andres ei lasknud ennast sellest häirida, kuna talus oli suuremaidki probleeme.
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe
välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima.
osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. "Tõde ja õigus" on Tammsaare üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. Karla ja Pearu arutasid Oru pärandamise küsimust, kuna Orul puudus korralik külma verega peremees, Eedi oli segane. See küsimus jäi lahtiseks. IX Sass lõikab metsa uute hoonete tarvis. Andres on kurb, ta ehitas need hooned terveks oma eluks, aga juba valmistutakse uute ehitamiseks, aga pole pettunud vaid rahul. Andres avaldab oma mõtteid inimese saatusest peale surma. Ta arvab, et inimese õigus on jumala ees tühine ning, et inimesed on jumala tööriistad, nagu labidad inimese tööriistad. X Andres jutustas tihti indrekule oma inimelu teisendeid. Tuli kevad, tulid linnud. Õunapuud hakkavad õitsele, Andres käitub imelikult, kui Elli kutsub teda õisi vaatama
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDU...
Vargamäe lapsed, nende mängud ja tegemised. Vargamäel sündis esimene laps Krõõdale ja Andresele, kes oli tütar. LK 66 See tütar muudkui kasvas ja kasvas, ning peagi oli Krõõt jälle lapseootel. Krõõt oli üksinda enda esiklapsega kodus, kui uus tita tulema hakkas. Laps tuli väga kergesti ilmale. Sünnitusest veel nõrk Krõõt pidi ronima üle kõrge lävepaku, et lapsele sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126
Andres juab Moskvasse, talle tuleb vatsu noor inimene, vtab saadetise ja teeb ettepaneku ? . Andres nustub. Tegelased:Andres, smpaatne ? , rikas noor inimene. Tegevuskoht: vagun, Moskva vaksal, vaksaliesine vljak Moskvas kupeesse sisenes noor mees. Ta oli pikas mustas kallis mantlis, valges srgis luksusliku lipsuga. Ta prdus kohe Andrese poole - Tere, teile minu tuttav pidi andma leandmiseks saadetise Tallinnast. - Jah, palun. Kuidas ta ra arvas, et see olen mina? Kupees sidab ju veel 3 noort eestlast - vilksatas Andrese peas. - Arvatavasti tema tuttav kirjeldas mind.
Varsti sündidb Krõõdale tütar kuigi pererahas tahtis poega. Pererahva saunamajja kolivad Mari ja Juss, kellel sündib poeg. Ka Krõõdal sündib uus laps jälle tütar. Järgnevad aastad lähevad perel paremini (saak on hea ja hoondeki hakkavad valmis saama) Siis aga Krõõt sureb sünnitusel tal sündib poeg. Maril sünnib ka laps, keda ta koos Krõõda lapsega kasvatama hakkab. Mari ja Andres saavad lähedastemaks Juss poob ennast armukadedusest ülesse. Mari ning Andres abielluvad ning saavad lapse Indreku. Lapsed kasvasin suuremaks ning peagi sündis uus laps Ants. Saabus õnnetu talv, kus taluperede lapsed hakkasid üksteise järel surema (Maril surid kaks last ning Andresel üks tütar) Käidi pidevalt kohtu vahelt. Tulid Miina ja Jaagup neil sündis laps. Lapsed kasvasid suuremaks ning hakkasid igasuguseid koerustükke tegema
Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Erinevatel inimestel on elus erinevad eesmärgid, erinevad unistused ja lootused, erinevad arusaamad ning ideaalid. Kuid üks asi on ühine kõigil kõik me otsime õnne. Mõned teadlikult, teised mitte. Kuid keegi meist ei taha oma elule tagasi vaadates tunda muud kui õnne, rahulolu ja heameelt ning tunda, et oleme oma elu õigesti elanud. Nii oli ka kõigi Vargamäelastega. Kui Andres esmakordselt koos Krõõdaga Vargamäelt üles läks, oli ta täidetud unistuste ja lootusetega. Ta arvas, et see on just see koht, kust ta oma õnne leiab. Kahjuks läks vastupidi, elu Vargamäel ei kujunenud õnnelikuks. Ajapikku kadusid sealt naer ja rõõm, perenaised nutsid ja peremees kalgistus ning noored pidid oma õnne salajas hoidma. Andrese elu kujunes eluks maa nimel, Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja
2007-2008 See hooaeg läks tarval raskelt. Ei saadud koguaeg mängu käima. Leegionäärid püsisid vähest aega tiimis. Hooaja kokkuvõttes jäid nad 9-ndaks 2007-2008 Mängijad Maksim Darski, Allan Ehte, Eric Lane, Hubert Radke, Mart Suursu, Titi Spasojevic, Kaspar Põldmaa, Karl Vimberg, Steve Käro, Timo Eichfuss, Priit Lokutshievski, Mattias Hunt, Raido Villers, Silver Kallas, Mihkel Mager, Mooses Kaja, Dwayne Smith, Mario Luik, Andre Pärn, James Allen. Treener: Andres Sõber 2008-2009 Sellel hooajal Andres Sõber välis mängijaid ei võtnud tiimi. Teistest tiimidest ainult kohalike mängijaid. BC Kalev Cramo-st tuli Kristo Saage. Tarvas lõpetas hooaja kuuendana, 28-sast mängust võideti 10. 2008-2009 Mängijad Mattias Hunt, Mooses Kaja, Cristo Kens, Kristjan Keres, Mario Luik, Oliver Metsalu, Jesper Parve, Sven Pugonen, Kristo Saage, Madis Shumanov, Priit Silland, Ando Tagamets, Ivar Tulit, Joonas Vaino, Allar Velleramm, Raido Villers, Karl Vimberg
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD ...
· ,,...viin ise on ju jumala armuand kurbadele rõõmustuseks." (arvab kohus) · ,,Tarkuseks põle rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudust, kui rammust." (Hundipalu Tiit) · ,,Kuule sina, Kõrvenurga rätsep Taar,... sinu tõde on kasukas ja sinu õigus on pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes. · ,,Kartus on armastuse mõõduks." · Pearu arvab, et kool kasvatab hobusevargaid. · Andres arvas, et loomi tuleb hoida rohkem, kui inimesi, sest inimene hoiab end ise.
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Kõigil on soov tunda õnne ja olla õnnelik, kuid õnn peitub igaühe jaoks erinevates asjades. Inimesed seavad endale eesmärgid, mille poole nad püüdlevad, omad lootused ja unistused, mille täitumisel tuntakse õnne. Oma elule tagasi vaadates tahame kõik tunda vaid õnne ja rahulolu. Nii oli ka vargamäelastega. Kui Andres Krõõdaga esimest korda Vargamäele läks, oli ta täidetud unistuste ja lootustega, seda kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
Saladuslik kiri Lühike sisu: raskelt haige vanaisa jutustab Andresele lugu perekonna pärandusest Tegelased.: meile tuttav Andres 8 klassist, kurb ema, raskelt haige vanaema, kauged sugulased Tegevuskoht: algul Andrese kahetoaline korter, pärast vanaisa eramaja ja lõpuks väikelinna tänav ,,Me oleme ütlemata rikkad", armastas rääkida vanaisa. ,,Jah, kahetoaline korter meie linnas on suur rikkus küll!" , mõtles endamisi Andres. ,,Teame seda rikkust, ema kogu aeg räägib: "keeled see on rikkus, teadmised see on rikkus... Nii tahaks küsida: aga kus on raha?" Aga varsti Andres sai aru vanaisa sõnade tähendusest. ,,Vanaisal ilmselt ei ole jäänud kaua elada. Ta tahab sinuga tõsiselt rääkida", - ütles ema ,,Mine tema juurde". ,,Tõsi? Milline õudus! Noh, ma lähen" oli Andres häiritud. Vanaisa ei elanud kaugel, oma majas. Ta ei tõusnud juba mitu päeva voodist üles. ,,Tere vanaisa
O. LUTSU MÄLESTUSED. TALVISED TEED LUGEMISKONTROLL 7. kl. 1.Miks maja ehitamise juures töömehed pidevalt tülitsevad? 2.Miks kutsus koolmeister Andrest kooli? 3.Millise ettepaneku teeb Andres Peebule seoses kooliminekuga? 4.Kuidas narritakse Andrest koolis? 5.Mille eest ja kuidas saavad esimesel päeval karistada Alma Loorits ja Luterus Silbe? 6.Kellest sai Andrese pinginaaber? 7.Kus elas Luterus Silbe? 8.Iseloomusta Luterus Silbe isa lühidalt. 9.Mida toob Andres Silbele kooli peaaegu iga päev? 10.Miks käis Aruski Peeter Häänküla koolis? 11.Millise paha teo eest pidid Silbe vanemad koolis käima? 12.Mille poolest olid teistest erinevad Aruski Peeter ja Ants Timmusk? 13.Mille põhjal otsustad, et Silbe oli väga vaene? Too kolm näidet. 14.Kes tuli elama majja, kust Arusk oli Lutsud välja saatnud? 15.Miks oli Eedi alati kurb? 16.Mida räägivad Peep ja Andres Peetrile talvisest kalapüügist? Kuidas nad kalu püüdsid? 17.Mis pilli mängis Jakobson
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) ...
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus ...
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool Peeter Talvik Kriminoloogia ja viktimoloogia üldosa HÄLVIKU ARENGULUGU ALKOHOOLIK ANDRES Ainetöö Juhendaja: Uno Traat, lektor Paikuse 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas referaadis tuuakse välja alkohooliku Andrese(referaadis nimi muudetud) lugu. Andres on 23. aastane Tallinna noormees, kelle suhted on purunenud ning kannatab suure alkohooli sõltuvuse all
Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste
Nii näeme ka A.H.Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema, milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv. Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahval hoopiski parem maa. See oli viljakas ning parajalt niiske. Eespere talus aga kivine ning liigniiske. Terve raamatu vältel Andres rabab tööd oma põllul, üritab kuivendada maad, kui tema naaber Pearu kõrtsis istub. Olen kuulnud vanasõna, mis kordub ka A.H.Tammsaare raamatus: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Selle väite järgi võib arvata, et inimesed, kes teevad rasket tööd, leiavad oma elu armastuse. Need aga kes mõistuse piires töötavad jäävad eluaegselt üksildaseks. "Tõde ja Õiguse" raamatus tegi Andres väga palju tööd oma
Mäe Andres- vaikse iseloomuga, töökas, sihikindel ja aus umbes 30-aastane tugev mees. Talle oli oluliseks tõde ja selle saavutamine, õigus ja õiglus. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht, nagu ta isegi ütles- teha kitsast niiskest teekesest lai tänav, kus saaks lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Samuti mõistis ta, et tugev töötamine ei too alati õnne ja rõõmu. Oru Pearu- naabertalu peremees. Erinevalt Andresest suhtus Pearu töösse palju vabamalt ning lihtsamalt, samuti oli ta napsumees ja nautis krutskite tegemist. Pearu saavutas enamasti oma õiguse pettusega, sest teadis, et Andres on aus mees. Ka tema tahtis, et kogu
.............................................................. 5 1988. aastal asustati Tallinnas Eesti Inseneride Liit. Avalikes huvides tegusev mittetuludnusühing, mis ühendab Eesti Vabariigis inseneride erialaorganisatsioone ja insenerikoolitajaid.........................................................5 3.2 Euroinsenerid Eestis...................................................................................... 5 Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit)............................................5 4.Kokkuvõte..........................
Kogu külas aga tuli vahepeal leina aeg, kuna lapsed hakkasid surema. Algselt surid kõikjalt mujalt lapsed peale Vargamäe pere, kuid siiski surid ka Jussi ja Mari kaks last. Niisiis kasvatas Mari üles Krõõda ja Andrese ja enese ja Andrese lapsi, kuid Jussi omi polnud enam ühtegi. Lapsed kasvasid kiirelt ja Mari armastas kõiki ühepalju, kuigi süda nuttis endiselt Jussi taga. Varsti oligi aeg, kus tüdrukud tegid pahandust Peauru poegadele saerupuru vedades. Pojad Andres ja Indrek üksteisega läbi ei saanud. Andres nimelt oli tugevam ja kiusaja tüüpi, kuid Indrek oli selline poiss kellest plaaniti õpimeest teha. Aja möödudes kui tüdrukud suureks kasvasid läksid kokku Liisi ja Joosep, kui Andres on selle suhte vastu, kuna tema ei taha oma tütardele Peauru poegi meheks. Liisi otsustab rasedaks jääda, isa ei olnud siiski abieluga nõus ning Liisi kolis sauna. Lõpuks toimus laulatud ning peeti kõva pidu
Kendi Paet TAH-10 II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui
hävitav, ei püsimatu, sobivas koguses näidanud endas salatsev, kartis tööd muresid välja, ei Andrest vaielnud Andresega kunagi ,,Tõde ja Õigus I ,,( Vargamäe perenaiste võrdlus + ja ning meeste võrdlus) Andres ja Pearu olid teose lõpuks võrdsed, kuid teose algul oli Andres parem, kuna ta püüdis kõike teha mõistusega ja rahulikult. Samuti ta ei peksnud oma naist. Asi muutus sellega , kui Krõõt suri ja Andres muutus kurjemaks. Teose lõpul Andres küll kuulas Maret rohkem kui Pearu oma naist , aga üldiselt olid nad teose lõpuks sama head peremehed. Mõned tsitaadid ,,Tõde ja õigus I ) · ,,Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kordavad sügist ja tõttavad kevadele vastu"
teoses ,,Tõde ja õigus" inimestevahelisi suhteid. Ta kirjutab sotsiaalsete suhete mõjust ja sellest miks nendest tülid tekivad. Tammsaare kirjeldas Eespere Andrest kui matsi ning Tagapere Pearut kui vurlet. Suur erinevus nende ellusuhtumistes tekitas naabrite vahel ka pisiasjadest suuremaid ja väiksemaid konflikte. Vaatamata kerglasele eluviisile, sai Pearu raske maaeluga lihtsalt hakkama ning see tekitas meelehärmi Andreses, kes oli väga töökas ja põhjalik. Andres nägi Vargamäe kallal suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla. Oru ja Mäe talude peremeeste soov teineteisest üle olla on sarnane tänapäevaste naabrite omavahelise uhkustamisega. Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub sulastega suheldes ligimesearmastusest. Ta saab aru sellest, et teenijad on töötegemise tarvilikud abistajad ja on neile tänulik
Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul Raido Must V2E Andres Tarand Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laena...
Rõõm ja Mure Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega. Niisamuti ka Andres, kes tuli mööda künklikku teed koos Krõõdaga ning juba samal ajal arutledes, mida siin paigas teha annab ning kuidas tema lapsed seda tööd jätkavad. Kuid kunagi ei lähe miski plaanipäraselt, ta polnud arvestanud naabertaluga, eesotsas Pearuga, kellele meeldis alati teha igasuguseid krutskeid ning panna proovile Andrest, et näha mis mees teine õige on. Samuti oli Vargamäe loodus väga karm ning võitlus maaga nõudis palju vaeva ja higi.
Palun vaadake läbi manustatud dokument. 13.03.2015 Üldmulje algab meiliaadressist. Tööalaseks suhtluseks sobib aadress kujul ees- ja perekonnanimi. [email protected], [email protected] E-kirja pealkiri ei tohi olla liiga üldine. Pealkiri peab olema asjakohane ja viitama kirja sisule. Probleem. Küsimus. Probleem seoses koosolekuajaga. Küsimus puhkuseperioodi kohta. 13.03.2015 Lugupeetud Andres Tamm Väga austatud Andres Tamm Lugupeetud härra Tamm Lugupeetud härra Andres Tamm Lugupeetud härra Tamm Lugupeetud Andres Tamm 13.03.2015 Lugupeetud Andres Tamm Lugupeetud Andres Tamm! Lugupeetud Andres Tamm, Austatud proua Kask ! Tere! Tere Tere, Tere, Jaan Tere, Jaan! Kallis Jaan! Tere, kallis Jaan! 13.03.2015 Ühe inimese poole pöördumisel kirjutage Teie
kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast. Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus. "Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa suurt laant , mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või aetakse pasunat . Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? " Andres küll lubas Vargamäe selliseks muuta, aga selleks kulus väga pikki aastaid ja Krõõda silmad seda kahjuks enam ei näinud. Andres tahtis tööga muuta Vargamäe elamiskõlblkuks. "Algas töö, algas eluaegne töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Krõõtki oli selle töö rakkes. Kuna töö oli väga raske ja Krõõt oli kleenuke, siis ei kannatanud ta seda tööd välja ja suri enneaegu. Krõõt tõi ilmale neli last, kellest kolm esimest olid tüdrukud ja viimane poiss
põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." 6. Ott: Oli Vargamäe sulane Nautis elu täiel rinnal Naistemees Kaval, sihikindel ja põikpäine
Ilusaid mõttekäik ja ütlemisi "Tõest ja õigusest" Kui lõpuks kogu protsessist ei ühte- ega teistpidi midagi välja ei tulnud ja kui Andres kõige üle üsna rahulikus ja nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus
elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud inimene. Kas Krõõdal oli tõesti õige aeg minna, ning jätta lapsed ja Andres üksi? Millal on üldse see õige aeg
Krõõda iseloomustus Krõõt oli pärit heal järjel perekonnast, ta noorpõlvekodu asus Vargamäest kaugel mägede taga, metsade ja laante vahel. Ta kahtles esialgu Vargamäes, sest elu tema isakodus oli olnud hoopis teistsugune. Ta oli kohalikest tüdrukutest erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski ta peamiseks ülesandeks Vargamäel Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine ("Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame" - Andres). Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta
ehitamist ja ühtlasi ka võitlust maaga. Asudes Vargamäele elama on ta üsna optimistlik ning ta ei aimagi, millised raskused teda ees ootavad. Vaimusilmas ta kujutab ette, milline tema talu tulevikus välja näeb ja see on ilmselt üks põhjusi, mis teda edasi tegutsema ajendab. Teiseks põhjuseks on arvatavasti soov oma lastele pärandada võimalikult hea talumajapidamine. Ta unistab isegi kogu Vargamäe endale saamisest. Andres on väga töökas. Tema arusaamist mööda on igapäevane rassimine ainus viis õnne leida. Tema silmad avab alles noor Andres nende omavahelises vestluses romaani lõpus. Isa lause peale, "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," vastab poeg, ,, Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel". Pearut on alguses kujutatud Andrese vastandina. Viimane on põikpäine töörügaja, kes
Tammsaare peremehekontseptsioon Tammsaare teostes on tihti vastanditeks hea ja kuri. Tubli, töökas ja aus peremees ning kaval ja rahaahne naabrimees. Romaanis ,,Tõde ja õigus" on omavahel pidevalt tülis naabrimehed Vargamäelt Oru Pearu ja Mäe Andres. Andres on noor mees, kes asub elama Vargamäele koos naise Krõõdaga. Nende igapäevatoimetusteks lisaks maatööle ja elujärje parandamisele on ka naabriga vingerpussi mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises. Ükskõik kui palju Andres ka oma maaga väsimatult ei rassiks, tundub talle ikka, et neist pingutustest hoolimata jääb õigus Tagapere Pearule. Esimene suurem tüli naabrite vahel tõuseb kraavi kaevamisest
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine Kokkuvõte tegelasest 2015 Kokkuvõte tegelastest Detektiiv Triibik loomaaias Autor: Reeli Reinaus Kirjastus: Tänapäev, 176 lk Illustraator: Ott Vallik Peategelane: Pille- Riin Merimaa ehk Triibik Kõrvaltegelased: onu Andres, onu naine Katre, loomaaia direktorist vanaisa, onu lapsed Bert ja Birgit, klassikaaslased Karoliina ja Richard, Lauri. Peategelase iseloomustus Selle raamatu peategelaseks oli 7- aastane Triibik, kellele meeldivad väga loomad. Triibiku ema ja isa on loomauurijad ja vanaisa loomaaia direktor. Kuna Triibiku vanemad on parasjagu Aafrikas uurimistööd tegemas, siis Triibik elab oma kuulsa näitlejast onu Andrese ja tema naise Katre juures.
umbes 36 aastat vana. "Hea küll!" ütlesin häbelikult ja võtsin rulluisud kiiresti jalast ära. "Aga kuhu ma saaksin need panna?" küsisin selle mehe käest. "Andke, ma panen need tööruumi!" ütles mees käsi välja sirutades. Ulatasin uisud talle. "Kas teil juba tantsupartner on?" küsis mees, kui oli tagasi tulnud. "Ei ole!" hõiskasin rõõmsalt. "Kas te siis tahaksite, et ma teiega tantsiksin? Muide, minu nimi on Andres. Andres Mitser!" ütles Andres lahkelt. "Jah! Meeleldi! Ja minu nimi on Jasmiin Saarest," ütlesin talle rõõmsalt. "Näe, avatigi!" ütles ta lõbusalt. Me tantsisime ja ta tegi mulle jää ja banaani kokteili välja. Ma vaatasin oma pileti tagapoolt ja ennäe! Seal oli kirjas, et te olete võitnud vabapääsme järgmisele Veenuse peole ja te osalete auhindade loomisel! Selleks tuleb teil saata sellel numbril sõnum, mis on pileti allserval. "Juhuu!" hõiskasin rõõmsalt. "Mis on!" küsis Andres minult kulmu kortsutades
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
hinge. "Tõde ja õigus" I osa kujutab Eesti külaolu, täpsemalt Vargamäe maastikku ja meeleolu, mille idee sai Tammsaare oma kodukandist. Tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest, kelles avalduvad eesti talupojale iseloomulikud jooned. Vargamäe Andrese karakter kujutab ühe talupoja elu ja võitlust karmides Põhja-Eesti tingimustes, kus teda ootab kiuslik naabrimees Tagapere Pearu. Andres on visa, sihikindel ja töökas, ent endassetõmbunud. Ta elas sissepoole ja püüdis visa tööga saavutada seda, mida Pearu vempudega. Vargamäel oli soine ja viljatu maa ning tuli pidevalt loodusega jõudu proovida. Kraavide kaevamine, jõe allalaskmine ja viljakate põldude loomine oleks nõudnud Andrese ja Pearu paremat läbisaamist, kuid selle asemel tehti teineteisele nii majanduslikku kui ka moraalset kahju. Vargamäel ei võideldud enam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
