Tõde ja õiguse kirjand (1)

Kas vanarahva arvamustel on tõepõhi taga?
Arvatakse, et saades hea hariduse, saab tulevikus kohe kindlasti hea töökoha suure sissetulekuga. Juba lapsest peale on mulle vanemad öelnud: "Tee koolis tööd ja tulevikus saad rikkaks." Kas nii kerge ongi edukuse valem, et jälgides sõna-sõnalt oma elus vanasõnu kulgeb su elu täpselt nii nagu vanarahvas seda öelnud on?
Elu on ebaõiglane. Ning paljude inimeste püstitatud väited on minu arvates valed. Õnn jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt. Mõnel just kui kukub kõik sülle, teine peab rabama tööd ja ikka ei jõua teisele järgi. Nii näeme ka A.H. Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema , milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv . Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahval hoopiski parem maa. See oli viljakas ning parajalt niiske. Eespere talus aga kivine ning liigniiske . Terve raamatu vältel Andres rabab tööd oma põllul, üritab kuivendada maad, kui tema naaber Pearu kõrtsis istub.
Olen kuulnud vanasõna, mis kordub ka A.H.Tammsaare raamatus: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Selle väite järgi võib arvata, et inimesed, kes teevad rasket tööd, leiavad oma elu armastuse. Need aga kes mõistuse piires töötavad jäävad eluaegselt üksildaseks. "Tõde ja Õiguse" raamatus tegi Andres väga palju tööd oma põllul, ta töötas isegi liiga palju, kuid armastust juurde ei tulnud. Just vastupidi, Krõõt oli väga õnnetu, et Andres koguaeg töötas. Töö muutis Andrese tõsiseks, ta muutus väga kinniseks inimeseks. Ning miks ka peaks armastus tulema just siis, kui sa väga palju tööd teed ja vaeva näed?
A.H.Tammsaare lükkab ümber ka arvamuse, et hea võidab alati kurja. See on jäänud meile meelde arvatavasti muinasjuttudest, et õilis tegelane saab alati lõpus õnnelikuks ning halb saab oma karistuse. "Tõde ja Õiguses" on hoopis vastupidi. Andres käib tihti Pearuga kohtus, kuna naabrid ei saa omavahel läbi ja teevad üksteisele krutsk TYBGeid. Andres ajab tõde ja õigust taga, kuid kohtus võidab alati Pearu, kes on valelik ja kaval. Andres saab aru et tõega õigust ei saa ja hakkab kaa kohtus valetama ning saab nii mõnigi kord Pearu üle võidu.
Aastasadu on inimesed korranud oma lastele ühtesid ja samu elutõdesid, kuid minu arvates nii mõnigi ei täida oma kohustusi nii nagu peab. Iga tegevus ja iga elu on niivõrd individuaalne, et pole võimalik öelda et tehes järjekindlalt ühte tegevust järgneb kindlasti teine. Inimeste elud kulgevad erinevalt ning miski pole ettemääratud.
G