1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Kui ma väiksem olin ja mu vanemad sõbrad lugesid ,,Tõde ja õigust", siis nemad rääkisid, et küll see on igav, paks ja mõttetu teos. Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast. Väga tõetruult on lugejateni toodud, kuidas Andres ja Krõõt kolivad Vargamäele elama ja ennast seal üles töötavad. Lisaks teost on vürtsitatud eestlasliku kanguse ja kangekaelsusega. Kaks naabrit Andres ja Pearu tahtsid olla teineteisest paremad, rikkamad, kavalamad ning tahtsid üksteisele kohta kätte näidata. ,,Aga äkki astus Andres Pearu juurde, pani oma suu tema kõrva äärde, käe ette varjuks, et teised midagi ei kuuleks, ja sosistas nõnda midagi. Pearu polnud sugugi ette valmistatud, et ta nii ruttu
TÕDE JA ÕIGUS I OSA ajastu: u 1870-1900 tegevuspaik: Vargamäe Eespere ja Tagapere inimese võitlus maaga Andres tõdeb, et see kestab igavesti Kokkuvõte Umbes 30 aastane Andres Paas ja tema noor naine Krõõt lähevad Vargamäele elama. Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks
A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu
,,Tõde ja õigus" Andres ja Pearu Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus" on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu
"Tõde ja õigus" I osa VÕITLUS MAAGA 1.Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres).
Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Vargamäe asus keset rabasi ja soid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt osalt vee all,see tegi põlluharimise väga raskeks. Selline ümbruskond jättis jälje kõigile Vargamäe elanikele, võib-olla oli sellepärast raske Vargamäelastel oma õnne leida. Krõõdaga esmakordselt Vargamäele tulnud Andres ei näinud Vargamäed sellisena nagu see oli, vaid nägi seda, milline peaks Vargamäe tulevikus välja nägema. Kellelgi ei lasknud ta puhata, kõige vähem endal ja oma naisel, kes pidi väga palju vaeva nägema, et aidata oma meest teel tema unistuste täitumise poole. Pealegi ei saanud Vargamäel kunagi töö otsa, ikka tulid uued hädad ja uued takistused. Andrese jaoks oleks ehk õnn olnud see, kui Vargamäe
otsisid midagi enamat, mis erutaks nende meeli ning mis paneks nad hästi tundma. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks ette näidata peale suurte karjamaade ning küntud vagude ka õnnelik pererahvas. Aga siiski elu ei naerata kõigile ning juhtus see mis juhtub kõige sagedamini-neutraalsus. Paremini võib ka seda nimetada ebaõnneks, kuid mõte jääb siiski samaks. Tol päeval, kui Andres koos oma naisukese Krõõdaga Vargamäele jõudis, nägi ta sisimas vajadust teha suuri muutusi ning panna jõed teistpidi voolama. Andres oli kindel, et luues suur perekond, on võimalik muuta olukorda mis tol hetkel seal valitses. Lootes, et Krõõt sünnitab talle palju rammusaid mehemürakaid, saab ta nende abiga luua endajaoks uue ja parema kodu. Kuid mida aeg edasi tõdes ta, et ei tulnud neid suuri mehemürakaid ja piimajõgesid, tuli vaid
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb
teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Kahe naabri tõde ja õigus Andres Paas, on 30-s aastates mees, kes oma noore naise Krõõdaga asub Vargamäele elama. Anders on täis ootusärevust, sest kuigi talu asub suhteliselt ebasoodsa koha peal, on ta valmis tegema mida iganes,
Noored tulid külalistemaja juurde. Sissekäigu juures seisis uhke must s-klassi Mercedes. -'hea vinge käru! Ainult miks on see sellises jubedas seisundis?' mõtles Andres. Kui sõbrad tulid tuppa , Natasa kortsutas kulmu. -sul on kõik nii korras, Andres.- Andres vaatas ümberringi, ise vaevu oma tuba ära tundes. Kõik oli ümber pööratud, laiali pillutud. Riided, paberid, vihikud, raamatud vedelesid põrandal. Voodilina ka. Siit oli midagi otsitud. Ta jooksis öökapi juurde. -Laegast pole. Varastati ära! -Mis sa nüüd! Noored jooksid koridori. Koridoris kõndis toateenija -Vabandage, kas te nägite, kes sisenes tuppa 238? -Ainult teie sõber -Missugune sõber? Kust te võtsite, et see on minu sõber? -Ta ütles -Kuidas ta välja nägi? -Tavaline
- Ma arvan, et sul on vaja minna juristi juurde. Kui palju sa hakkad seda asja ise uurima? Vaja kaasata professionaalid – tegi Kristjan ettepaneku. - Aga kust ma leian juristi? - üllatus Andres. - Ma rääkisin oma õe mehega, ta on praegu Moskvas. Tema ütles, et tal on üks tuttav, kes töötab juriidilises büroos. Ta andis mulle juristi telefoninumbri. Vot võta, helista. Tema nimi on Krasnov. Väga konkreetne, asjalik inimene. Andres hüppas kohe telefoni juurde. - Halloo! - ümises õrn naisehääl. - Halloo! Härra Krasnov? Halloo! - Ei, tema sekretär. - Halloo! Vabandage, halvasti on kuulda. Halloo! Ma helistan uuesti. Esmakatsel ei õnnestunud. Andres valis numbri veel kord.
A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Kirjuta maad mis kuulus Vargamäe Andrese talu juurde. Missugune oli see maa alguses ja kuidas Andres seda muutis? Maa oli alguses täielikult soine ja vesine, loomad jäid sinna pidevalt kinni. Põldude all oli samuti väga palju kive, mis lõhkusid Andrese tööriistu, nad korjasid neid väga palju kuid igal aastal ilmusid uued kivid nähtavale. Andres tahtis teha sinna põllu, millel kasvaks hästi vili ja soovis kraave kaevata, et vesi jõkke suunata. Ta plaanis ehitada korraliku talu, et ta naisel ja tulevastel lastel oleks seal hea elada. 2. Kirjelda ostetud taluhoonete seisukorda. Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega)
Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale. Füüsilist jõudude vahekorda üritab Pearu tasakaalustada tugeva sulase näol, et viimasega oleks kõrtsileti ääres julgem Andrese kallal norida. Kuid nii suurt ja tugevat sulast Oru koha omanik endale ei leiagi.
kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes meeldis Jussile ja kellega tal olid ka lapsed. Kui Juss end metsas ülesse poos, siis peale seda Mari jäigi Andrese juurde nagu naine. Andres, aga polnud Mariga nii palju rahul kui esimese abieluga. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Alguses lastel vahet ei tehtud, aga hiljem kui väike- Andres, kes oli Andrese poeg ja Indrek, kes oli Andrese ja Mari ühine poeg pidevalt kaklema hakkasid.
vajasid remonti. Vargamäe krunt oli suuremosa, kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli enamasti kas rabaserv, soopealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, kus lainetas veel elus vesi, nii et ainult paiguti talle ligi pääses. Kevadeti suurvetega ja sügisvihmadega pidi seal otse kui järvepealne olema. Aruheinamaad oli seal vaid väike lapike. Natuke Vargamäest eemal oli ka suurem metsaheinamaa, ning seal pidi isegi hea metsatükk olema. Andres oli Vargamäe ostnud seetõttu, et teised sobilikud talud oli juba ära ostetud või pole müüdud. Oli ka kallimaid kohti müügis, aga nende peale Andrese hammas ei hakanud. Andres pole sellise kaalutusega Vargamäed ostnud, et hiljem saaksid mingid vöörad inimesed selle koha üle võtta, vaid et tema omad lapsed selle taluga edasi tegeleksid. Andres tahtis rabad loomakandvaks teha, et nad ei peaks enam kõhuvi vee ja
Tööleht nr 4 Krõõt: ,,Heinaaeg see oligi, mil Krõõt õieti mõistis, mis tähendab olla perenaine. Tõused ühes päikesega, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele..." ,,Ei tulnud kohapärija," ütles Andres. ,,Sinule oleks nagu rohkem abi tarvis kui minule." ,,Kes teda teab ehk ongi ka," vastas Krõõt sängist õlgedelt. Mari: ,,Andres peksis Marit südapäeval keset õue" ,,Ainult ühte tegi ta:varjas lapsi isa kurjuse eest, niipalju kui suutis, laskis ennem iseennast lüüa kui lapsi" Arutlus Krõõt oli esimene Vargamäe perenaine. Kui ta Vargamäele tuli, vajas see väga palju tööd. Krõõdal oli väga raske elu
Tammsaare peremehekontseptsioon Merilin Kauniste Raamat ,,tõde ja õigus" on kirjaniku A.H.Tammsaare Peategelasi on raamatus kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Andres Paas asub koos oma noore naise Krõõdaga elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja ka maa pole kõige parem, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks tema unistuste kodu ja elutöö. Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andrese naaber Pearu Murakas või ka Oru Pearu on tema täielik vastand. Pearu on kaval, salalik ja valelik. Ta tahab kogu Vargamäed endale ja üritab igahinna eest Andrest sealt välja ajada nagu ta oli teinud ka eelmise maaomanikuga. Andresel ja Pearul on ka sarnasus
.............. 5Autori sõnum...............................................................................................6 Minu hinnang...............................................................................................7 KOKKUVÕTE TEOSEST Tegevus toimub aastatel 1870-1890, Eestimaa külas nimega Vargamäe ja külakõrtsis. Seal külas on kaks talu Oru ja Mäe. Mõlema talu peremehed võistlevad omavahel selles, et missugune talu igas mõttes parem on. Vastabiellunud noored Andres paas ja tema naine Krõõt kolivad Vargamäele Mäe tallu. Mees unistab juba kuidas ta talu korda teeb ja nad seal ilusat elu elavad koos kaasaga. Naisele uus kodu ei meeldi, küll aga pikapeale ta harjub sellega. Nende naaber Oru Pearu on väga rikas ja ennasttäis mees. Sealne maa on palju parem ja jõgi ka lähemal. Pearu on kõik eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
samaks. Juba ürgaja inimesed otsisid endale paremaid elupaiku, ning tegid tööd selle nimel, et saaksid õnnelikult elada. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks näha peale haritud karjamaade ka õnnelik pererahvas. Aga elu ei naerata kõigile ühtemoodi ning õnnelikuks pererahvas ei saanud. Miks värgamäelased õnnelikuks ei saanud? Andrese elu kujunes eluks Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, kuid tema liigne töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armastus maa vastu jättis ta elus varju kõik muu nii naise, lapsed, pere, kui ka vabaaja ja lõõgastumise. Temast sai tõsine ja kinnine peremees, kelle jaoks töö on tähtsaim asi. Andresel oli Vargamäest oma kindel ettekujutus ja terve oma elu püüdles ta selle eesmärgi poole. Armastusest maa vastu kujunes hoopiski võitlus maaga ja seepärast ei kaasnenud tema tööga õnne.
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu
IV Perekonnaelu 1) Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin, et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb. Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last
Kahe naabrimehe tõde ja õigus Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus.Eespere Andres püüab leida tõde,rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt,kuid sealjuures tajudes,et hoolimata pingutusest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem
See, kuidas Tammsaare teoses tegelased tõde ja õigust otsisid seisnes selles, et nad hakkasid ennast kaitsma kiusliku naabri eest, Tammsaare teoses tõde ja õigus kajastub elu tegelik pale, see seisned selles, et kõik elus pole nii lihtne kui see tegelikult võib näida. Nimelt romaan "Tõde ja õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna
temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks
Pärast Krõõda surma pidi Mari hakkama Tegevuse koht ja aeg tegelema Mäe talu lastega. Juss, saatudes masendusse hirmust Marit kaotada, Vargamäe, 1870-1890 otsustas ise enda elu lõpetada vägivaldselt. Eestlaste kangus ja rivaalitsemine. Pearu ja Andres on tüüpilised näited Peategelaste iseloomustused eestluslikust võistlusest ja rivaalitsemisest. Seesugused vägikaika vedamised Pearu oli Vargamäe Oru talu peremees. Teda iseloomustab tõenäoliselt kõige põhjustavad aga alati asjatuid pingeid. paremini sõna ,,sõjakas". Ta oli vintske, jonnakas ning lapselik oma tujukuse Töö tähtsus. Andrese jaoks kehtis põhimõte, kus tööd tehes tuleb ka
Vargamäe peremehed Anton Hansen Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus'' nime võib lahti seletada Vargamäe peremeeste Andrese ja Pearu omavahelise võitluse põhjal. Nemad kaks justkui otsisidki omavahel tõde ja õigust. Meestel oli tungiv soov teineteisest erineda ning üksteist üle trumbata, sooviks ja eesmärgiks olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli teose alguses noor hakkamist täis talupoeg, kes alustas oma elu ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga. Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas. Reaalsus oli hoopiski raskem ja vaevarikkam, kui Andres ealeski mõelda võis. Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine. Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand
KONTROLLTÖÖ lugemiskontroll Tõde ja õigus (A) 1) Kummal oli raskem, kas krõõdal või maril? Miks? Krõõdal, kuna tema pidi päev läbi tööd tegema ja laste eest hoolitsema. 2) Kuidas Andres ja Pearu omavahelisi tülisid lahendasid? Ei tea. Minuarust tavaliselt peksuga. 3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? - 6) Kuidas Andres ja Indrek jõudu katsusid, et kumb on tugevam? Kivide tõstmisega, Andres tõstis rohkem kui Indrek.
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
Tõde ja õigus 1. Iseloomusta Mäe Andrest ja Oru Pearut. Leia n äiteid nende nii headest kui halbadest iseloomuomadustest. V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis
Taevas ja maa, vasak ja parem, rõõm ja mure.Vargamägi ei erinenud selles mõttes mitte millegi poolest tervest maailmast. Sealgi nuteti raskuste tõttu, aga nuteti ka seepärast, et aastate eest lahkudes ei nähtud õnne, mida alles tagasi tulles mõisteti. Kuid Vargamäelaste õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega tihtipeale kahekordselt. Miks nii ? ,, mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? ,, Nii unistas noor Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus, mille teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas. See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe mida nägi vaid tema üksi oligi tema õnn. Esimest korda tundis ta tööst lõbu kui kandis põllult esimesi kive, kaevas põllule esimest kraavi. See oli Andresele justkui esimese armastuse joovastus.
"TÕDE JA ÕIGUS" I A. H. Tammsaaare Mõtted: · "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." -Vana Andres. "Sina oled teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel." - Noor Andrus. Lk 493 · "Muidugi töö pärast ei hakka ta ennast tapma, ehk olgu siis, et töö ise tapab." · "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole." Lk 67 · "Temal võiksid olla kümned ja sajad patud, ikkagi saaks ta nad andeks, sest kõik ju teavad, et iga ussi surm lunastab tema tapja üheksast patust
1. Millal toimub romaani tegevustik? - algab 19. saj teisest poolest, kestab paarkümmend aastat (1870-1890) 2. Kui vanad olid Andres ja Krõõt, kui nad Vargamäele elama asusid? - Krõõt-oma kahekümnendates, Andres-kolmekümnendates 3. Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi narritas. Mis see oli? - Jussil oli lühike kael ja kõverad jalad 4. Miks Krõõda silmad nukrad olid? - Tal oli järjestikku sündinud kolm tütart ja ei ühtegi tulevast peremeest+pidi koguaeg tegema rasket tööd 5. Miks Andres pühal jõuluõhtulteisepere koera peksis
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta
Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist
·,,Tõde ja õigus I" A. H. Tammsaare 1.Iseloomusta Andrest noorena (lootused, tulevikuplaanid, kordaminekud)! Noorena oli Andres nagu ikka tol ajastul elanud noored töökad talunikud. Pärisorjusejärgsel ajastul alustasid noored iseseisvat elu ning tahtsid oma perele kõike kõige paremat. Selleks võeti tihti suured laenukoormad kanda ning sageli ei vabanetud sellest oma elupäevade lõppu. Kui Andres oli omale talu soetanud, hakkas ta kohe kasumi teenimiseks seda parendama. Algselt lootis Andres mõne aastaga põllud piisavalt kuivaks saada, et need hakkaksid loomi kandma. Andres oli vägagi heasüdamlik ja soovis oma perele pakkuda parimat elu, tehes selleks sageli suuri ohverdusi, unustades iseenda vajadused. Tema tulevikuplaanideks olid põldude kvaliteedi tõstmine, kaevates selleks kuivenduskraave, ning remontida oma talu ja tehes erinevaid laiendustöid, kuna ta pere oli
Naine mehe kõrval Tänapäeval on mees ja naine arenenud heoluühiskondades enamjaolt võrdväärsed. Hoolimata sellest, peetakse traditsiooniliselt meest perekonnas autoriteediks, kes on vastutav oma lähedaste eest. Naise positsioon tundub teisejärguline. Tihti on aga naiste elu palju raskem, kui esmapilgul võiks arvata, eriti vaadates tagasi aega, mida on kujutanud A.H. Tammsaare ,,Tões ja õiguses". Parimad näited sugupoolte vahelistest suhetest on Andres ja Krõõt ning Andres ja Mari. ,,Tõde ja õigus" algab sellega, kuidas Andres Paas toob oma nooriku Krõõda Vargamäele. Tol hetkel oli Krõõt veel noor ja elas oma unistustes. Tema ettekujutus elust väljaspool vanemate kodu oli hoopis teistsugune kui reaalsus. Krõõt ei sobinud Vargamäele. Ta oli juba kehaehituselt pikk ja peenike ning polnud loodud raske töö tegemiseks. Andres aga ei mõistnud seda ja tappis nii ennast kui ka Krõõta tööga. Selle asemel, et muuta elu naise jaoks
Milline on eestlane ”Tõe ja õiguse” põhjal? Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on vaiksed ja endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos „Tõde ja õigus“ on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Läbi Andrese ja Pearu tegelaskujude toon välja autori nägemuse eestlastest. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge, et elada seal omasoodu, aga teine mees oli ette jõudnud. Tema elumõtteks oligi saada endale kogu Vargamäe ja teha sellest soisest ja märjast maast endale ja oma järglastele vääriline kodu
Tõde ja Õigus ( lugemiskontroll) ( Rühm I) 1) Kirjelda Vargamäe Andrest ja tema põhimõtet ? 2) Milline oli Andrese mõttemaailm, kes teda segasid? 3) Kes oli Mari ja kuidas oli tema seotud vargamäe Andresega 4) Kuidas muutis Pearu Andrese elu ja tema eluviis ja kuidas? · Vargamäe Andres oli väga töökas, ta rabas tööd teha hommikust õhtuni. Vargamäele tuli talle visioon, ta soovis teha vargamäe nii ilusaks ja hoolitsetud kohaks, et laste elu oleks siin kerge. Rabas mis ta rabas, tööl aga lõppu ei tulnud. Andres proovis võimalikult väikese abiga hakkama saada, teose algul palkas ta sulaseid, kuid laste sirgudes neid appi ei tahtnud
MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Säästmine ja investeerimine Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine Tarbimise üldine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- psühholoogiline bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis seadus tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma ov Kulutamise soov s o ...
AL-3 TÕDE JA ÕIGUS A.H.Tammsaare Mägedel põllud ja hooned,mägede ümber ,nende vahel aina soo tükati raba,kaetud kidura võserikuga.Krunti oli Vargamäel küll,üle poolesaja tiinu.Suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega.Aruheinamaad oli kodumail väike lapike. Andres ostis Vargamäe,et ta esimesel parajal võimalusel ära müüa ning saadud raha kodumail kasulikult tarvitada.Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust arvestanud vaid mõelnud ,mis temast teha ,mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda. Andres mõtles et kunagi võiks kogu Vargamäe olla tema ja ta laste oma. Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Vargamäe juurde pidama jäi.Esiotsa pidi
Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida
"Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas, millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid,1869 esimene üldlaulupidu Tartus. 1870. aastad olid ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks. 1)Vargamäe oli Andrese saabudes väga kehvas seisus. Talu asus soises piirkonnas. Juba kohalejõudmisega oli palju probleeme, sest tee oli nii pehme, et hobusel oli sellest raske läbi saada ning kui kohale jõuti, pidi Andres kohe minema lehma soost välja aitama. Soised olid enamus Vargamäe alad. NÄITED: "Tundide kaupa sumbati soos ja vees, mis paiguti lausa solises, paiguti sauna Madise varvaste vahel ainult virtsus. Ainult väikesel Hallikivimäel ja Jõesaares oli päris kuiv." "Juba läbikäidud maa järel otsustades oli krunti küll ja küll, nagu liigagi palju, arvu poolest üle poolteise saja tiinu. Aga suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega
Nendele küsimustele võib leida vastuse, kui analüüsida Tammsaare romaane. Vargamäe Andresel olid isakodust lahkudes ja Vargamäe Eesperet ostes suured plaanid: Ta tahtis oma töö ja vaevaga sellest poolsoisest ja igerikust talust tõelise meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada. Kuid kahjuks said Kesk- Eesti kehvad loodusolud ja tülikad suhted ebameeldiva naabri, Pearuga talule saatuslikuks ning kui palju Andres tööd ka ei teinud, seda kaugemal tulevik tundus. Andres oli tulnud Lõuna-Eesti viljakate muldadega alalt ning lootis oma kodukandi eeskujul ka Vargamäed vastavalt arendada, kuid pidev soode kuivendamine ei andnud loodetud efekti: Põllud jäid endiselt igerikeks ning head saaki sealt ei saanud. Õli valas tulle ka Pearu oma pidevate vee paisutamistega, mis Andrese põllud üle ujutas. Kõik, mis Andres oma tööga saavutas ja lastele lootis pärandada, polnud pooltki see, mida ta tahtnud oli
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" Juhendaja:Anne Rand ,,Tõde ja Õigus" 1 Andres ja tema naine saabuvad hobustega vargamäel. Kohale jõudes ei meeldinud naisele see koht, see koht oli eelmiste omanike poolt väga halvasti hooltatud ja unaruses, see paistis kohetselt silma. Soose oli kinni jäänud üks lehm, Andres läks aitas ta välja. Andresel oli väga palju lennukaid ideid mida selle kohaga teha.Ideedest ainult ei aidanud, peremees pidi kohe alustama nende realiseerimisega, väga palju asju oli juba alustadud aga pooleli jäänud
,,Tõde ja õigus" Lugemiskontroll 1. Teose tegevuspaigaks oli Vargamäe Oru ja Mäe talu ning tegevus toimus u. aastatel 1870-1890, mil Eesti oli Vene võimu all. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg ka suuresti teose sündmustikku. Eestlased olid hiljuti saanud endale õiguse mõisnikelt talusid päriseks osta, paljud talupojad nagu ka Andres ei suutnud talu kohe välja osta ning maksid seetõttu nö. järelmaksuga, ehk siis maksti mõisnikele raharenti. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg sündmuste arengut ka selle poolest, et näiteks lapse saamine enne abielu oli patt, nii et kui avastati, et naine on rase, siis oli üldjuhul sõit kirikuhärra jutule ning mees ja naine abiellusid. Tol ajal vaadati sellele väga halva pilguga kui laps oli nii öelda sohilaps ehk siis sündinud väljaspool abielu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
